RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 416 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel vabastamist saab otsustada täitmiskohtunik asja sisulisel läbivaatamisel.

1. Viru Maakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega D. Pronini taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et

§ 4241

lg 1 alusel riigist väljasaadetava süüdimõistetu vabastamise esimene formaalne 1-19-2118 eeldus on süü lunastamine. Selleks peab tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu ära kandma vähemalt KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja. D. Pronini puhul ei ole see nõue täidetud.

1. Kohtumääruse vaidlustas D. Pronin. Süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise otsustamine on täitmiskohtuniku ülesanne ning vanglal on kohustus esitada süüdimõistetu taotluse alusel sellekohased materjalid kohtule.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. veebruaril 2024 maakohtu määruse muutmata, asendades selle põhjendused enda põhjendustega. Seadusest ei nähtu otsesõnu, millal saab süüdimõistetu karistusest

§ 4241

alusel vabastada, ning selle küsimuse lahendamine on jäetud kohtupraktika ülesandeks. Ringkonnakohus viitas enda järjepidevale praktikale, mille kohaselt eeldab riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamine, et ta on enda süü lunastanud. Selleks peab süüdimõistetu olema ära kandnud elektroonilise valve alla vabastamise eelduseks oleva karistusaja. Esimese astme kuriteo toime pannud D. Pronin oli kandnud ära KarS § 76 lg 2 p-s 1 märgitust lühema aja, mistõttu oli täitmata

§ 4241formaalne eeldus ja maakohtul ei olnud alust kohustada vanglat taotlust esitama.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. D. Pronini kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja kohtuasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus lõi

§ 4241lg-t 1 sisustades uue normi, põhjendades seda seaduselünga ületamisega.

Seaduses ei ole sätestatud piirangut, millal saab taotleda süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamist. Seetõttu saab

§ 416

lg 1 ja § 4241 lg 1 tingimustele vastav isik esitada taotluse vangla vahendusel igal ajal. Olemuslikult on selline taotlus võrreldav vahistatu kautsjoni või elektroonilise valve vastu vabastamise taotlusega, mida kahtlustatav võib esitada ükskõik millal ja määramata arv kordi. Kohus saab alles asja sisulisel lahendamisel tugineda muu hulgas KarS §-s 76 sätestatule.

1. Viru Vangla määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Menetletavas asjas on vaidlusküsimuseks, millal peab vangla algatama riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava suhtes tema edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse. 9.

§ 4241

lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel

§ 416

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.

§ 416

lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest sootuks loobuda, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse riigist välja. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle

§ 4241

lg 1 ja

§ 416lg 1 p 1 alusel siis, kui vangla tema vabastamist taotleb.

10. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et vangla saab karistuse kandmisest vabastamise ja isiku riigist väljasaatmise taotluse esitada kohtule pärast seda, kui kinnipeetav on ära kandnud kas KarS § 76 lg-s 1 või 2 sätestatud karistusaja. Kohtud põhjendasid tähtaja seadmist sellega, et kinnipeetav peab enne edasisest karistuse kandmisest vabastamist enda süü lunastama. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 2

§ 416

lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik tähtajalise vangistuse jätta tervikuna täitmisele pööramata, mis tähendab, et nt väljasaadetav isik ei pea talle mõistetud vangistusest kandma päevagi (vrd ka RKKK 09.05.2024, 1-20-1503/111, p 16 jj). 12. Kui kinnipeetav, kelle suhtes on tehtud väljasaatmise otsus, selleks soovi avaldab, tuleb vanglal vastav taotlus ka teha. Alles kohus saab taotluse saamisel

§ 4241

lg 1 alusel hinnata

§ 416

lg-tes 1 ja 2 toodud karistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning otsustada, kas süüdimõistetu saab edasisest karistuse kandmisest vabastada või mitte. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a määruse ja Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse. Kuivõrd D. Pronini kohtule esitatud taotluse alusel tuleb menetlus lugeda käivitunuks (vrd RKÜK 05.06.2017, 3-1-1-62-16, p 31–38), saadab kolleegium kohtuasja uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. D. Pronini kaitsja esitas Riigikohtule taotluse 252 euro ja 54 sendi suuruse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalide ja kohtupraktika analüüsiks, kliendiga suhtlemiseks ning määruskaebuse koostamiseks 172 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
6. juuli
7. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 2 alusel rahuldab kriminaalkolleegium taotluse.

§ 361

lg 1 p-s 6 sätestatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu

§ 187lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3