) § 416 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel vabastamist saab otsustada täitmiskohtunik asja sisulisel läbivaatamisel.
lg 1 alusel riigist väljasaadetava süüdimõistetu vabastamise esimene formaalne 1-19-2118 eeldus on süü lunastamine. Selleks peab tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu ära kandma vähemalt KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja. D. Pronini puhul ei ole see nõue täidetud.
alusel vabastada, ning selle küsimuse lahendamine on jäetud kohtupraktika ülesandeks. Ringkonnakohus viitas enda järjepidevale praktikale, mille kohaselt eeldab riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamine, et ta on enda süü lunastanud. Selleks peab süüdimõistetu olema ära kandnud elektroonilise valve alla vabastamise eelduseks oleva karistusaja. Esimese astme kuriteo toime pannud D. Pronin oli kandnud ära KarS § 76 lg 2 p-s 1 märgitust lühema aja, mistõttu oli täitmata
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. D. Pronini kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja kohtuasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus lõi
Seaduses ei ole sätestatud piirangut, millal saab taotleda süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamist. Seetõttu saab
lg 1 ja § 4241 lg 1 tingimustele vastav isik esitada taotluse vangla vahendusel igal ajal. Olemuslikult on selline taotlus võrreldav vahistatu kautsjoni või elektroonilise valve vastu vabastamise taotlusega, mida kahtlustatav võib esitada ükskõik millal ja määramata arv kordi. Kohus saab alles asja sisulisel lahendamisel tugineda muu hulgas KarS §-s 76 sätestatule.
lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel
lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.
lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest sootuks loobuda, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse riigist välja. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle
lg 1 ja
10. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et vangla saab karistuse kandmisest vabastamise ja isiku riigist väljasaatmise taotluse esitada kohtule pärast seda, kui kinnipeetav on ära kandnud kas KarS § 76 lg-s 1 või 2 sätestatud karistusaja. Kohtud põhjendasid tähtaja seadmist sellega, et kinnipeetav peab enne edasisest karistuse kandmisest vabastamist enda süü lunastama. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 2
lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik tähtajalise vangistuse jätta tervikuna täitmisele pööramata, mis tähendab, et nt väljasaadetav isik ei pea talle mõistetud vangistusest kandma päevagi (vrd ka RKKK 09.05.2024, 1-20-1503/111, p 16 jj). 12. Kui kinnipeetav, kelle suhtes on tehtud väljasaatmise otsus, selleks soovi avaldab, tuleb vanglal vastav taotlus ka teha. Alles kohus saab taotluse saamisel
lg 1 alusel hinnata
lg-tes 1 ja 2 toodud karistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning otsustada, kas süüdimõistetu saab edasisest karistuse kandmisest vabastada või mitte. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
lg 1 p-s 6 sätestatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.