TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1343 Määruse kuupäev 3. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses r

) 41. peatükk (

§ 758

jj).

§ 770lõike 4 järgi peab kahju tekkimist tõendama patsient. RVast

S § 7 lõike 1 kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust – antud juhul siis korrektse tervishoiuteenuse osutamise kohustust.

§ 770lõike 1 järgi peab rikkumine olema ka süüline. Süülisuse põhimõte lähtub samuti RVast

S § 9 lõikest 1, mille alusel võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Isik määrab, mis alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning asutus on isiku valikuga seotud.

1. Kaebaja hinnangul tuleneb kohustus väljastada koos ravimitega igakordselt ka ravimi infoja teabeleht ravimiseaduse (RavS) § 13 lõikest 4, mis sätestab, et ravimi turustamisel ja väljastamisel peab ravim olema eestikeelses pakendis ning ravimiga peab kaasas olema eestikeelne teave selle koostise, toimeainete sisalduse ning kasutamise ja säilitamise kohta, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja tõlgendab RavS § 13 lõikest 4 tulenevat kohustust ebaõigesti. Kohus nõustub selles osas Tallinna Vanglaga ning leiab, et RavS ei reguleeri ravimite tervishoiutöötaja poolt patsiendile andmise korda, vaid RavS tähenduses on ravimi väljastamise all mõeldud selle kättesaadavaks tegemist apteegis jaemüügipakendis. Tallinna Vangla selgitas, et vanglates jõuab selline pakend vangla meditsiiniosakonda, kus siis omakorda jaotatakse ravimid patsientidele tablettide kaupa ravimipinalisse. RavS ei sätesta, et sellisel juhul peab ka lahtiste tablettidega pakendi infoleht kaasa liikuma. Tallinna Vangla kinnitab, et kaebajale, nagu teistelegi patsientidele, on tagatud võimalus soovi korral saada ordineeritud ravimi infoleht. Kohtu hinnangul on selline praktika igati mõistlik ega saa olla patsiendile liigselt koormav. 2 3-23-1343 Kuivõrd kaebajal on võimalik soovi korral pöörduda meditsiinitöötaja poole ning küsida talle määratud ravimi infolehte, samuti saada muid selgitusi talle väljastatavate ravimite osas, siis ei tulene kohtu hinnangul kaebaja õigustele intensiivset riivet sellest, kui talle igakordselt iga ravimiga teabelehte kaasa ei anta. Tallinna Vangla tõi välja, et ka teistes asutustes väljaspool vanglat, kus toimib sarnane ravimite jagamise süsteem (nt hooldekodud, haiglad), ei väljastata koos lahtiste tablettidega üldjuhul ennetavalt ravimi infolehte. Kuna RavS-st ega ka muudest õigusaktidest ei tulene vanglale kui tervishoiuteenuse osutajale kohustust väljastada kinnipeetavatele koos tablettidega igakordselt ka ravimi infoleht, siis ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust ning kahjunõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
3. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
4. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3