← Eesti

3-24-892/6

Obsah (6)§ 2§ 37§ 18§ 121§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-892 Määruse kuupäev 12. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Rene Kuljuse (Kuljus) kaebus kahju hüvitamiseks seoses kahju hüvitamise taotlusele

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7. Tulenevalt

§ 2

lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitise summas 1000 eurot väljamõistmist seoses tema 18. aprillil 2023 registreeritud kahjunõude nr 5-37/23/38-1 tähtaegselt lahendamata jätmisega. Lisaks on kaebaja esitanud viivise nõude (

§ 37lõike 2 punkt 4, RVast

S § 7 lõige 4 ja võlaõigusseaduse § 113 lõige 1). 8. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad (

§ 18lõige 1).

R. Kuljus on soovinud esitada hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kohtu hinnangul praeguses asjas õigeks vastustajaks hoopis Tallinna Vangla. Arvestades, et kaebuses viidatud

  1. aprillil 2023 registreeritud kahju hüvitamise taotlus nr 5-37/23/38-1 oli esitatud Tallinna Vanglale, siis oli seda kohustatud lahendama Tallinna Vangla. Kohus selgitab, et kaebuses mainitud A. Rillo on veebilehe vanglateenistus.ee andmete kohaselt haldusosakonna õigusteenistuse vanemjurist, kes tegutseb vanglate üleselt.
  2. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

  1. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tallinna Vangla
  2. aprilli
  3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tallinna Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses tema
  4. aprillil 2023 registreeritud kahjunõudele nr 5-37/23/38-1 tähtaegselt vastamata jätmisega. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. 3-24-892 Kohus peab vajalikuks osutada, et ka Viru Vangla on kohtule
  5. märtsil 2024 kinnitanud, et kaebaja ei ole kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Viru Vangla poole pöördunud.
  6. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt

§ 47

lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

12. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.