KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. mai 2024 Tsiviilasja number 2-22-13607 Tsiviilasi K.S. av

) § 137 lg 1, lg 3 eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks on täidetud. Vanemate erimeelsused on olnud pikaajalised, korduvad ning on kahjustanud laste heaolu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. K.S. (isa) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. jaanuari 2024 määruse tühistamist osas, millega muudeti
3. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorda ning lõpetati K.S. suhtlusõiguse teostamine laste A.A. ja B.B. suhtes. Viru Maakohtu
4. aprilli 2022 määrusega kehtestatud suhtluskord tuleb jätta muutmata või alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. 5 Samuti palub K.S. (isa) tühistada maakohtu määruse osas, milles vanemate ühine hooldusõigus lõpetati ja anti C.C. ainuhooldusõigus. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda hooldusõigus, v.a laste A.A. ja B.B. viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki, C.C.. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamiseks alus. Suhtlusõiguse teostamise lõpetamine on äärmuslik meede, mis kahjustab nii lapsi kui isa, kelle suhted võivad pöördumatult katkeda, ning rikub isa õigust suhelda lastega isiklikult (

§ 143lg 1).

Suhtlusõiguse lõpetamiseks peavad kõik asjaolud viitama, et suhtlus kahjustab laste heaolu. Sellist olukorda ei esine. Kohus on valdavalt tuginenud Kaire Talviste-Baiocco kohtulikule ekspertiisile, kes leidis, et isaga suhtlemine ei vasta laste huvidele, sest isa ja laste suhe on ambivalentne, mis tuleneb isa muutlikust, agressiivsest ja äkilisest käitumisest. Psühholoog Ž. Boberi arvamuse järgi on isa psühholoogiline seisund normikohane, kuid suutmatus oma laste eest hoolitseda mõjutab isa psühholoogilist seisundit negatiivselt. Kohus on õigesti leidnud, et K. Talviste kohtulik ekspertiis ja Ž. Boberi arvamus on olemuselt erinevad ning et isa tõendid ei kaalu üle kohtulikku ekspertiisi. Menetluses on aga leitud, et isa iseloomustatakse nii positiivsest kui negatiivsest küljest ning isal on tahe oma laste eest hoolitseda ja nende huve tagada. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isa pidevalt kahjustab laste huve ega ole huvitatud laste heaolust. Tõendid räägivad sellest, et isa on võimeline laste eest hoolitsema ning laste huve ja heaolu tagama. Ekspertide arvamuste alusel on põhjendatud suhtlusõiguse piiramine (ehk 21.04.2022 määrusega kehtestatud suhtluskorra muutmata jätmine või määruse täitmise piiramine). Isa emotsionaalne seisund ning isa ja laste suhted halvenesid praeguse menetluse tõttu. Lastega seotud vaidlustes on vanemate käitumine emotsionaalne. Liigne emotsionaalsus pika aja jooksul mõjub isiku psühholoogilisele seisundile negatiivselt. Tsiviilasjas nr 2-21-2402 ei ole kohus täheldanud isal kontrollimatut viha ja agressiivsust laste suhtes, et kohustada isa vihahalduse programmi läbima. 23.07.2021 määruses kriminaalasjas nr 1-21-1847 leidis kohus, et ei ole mingeid tunnuseid, et lapsed kardaksid isa või et tema juuresolek tekitaks lastes negatiivseid emotsioone. Seega enne praegust menetlust oli isa psühholoogiline seisund normikohane. Emotsionaalne käitumine kohtuistungitel näitab, et isal on huvi oma laste vastu ja ta soovib laste huve kaitsta. Kohtumenetluse lõppemine annab võimaluse stressist taastuda. Olukorras, kus emotsionaalse käitumise on põhjustanud käimasolevad kohtumenetlused, ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kas isik on võimeline oma käitumist muutma. Kohus ei ole nimetanud neid isikuomadusi, mis annaksid aluse isa suhtlusõiguse teostamine lõpetada. Põhjendatud ei ole seisukoht, et isa suhtlemist lastega ei ole võimalik korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul. Kohalik omavalitsus ei taganud, et suhtluskord oleks täitnud oma eesmärki ning mõjunud positiivselt isa ja laste suhetele. Kohtumised toimusid ühes laste mängutoas, st ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega suhelda turvalises ja rahulikus keskkonnas. Kui kohalik omavalitsus tagaks, et kohtumised toimuksid erinevates kohtades ja tingimustes, kus isa ja lapsed saavad rahulikult ning turvaliselt aega veeta, oleksid kohtumised sotsiaaltöötaja juuresolekul laste ja isa suhetele kasulikud; 2) peab ühine hooldusõigus säilima laste viibimiskoha määramisel väljaspool Eesti Vabariiki. Kui ringkonnakohus leiab, et isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamine ei ole põhjendatud, siis vanemate erimeelsusi arvestades on oht, et ema võib kolida lastega välisriiki, et suhtlemist takistada. Välisriiki kolimine ei ole laste huvides, kuna sel juhul on suhtlust isaga raske tagada. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

1. C.C. seisukoha kohaselt on emal ja lastel igasugune suhtlus isaga vastunäidustatud, v.a ehk tulevikus, kui isa jõuab arusaamisele, mida ta valesti teeb, saab viharavi ning asub 6 diametraalselt oma käitumist muutma. Siiani ei ole isa suutnud oma käitumist parandada. Isa menetlusdokumentidest nähtub meeltesegadust, kontrollimatut viha ema, riigi ja kohtusüsteemi vastu. Tartu Ringkonnakohus on 08.12.2022 otsuses kriminaalasjas nr 1-21-8206 (p 40.7) samuti leidnud, et isa kannab jätkuvalt viha ema vastu, isal on probleeme oma emotsioonide kontrollimisega, mistõttu võivad vihahood edaspidigi päädida agressiivsuse ilmingutega. Isa on emale ja lastele ohtlik ning määrus on proportsionaalne ja seaduslik. Arusaamatuks jääb väide, et kohtumised ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega suhelda turvalises ja rahulikus keskkonnas. Isa rikkus kohtumistel oma käitumisega kõigi rahu ja turvatunnet ning seetõttu ei saanud kohtumisi enam korraldada. Emal ei ole kavatsust kolida lastega välisriiki, ta peab Eestit enda ja laste jaoks heaks elukohaks, kus tal on olemas elukoht, töö ja sissetulek.
2. Laste esindaja, advokaat Marit Seesmaa, palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste esindaja seisukoha kohaselt: 1) ei võimalda isa suhtlusõiguse piiramine kaitsta laste huve. Kohtumised olid korraldatud turvaliselt ja rahulikus keskkonnas, kuid isa jätkas ema halvustamist ja laste mõjutamist. Isa teatas vanemale pojale, et ei kavatse vallavalitsusega kokku leppida suhtlemise aegu, sest kohtumisi ei toimu ema süül. Ema on reetur ja on teinud kõik, et isal poleks raha. Psühholoogile tuleb rääkida, et andke mulle isa tagasi. Isa hakkas vanemat poega kohtunikuga kohtumiseks ette valmistama, käskides kohtunikule öelda, et laps soovib olla isaga ja ema on võtnud lastelt isa. Vanem laps oli hakanud kogelema. Noorema lapse jättis isa kohtumistel kõrvale. Ekspertiisiaktist nähtub, et lapsed on kogenud isa agressiivsust (füüsiline, psühholoogiline) ema suhtes, pere lemmiklooma suhtes ja ka enda suhtes. Lapsed kardavad, et isa võib emale haiget teha või ta ära tappa. Vanem laps kardab, et isa võib venna ära võtta ning teda mitte enam ema juurde tagasi lubada. Isa on vanema lapse hoovist kaasa haaranud. Isa tähelepanu on tema käitumise kahjulikkusele korduvalt juhitud, ent see ei ole toonud kaasa muutusi. Isal esineb tõsine vanemlik puudujääk, mis väljendub laste jätkuvas psühholoogilises väärkohtlemises. Kuivõrd isa on pikema aja jooksul rääkinud lastele emast halvasti ja seda ka lastekaitsetöötajate juuresolekul, ei ole suhtlust võimalik korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohus oleks pidanud arvestama, et isa emotsionaalne seisund ning isa ja laste suhted halvenesid praeguse menetluse tõttu. Kohtul tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest, mida kohus on ka teinud. Isa ei pidanud vajalikuks osaleda programmides, milleks teda tsiviilasjas nr 2-21-2402 27.10.2021 määrusega kohustati. Kui isa mõistis, et kohtumenetlus mõjub talle raskelt, pidanuks ta pöörduma abi saamiseks spetsialistide poole. Isal on võimalik esitada kohtule avaldus suhtlemise taastamiseks, kui ta saab välja tuua asjaolud, mis kinnitavad, et suhtlemine ei mõju lastele kahjulikult; 2) ei ole ühise hooldusõiguse jätkamine laste huvides ka mitte viibimiskoha määramisel väljaspool Eesti Vabariiki, kuna see võtaks emalt võimaluse reisida lastega välisriiki. Vanemad ei ole võimelised leidma üheski lastega seonduvas küsimuses üksmeelt. Ka ekspert on toonud välja, et tegu pole vanematevahelise konflikti, vaid kõrge riskiga lähisuhtevägivallaga. Laste huvides on õigusrahu, et kõigil osapooltel oleks võimalik rahuneda.
3. Jõhvi vald vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on põhjalikult kaalunud asjaolusid ja otsustused lähtuvad laste huvidest. Jõhvi vald jääb esitatud seisukohtade juurde.
4. Toila valla vastuse kohaselt elavad lapsed alates
5. aastast Jõhvi vallas. Toila vald on esitanud menetluses oma seisukohad ja täiendavalt asjaolusid lisada ei ole. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 05.01.2024 määrus muutmata.
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et määruskaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid maakohtu määruse tühistamist või muutmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei korda neid kõiki.
8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Nii lastega suhtlemise korra määramine, suhtlusõiguse teostamise lõpetamine kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsused. Kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruses eeltoodud puudusi ei esine ja seetõttu puudub alus maakohtu otsustusi muuta. Ainuüksi see, et üks vanem ei nõustu maakohtu otsustuste ja põhjendustega, ei tähenda, et maakohus oleks teinud ebaõige ja kaalutlemata kohtulahendi. 17.
9. Maakohus on lähtudes

§ 123lg-st 1 asja lahendades õigesti seadnud esikohale laste huvid.

Kuigi

§ 143

lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava vanemaga suhelda, siis

§ 143

lg 3 kohaselt lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Maakohus on põhjendatult juhindunud Riigikohtu selgitustest 06.04.2018 lahendis nr 2-15-16111 (p 18), mille kohaselt kohus võib

§ 143

lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada, kui vanema ja lapse suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut.

§ 143

lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määravaks lapse tahe või vanema soov lapsega suhelda, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. 17.2. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et isa oma lastest hoolib ning soovib nende elus ja kasvatamises osaleda. Isa nägemus sellest, mis on laste huvides ning kuidas peaks laste elu olema korraldatud, erineb aga kõigi teiste menetlusosaliste arvamusest. Isa on kogu menetluse olnud järjekindlalt seisukohal, et lapsed peavad elama vanematega võrdse aja, nädal ühe, nädal teise vanema juures. Seda, et laste vahelduv elukoht ei ole mõeldav olukorras, kus vanemate vahel puudub normaalne suhtlus ja koostöö, on nii maa- kui ka ringkonnakohus juba selgitanud kahes eelmises laste hooldusõiguse ja suhtluskorra kohtuasjas (2-21-2402, 2-21-18687). Kuivõrd määruskaebuses on isa teinud oma nõudmistes järeleandmise, paludes jätta kehtima 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorra, siis ringkonnakohus vahelduva elukoha teemat pikemalt ei puuduta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu (ja kõigi menetlusosaliste, v.a isa) seisukohaga, et kuivõrd kolmanda isiku juuresolek ei suutnud ära hoida isa poolt laste vaimse tervise jätkuvat kahjustamist, ei ole hetkel laste huvides ka 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorra kehtima jätmine ning isa suhtlusõiguse teostamine tuleb lõpetada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 143

lg 3 alusel suhtlusõiguse teostamise lõpetamine ei ole vanema suhtes karistuslik meede, vaid selle aluseks on lapse huvid. 8 17.

1. Vanemate suhted on olnud pikka aega äärmuslikult konfliktsed ja on andnud ainet lisaks mitmele tsiviilvaidlusele ka kriminaalasjadele. Isa vihkamine (või põlgus, nagu ta ise seda nimetab) ema suhtes on täiesti mõõdutundetu ja irratsionaalne. Isa väidete kohaselt on ema kurjategija, sadist, tapja, kellel on esikohal raha ja oma ego, ainuüksi ema on süüdi, et vanemate abielu purunes, ema manipuleerib lastega ja teeb neile ajupesu, valetab, et näidata isa vägivaldse inimese ja psühhopaadina, seda kõike eesmärgiga võtta isalt lapsed, hävitada ta, saada isalt raha. Ehkki isa eitab ema halvustamist laste kuuldes, on tema selline käitumine asjas tõsikindlalt tõendamist leidnud. Seda on kinnitanud Jõhvi Vallavalitsus, kelle sotsiaaltöötaja on isa ja laste kohtumiste juures viibinud (I kd, tl 119; II kd, tl 50, 103, 134p–135) ning on rääkinud lapsed ärakuulamisel kohtunikule, nende esindajale advokaat M. Seesmaale (II kd, tl 96p) ja terapeut Kaire Talviste-Baioccole. Isa käitumist K. Talviste-Baiocco juures on terapeudi arvamuses põhjalikult kirjeldatud – nt on isa lastele öelnud, et ta ei helista neile, sest ema ei taha seda; et ema tahab teda hävitada ja tal on kombeks valetada jms (III kd, tl 144). Seega isa ei ole suutnud end tagasi hoida ka olukorras, kus ta teadis, et kohtumise eesmärgiks on arvamuse andmine laste ja vanemate suhete kohta. K. Talviste-Baiocco arvamusest nähtuvalt on isa lisaks ema halvustamisele ja süüdistamisele püüdnud ka terapeudi juuresolekul lastega (eriti vanema pojaga) manipuleerida – nt küsib, kas laps näeb ka olukorda selliselt, et neilt on isa varastatud, tekitab lastes kaastunnet, et isal on raske, püüab lapsi mõjutada avaldama soovi elada nädala kaupa isaga jms (III kd, tl 144p). Jõhvi Vallavalitsus ja laste esindaja on toonud välja sarnase asjaolu – isa mõjutab vanemat last, mida on vaja kohtunikule rääkida (s.o et laps soovib olla isaga ja ema on võtnud lastelt isa (II kd, tl 97, 134p). Ei Jõhvi Vallavalitsuse ja laste esindaja seisukohtades ega K. Talviste-Baiocco arvamuses toodu tõele vastavuses ei ole alust kahelda, sest need on kooskõlas kogu asja materjalidega. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et isa ärritub kergesti ja võib siis olla ka füüsiliselt vägivaldne. Kriminaalasjas nr 1-21-8206 tehtud Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustest, millega on isa kriminaalkorras karistatud ema ja ema uue kaaslase (L. Laanemäe) suhtes toime pandud vägivallakuritegude eest, nähtub, et isa on kasutanud ema suhtes füüsilist vägivalda laste nähes. Seda on rääkinud ka vanem laps K. Talviste-Baioccole. Vanema lapse sõnul on isa ka teda löönud ja vägisi auto peale võtnud (ning on üldse kogu aeg kuri ja närviline, karjub kõigi peale). Samuti on lastel hästi meeles isa julmus pere lemmiklooma vastu (III kd, tl 141p–142). Isa ühelt poolt eitab oma vägivaldsust, samas on ta tunnistanud nii vestluses K. Talviste-Baioccole kui ka oma menetlusdokumentides, et on laste emale kõrvakiilu andnud, peksnud ema uut partnerit, löönud kahel korral pere koera. Isa leiab, et temapoolne füüsiline vägivald on olnud õigustatud (III kd, tl 143), samuti et üks kõrvakiil (isa arvates ema provotseeritud) ei saa olla perevägivallaks (II kd, tl 115). Isa ei ole võimeline aru saama, et tema ülalkirjeldatud käitumine on laste väärkohtlemine, mis kahjustab laste psüühikat. 17.
2. Isa poolsest väärkohtlemisest lastele tekkinud tagajärgede ja laste huvide tuvastamisel on maakohus tuginenud suures osas gestaltpsühhoterapeudi K. Talviste-Baiocco arvamusele, mis on antud maakohtu 14.06.2023 määruse alusel ja mida ringkonnakohus käsitleb dokumentaalse tõendina, kuid on hinnanud ka ülejäänud tõendeid ning leidnud, et K. Talviste-Baiocco arvamust toetavad psühholoog J. Habrenkova 10.10.2022 ja 10.05.2023 arvamused ja SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 05.–10.09.2021 statsionaarne epikriis vanema lapse kohta ning psühholoog J. Riisi pereteraapia kokkuvõte. Tõenditest ja menetlusosaliste (v.a isa) väidetest nähtuvalt on isa kahjustanud eelkõige vanema poja vaimset tervist (isa tähelepanu on olnud pööratud vanemale lapsele, noorem laps ei ole isapoolset väärkohtlemist oma vanusest tulenevalt sedavõrd tajunud). 9 Vanemal lapsel diagnoositi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus
3. a sügisel aktiivsusja tähelepanuhäire, segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon ning perekonna lõhestumine lahkumineku või lahutuse teel. Epikriisi järgi oli põhiprobleemiks, millega laps lastepsühhiaatria osakonda statsionaarsele ravile suunati, autoagressiivne käitumine, ähvardused ennast vigastada, suitsidaalsed mõtted, ebatõhus impulsside kontroll, mille taustaks on vanemate lahutus ja vanemate komplitseeritud suhted (I kd, tl 156–158). Maakohus kehtestas tsiviilasjas nr 2-21-2402 27.10.2021 määrusega isa ja laste suhtlemise korra selliselt, et kohtumised toimuvad kolm korda nädalas kuni kaks tundi korraga kolmanda isiku (lastekaitse-, sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) juuresolekul, ning kohustas mõlemat vanemat läbima programmid, mis on mõeldud aitama vanematel laste kasvatamisega paremini toime tulla ning tagada oma laste turvalisus ja heaolu. 27.10.2021 määrusest nähtuvalt oli isa suhtlusõiguse piiramise aluseks asjaolu, et vanema poja psüühiline seisund oli muutunud sedavõrd halvaks, et lapsel esines suitsiidirisk, isa ei tunnistanud vähimalgi määral, et lapse vaimse tervise probleemid võiksid olla tingitud isa käitumisest, ning oli seisukohal, et lapse psühholoogiline nõustamine ei ole vajalik. Kuivõrd isa jätkas vanema poja häirimist emast halvustavalt ja kohatult rääkides, muutis maakohus 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 27.10.2021 määrusega kehtestatud suhtluskorda ning keelas isa vahetu suhtlemise lastega määruses märkimata aegadel ja viisil, s.o isa suhtlemine lastega oli lubatud vaid kuni kolm korda nädalas kaks tundi korraga kolmanda isiku (sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) määratud kohas ja juuresolekul, ning isale oli määruse resolutsiooniga üheselt ja selgelt kehtestatud keeld suhelda lastega teemadel, mis puudutavad vanemate eraelu ja ei ole lastele eakohased. Psühholoog J. Habrenkova on perioodil
4. a september kuni
5. a veebruar korduvalt kohtunud vanema lapsega ning psühholoogi tähelepanekud on välja toodud MTÜ Virumaa laste ja perede tugikeskuse 10.10.2022 ja 10.05.2023 hinnangutes (I kd, tl 120; III kd, tl 43). Psühholoog on täheldanud, et lapsel oli pärast
6. a juulis isaga kohtumist tulnud tagasi kogelemine, mis vähenes märgatavalt, kui lapsel oli isaga suhtlemises paus. Laps on närviline, emotsionaalselt pinges. Lapse jutust tuli välja, et ta kardab väga kaotada ema, sest isa tahab ema häbistada ning erinevate pettustega vangi panna. Viha sellise olukorra pärast tekitab lapsele suurt hingevalu, laps tunneb end abitu, nõrga, süüdlasena, tal on välja kujunenud ebatervislik psühholoogiline „ei kuula“ kaitsemehhanism, kui isa räägib ema kohta „vastikuid asju“. Laps elab üle mälestusi isa vägivallast ema vastu, mis tekitavad temas hirmu, meeleheidet ja valu, laps tunneb häbi isa pärast ning soovib ema kaitsta. See roll on lapsele ülejõukäiv, isa käitumine ema suhtes mõjub lapsele hävitavalt. Laps on psühholoogile öelnud ka, et isa võib olla vihane ja kuri ning see hirmutab teda. Psühholoog J. Habrenkova arvamus on kooskõlas terapeut K. Talviste-Baiocco arvamusega, kus on laste ja vanemate suhteid hinnatud lähtudes võõrandamise teoreetilistest alustest ning on samuti isapoolse väärkohtlemise tagajärjed (sh võimalikud kaugeleulatuvad tagajärjed) lastele välja toodud. Muu hulgas on leitud, et lastel on isa äkilisuse, füüsilise vägivalduse ja psühholoogiliste manipulatsioonide (ema ja tema uue kaaslase halvustamine, lastes vihatunde õhutamine) tulemusena kujunenud isaga ebaturvaline kiindumussuhe. Eriti vanem laps on rahutu, ärev, emotsionaalselt labiilne (sh esineb ekstreemseid elemente, s.o soov end tappa), laps ei julge avaldada isale seisukohti, mis isa omadest erinevad, esineb ka lojaalsuskonflikt. Lapsed kardavad, et isa võib emale haiget teha ja ta ära tappa, kardavad hoovis mängida, sest neil on hirm, et isa tuleb neid röövima (vanema lapsega on see korra toimunud), on ärevil, kui keegi annab uksekella, sest kardavad, et isa tuleb ja pelgavad, mida ta võib teha. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et psühholoog Ž. Boberi 15.06.2022, 03.05.2023 ja 23.10.2023 arvamused (I kd, tl 28–30; III kd, tl 27–28; IV kd, tl 90) ei lükka ümber eespool toodud tõendeid ega anna infot selle kohta, millisel viisil ja kas üldse on laste huvides isaga 10 suhtlemine. Ž. Bober on oma arvamused andnud isaga toimunud kohtumiste põhjal. Seega on ta kogu info saanud isalt, ta ei ole näinud isa ja laste suhtlemist ning ilmselt ei ole teadlik vanemal lapsel tekkinud vaimse tervise probleemide tõsidusest. 17.
7. Käesoleva määruse eelmisest punktist nähtuvalt on maakohus enne praegust menetlust juba kahes tsiviilasjas (alates
8. aastast) püüdnud leida viisi, kuidas tagada laste suhtlemine lahuselava isaga selliselt, et suhtlemine ei kahjustaks lapsi, ning on määranud sel eesmärgil suhtlemise kolmanda isiku juuresolekul. Ema lõpetas 21.04.2022 määruses ettenähtud kohtumised
9. a juulist, kuna ema arvates kahjustasid kohtumised vanema lapse psüühikat. Kohtumised taastati kohtumenetluse ajal ja need toimusid 19.01.2023 kuni 16.02.
10. Kohtumiste juures viibis Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Jõhvi Vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt isa jätkas kohtumistel järjekindlalt lastele nende ema halvustamist ning lisandus veel vanema lapse mõjutamine. Isa etteheide, et kohalik omavalitsus korraldas kohtumised ühes laste mängutoas, need tulnuks korraldada aga erinevates kohtades ja tingimustes, võib iseenesest olla isegi põhjendatud, kuid see ei õigusta mingil viisil isa käitumist. 17.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on tõsine murekoht ka terapeut K. Talviste-Baiocco arvamuses väljatoodu, et isa üritab ema vanemlikku autoriteeti nõrgestada, ässitada last halvale käitumisele, valetamisele, vastuhakule emale (ja ema uuele kaaslasele). Puudub alus kahelda vanema lapse sõnades, et isa on talle öelnud, et laps läheks ilma emale ütlemata vanaema (isa ema) juurde ja et laps hakkaks kodus streikima (III kd, tl 142). Selline tegevus raskendab oluliselt emal laste kasvatamist ning võib põhjustada lastele äärmiselt tõsiseid tagajärgi. Ka Riigikohus on selgitanud (nt 30.05.2011 lahendis nr 3-2-1-32-11, p 15), et vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ning sealhulgas hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (

§ 143lg 2).

17.

1. Isa tunnistab määruskaebuses, et menetlus on tema emotsionaalsele seisundile halvasti mõjunud. Ringkonnakohus ei kahtle selles. Asjaolu, et isa ei suuda oma viha ja emotsioone kontrollida, nähtub ka maakohtu istungite protokollidest (nt II kd, tl 136). Samuti on seda täheldanud laste esindaja, kes on viimasel kohtuistungil maininud, et isa on menetluse jooksul tundmatuseni muutunud (IV kd, tl 163p). Samas ei anna eeltoodu alust teha asjas teistsugust lahendit. Ringkonnakohtu arvates on ilmselge, et isa ei mõista laste tundeid ja vajadust emotsionaalsele turvalisusele. Isa ei ole teinud mingeid järeldusi kahest eelmisest määrusest (tsiviilasjades nr 2-21-2402 ja 2-21-18687), ühtegi nõuannet (mida talle on antud ka maakohtu istungitel) ta kuulda ei ole võtnud. Samuti ei ole isa pidanud vajalikuks osaleda ühelgi vanemakoolitusel, seda vaatamata asjaolule, et maakohus teda selleks 27.10.2021 määrusega kohustas (isa ei ole vaidlustanud maakohtu väidet, et talle kohustuslikuks tehtud programme ei ole ta läbinud). Selle asemel teeb isa paljusõnaliselt ja agressiivselt etteheiteid kõigile isikutele, kes aastate jooksul perekonna probleemidega on tegelenud (kohtunikud, laste riigi õigusabi korras esindaja, kohalike omavalitsuste ametnikud, terapeut K. Talviste-Baiocco) ning ei ole isa seisukohti ja soove toetanud. Ringkonnakohus ei näe, et kohtul (riigil, kohalikul omavalitsusel) oleks veel vahendeid, mida kasutada, et viia isa mõistmisele, kuidas ta oma käitumisega laste psüühikat kahjustab ning milliseid muudatusi ta peaks oma käitumises tegema. 17.
2. Ringkonnakohus märgib, et nõustub laste esindaja poolt 30.10.2023 kohtuistungil öelduga (IV kd, tl 162p), et positiivne on see, et kuigi isa käitumine vanemana on olnud täiesti puudulik, ei ole lastel isaga suhe täiesti katkenud. Terapeut K. Talviste-Baiocco arvamuse kohaselt soovivad lapsed isaga sooja ja head suhet ning isa tähelepanu (III kd, tl 147p). 11 Ema on avaldanud arvamust (nt 05.04.2023 kohtuistungil (II kd, tl 133), vastuses määruskaebusele), et lapsed armastavad isa ning ehkki hetkel on lastele suhtlemine isaga vastunäidustatud, ei pruugi see olla välistatud tulevikus, juhul kui isa jõuab arusaamisele, mida ta valesti teeb, saab viharavi ja muudab diametraalselt oma käitumist. Kohtumenetluse lõppemisega peaksid kõigil asjaosalistel pinged vähenema. Isal on vaatamata suhtlusõiguse teostamise lõpetamisele võimalik tegeleda enda vaimse tervisega, sh nt pöörduda psühhiaatri vastuvõtule (kliiniline psühholoog-psühhoterapeut J. Riis on 24.02.2023 kokkuvõttes (II kd, tl 91) leidnud, et pereteraapia ei ole vanemate konflikti lahendamisel sobiv abinõu, kuna vanemate emotsionaal- ja käitumisreaktsioonid on seotud neurobioloogilise probleemiga). Samuti on isal võimalik parandada oma vanemlikke oskusi ja arusaamist laste vajadustest, nt läbides asjakohased vanemakoolitused omal algatusel. Lapsed on viimasel ärakuulamisel olnud seisukohal, et nad ei taha isaga suhelda enne, kui isa muutub. Ringkonnakohtu arvates on võimalik, et kui lapsed on saanud mõnda aega rahuneda, võib neil tekkida soov proovida isaga suhtlemine mingil kujul taastada (esialgu nt telefoni teel). Ema on viimasel maakohtu istungil, 30.10.2023, rääkinud, et vanem laps soovis eelmisel nädalal isale helistada ja isaga suhelda, isa ütles lapsele telefonis, et mine vanaema juurde ja kui ema tuleb varem, siis ütle, et jalutad; mine kooli sotsiaalpedagoogi juurde ja ütle, et ema karjub su peale. Isa väitis vastu, et tema küsis lapselt, et „mis toimus selle päti Laanemäega [ema uus kaaslane], mis olukord oli, kas ta kahjustas sind, kas karjus sinu peale, kas tegi sulle füüsilist valu?“ ning ütles lapsele, et „kui keegi kahjustab sind, mine politseisse või sotsiaalpedagoogi või lihtsalt klassijuhataja juurde ja mine ütle temale, et sul on probleemid kodus“ (IV kd, tl 161p–162). Seega ka isa enda väidetest nähtuvalt jätkas isa lapsega suheldes sisseharjunud käitumismustrit – selle asemel, et lapsega rahumeelselt vestelda, väljendas isa koheselt lapsele oma usaldamatust ema suhtes, andes selgelt mõista, et isa arvates toimub lapse kodus (ema juures) midagi, mis annab lapsele põhjust otsida kaitset väljastpoolt. Ringkonnakohus ei kahtle ema väites, et laps oli telefonikõnes väga pettunud. Juhul kui isa tegelikult soovib lastega suhtlemise taastada, on ringkonnakohtu arvates möödapääsmatu, et isa tunnistab talle tehtud etteheiteid, lõpetab laste kuuldes igasuguse kriitika ja kahtlustused ema suhtes (milleks ei nähtu asja materjalidest mitte mingit alust), lõpetab lastega manipuleerimise ning tunnistab ema kui lapsi kasvatava vanema autoriteeti ja õigust teha lapsi puudutavad otsused.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ka ühist hooldusõigust lõpetades ja emale ainuhooldusõigust andes rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et asjas puuduvad igasugused andmed, et ema sooviks asuda lastega elama välismaale. Põhjendatud on laste esindaja vastuses määruskaebusele välja toodu, et isa taotletud ulatuses ühise hooldusõiguse säilitamine tooks kaasa vajaduse saada isalt nõusolek lastega väljapoole Eestit reisimiseks. Arvestades, kuidas vanemate äärmiselt konfliktsed suhted on lapsi kahjustanud, ei ole laste huvides sundida ema isaga suhtlema ning jätta isale sisuliselt õigus sekkuda ema ja laste puhkuseplaanidesse.
4. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on kestva toimega lahendiga. Huvitatud isik võib asjaolude olulisel muutumisel tulenevalt TsMS § 480 sätetest esitada kohtule avalduse määruse muutmiseks või tühistamiseks.
5. Kuivõrd lahend on tehtud eelkõige laste huvides, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. 12 (allkirjastatud digitaalselt) 13