Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-135854 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Osaühing OSK GRUPP hagi S. N. A. va

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja Kohtla-Järve linna poolt asutatud äriühing. Hageja kehtiv põhikiri on kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusega 22.06.2016 nr
2. Hageja põhikirja punktist 2.3.
3. tuleneb, et hageja peamine tegevusala on sh soojusenergia tootmine, jaotamine ja müümine. Hageja on Kohtla-Järve linna Oru linnaosa haldusterritooriumil soojusettevõtja (KKütS § 4 lg 1 s). Kostjale kuulub korteriomand (registriosa number xxx) asukohaga xxx. Hageja osutab soojusenergia müügiteenust kostjale. Hageja teenuseid kasutavad ja saavad sellest kasu otseselt elamu korteriomanikud. Hageja teeb arvestusi korteriomanike vahel lähtudes korterelamu soojusarvesti näitudest igal perioodil (s.o üks kuu). Arvestuse põhiandmeteks on arvesti näidud, korteriomandite suurused ja soojusenergia maksumus. Seisuga 01.05.2023 võlgneb kostja hagejale osutatud soojusenergia teenuste eest 544, 54 eurot.
4. Korterelamus Virmalise tn 8 on seaduse (KrtS) alusel loodud korteriühistu, kuid korteriühistul puudub juhatus ning hageja osutab korteriomanikele ka abi remondi fondi ja hooldustasu raha kogunemisel. Hageja esitab Virmalise tn 8 korteriomanikele igakuised arved, kus on märgitud tasumisele kuuluvad summad, s.o remondi fond, hooldustasu ja soojusenergia. Kostja poolt on tasutud kõik remondi fondi ja hooldustasu maksed, kuid on jätnud tasumata soojusenergia eest. Kuna poolte vahel puudub leping, siis on hageja nõude õiguslik alus käsundita asjaajamine (VÕS § 3 p 4, § 1018 lg 1) analoogselt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-
5. Viivist võib nõuda VÕS § 113 alusel ka käsundita asjaajamise korral (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-08, p 13). Hageja on saatnud kostjale arved osutatud teenuste eest, kuid kostja ei ole soojusenergia eest tasunud. Seisuga 01.05.2023 võlgneb kostja hagejale osutatud soojusenergia teenuste eest 544,54 eurot ja viivise 5,87 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. II KOSTJA VASTUS
6. Kostja hagi ei tunnista. Selleks, et kostjat saaks pidada tarbijaks, kes saab soojust otse võrguettevõtjalt, on vajalik, et kostjale kuuluks keskkütteseaduse nõuetele vastav tarbijapaigaldis, mis on ühendatud hageja võrguga ja peavad olema individuaalsed mõõteriistad (KKüS § 15). Reaalselt on tarbijapaigaldis Kohtla-Järve linn Virmalise tn 8 korteriühistul või võimalik, et hageja enda valduses ning liitumispunkt piki elamu perimeetrit. Vastavalt KKütS § 10 lg. 11 on korterelamu puhul sidusisikuks korteriühistu. Korteriomanik saab olla seotud isik, kui tema tarbijapaigaldis on võimalik võrku ühendada läbi nõuetele vastava liitumispunkti. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt (KrtS § 24 lg. 4). Kostja liitumissoovi ei rahuldatud, mis lubab arvestada, et üksiku korteri tarbijapaigaldist ei ole võimalik ühendada võrku läbi liitumispunkti.
7. Eraldiseisva korteriomandi omanik ei saa olla seotud isik tema tarbijapaigaldise puudumise tõttu KKütS tähenduses. Kostja on olnud korteri omanik alates 14.09.2022, samas kui hageja, varustades korteriühistut soojusega ilma soojuse ostu müügilepinguta, ei ole alates 2 01.01.2018, kasutanud õigust korteriühistule nõuda juhatuse asendusliikme määramist. Võimatu on kontrollida arvestite näitude õigsust ja nende tehnilise hoolduse õigsust ning vastavust normidele ja nõuetele. Sellest tulenevalt varjas hageja alati kostja eest soojusarvesti näitu, ei näidanud seda teavet arvetel. Hageja argumendid käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele on alusetud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et väljaspool maja perimeetrit asuva tarbijapaigaldise liitumispunkti tarbis kostjale kuuluv konkreetne korteriomand nimetatud ajavahemikul tegelikult soojusenergiat. III KOHTU PÕHJENDUSED
8. Arvestades hagi hinda 550, 41 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx ja hageja varustas korterelamut Virmalise tn 8, sh. kostja korterit soojusenergiaga. Vaidlust ei ole ka soojusenergia tasu suuruse üle. Ekslik on kostja seiskoht, et hageja viide käsundita asjaajamise regulatsioonile on põhjendamatu. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13).

1. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja KKütS § 14 lg 1 tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega. Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et elanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud.
2. Väär on kostja viide omavolilisele soojustarbimisele ja KKütS § 16 lg 3, kuna viidatud säte reguleerib soojuse ebaseaduslikku kasutamist tarbija poolt, milliseid eeldusi antud juhul ei esine. Soojuse ebaseadusliku tarbimise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kolmekordset tasu ning hageja sellist nõuet esitanud ei ole. Kostja arutlused tarbijapaigaldise, liitumispunkti ja korteriühistu juhatuse puudumise kohta olukorda ei muuda. Kostja on soojusenergiat tarbinud ning on kohustatud selle eest tasuma. Hageja on õigus VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel ning on jaotatud korteriomanike vahel lähtudes korteri pindalast. Hageja on esitanud andmed soojusenergia tarbimise ja jaotuse kohta ning kostja esitatud arvetelt nähtub soojusenergia kogus, tariif ja maksumus.
3. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise 5,87 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ning kohus ei käsitle hageja alternatiivsena esitatud alusetut rikastumist. 3 Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 378 eurot, sh, tasutud riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulud 200 eurot. Ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Kohus leiab, arvestades asja mahukust ja keerukust, et lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi ja tunnihind (100 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2024 lahendiga. 4