KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-7115 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit lõhmus Vai

§ 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Vladimir Gavrilin (ik 38103272712), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Gavrilini apellatsioon Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas
4. märtsi
5. a otsusega Vladimir Gavrilinit karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 418

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel V.

Gavrilinile liitkaristuseks 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti V. Gavrilinile 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti V.

Gavrilini karistuse kandmise aja alguseks kahtlustavana kinnipidamise päev

1. september
2. Maakohus mõistis V. Gavrilini õigeks süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi ühes episoodis.

1. Kohus tuvastas, et
2. aasta suvel kägistas V. Gavrilin kannatanu E.P. a Tartus XXX kortermajas mõlema käega selga tagant, nii et kannatanu ei saanud hingata ja kaotas teadvuse. Teadvusele tulles tõusis kannatanu püsti ja karjus valust, misjärel läks V. Gavrilin noaga kannatanu näo juurde, võttis tal kõrist kinni ja ütles, et lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga kriimu. Kohtu hinnangul tundis kannatanu valu.
3. Lisaks tuvastas kohus, et
4. märtsil 2023 kella 2 paiku ründas V. Gavrilin Tartus Kalevi ja Pargi tänava nurgal kannatanu H.H. a, lüües teda noaga nina alla ülahuule piirkonda, mis tekitas vasakust suunurgast nina keskosani haava, ulatudes igemeteni. Seega tekitas V. Gavrilin kannatanule valu ja tervisekahjustuse.
5. Kohtu hinnangul on tõendatud, et
6. aasta suvel võttis V. Gavrilin Tartumaal Luunja vallas Rõõmu külas XXX majas S.S. a magamistoas tema kaelapiirkonnast kinni ja viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli S.S. a 10 sekundit kägaras. Pärast seda lõi V. Gavrilin kannatanut paar korda rusikaga pea piirkonda. Samuti on tõendatud, et
7. aasta suve lõpus lõid V. Gavrilin ja eeluurimisel tuvastamata isik samal aadressil S.S. at rusikaga näkku.
8. augustil 2022 ajas V. Gavrilin Tartus XXX kortermaja trepikojas S.S. at taga ja tabas teda noaga vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekitas talle 5-6 cm pikkuse noahaava. Kõigil kordadel tundis kannatanu valu. Lisaks valule põhjustas V. Gavrilin kannatanule noahaava näol ka tervisekahjustuse.
9. Lisaks on tõendatud, et
10. aasta maikuus lõi V. Gavrilin Tartus Anne tänava Feenoksi juures A.D. i relvakabaga pea piirkonda, vigastades tema pead. Kannatanu tundis seetõttu valu.
11. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et V. Gavrilin on L.K. t löönud, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused lugeda süüdistatava kasuks ja V. Gavrilin selles episoodis õigeks mõista.
12. Kohus tuvastas, et
13. aasta septembris hoidis V. Gavrilin Tartus XXX korteris kahe käega kinni mõõgast ja karjus E.P. ale, et lööb ta maha. Seega ähvardas V. Gavrilin kannatanut tapmisega. Kannatanu tundis reaalset hirmu ja pidi võtma rahustit. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta oli teadlik V. Gavrilini kuritegelikust taustast ja oli tunnistajaks sellele, kui süüdistatav kasutas
14. a suvel vägivalda tema toonase elukaaslase S.S. a vastu. Ähvardus tundunuks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, sest V. Gavrilin hoidis mõõka ja karjus.
15. Samuti saatis V. Gavrilin
16. aasta juuli lõpus kella 2 paiku E.P. ale sõnumi: „suka, tulen ja teen sulle valu“. Seega ähvardas V. Gavrilin kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu kartis, et V. Gavrilin tuleb talle koju haiget tegema, mistõttu kutsus kaks sõpra end valvama ja võttis voodisse noa. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna V. Gavrilin oli teda varem ähvardanud ja
17. aasta suvel ka kehaliselt väärkohelnud. Samuti oli kannatanu näinud, kuidas V. Gavrilin mitmel korral vägivaldselt käitub. Selline ähvardus tundunuks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, sest süüdistatav oli varem kannatanut ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud.
18. Lisaks tuvastas kohus, et V. Gavrilin, omamata relvaluba, soetas ja valdas kuni
19. juunil 2023 politsei poolt hoiule võtmiseni laskekõlbulikku tsiviilkäibes keelatud käsitöönduslikult ümberehitatud hoiatus- ja signaalipüstolit Stalker 4918-S number 0717-
20. V. Gavrilin teadis, et tegemist on laskekõlbuliku tulirelvaga ja et tal puudus tulirelva käitlemiseks luba, mistõttu pani ta tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega.
21. Kohtu hinnangul ei leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist V. Gavrilinile esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 4 alusel.

1. Kohus leidis, et V. Gavrilin pani toime kuus kehalise väärkohtlemise episoodi nelja erineva isiku suhtes, kuid rünnete tagajärjel tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga rasked. Samas tekitas ta kahel korral kannatanule kehavigastuse noaga rünnates, mis on ohtlik ja võib põhjustada raskeid tagajärgi. Seega on V. Gavrilini süü kehalise väärkohtlemise osas keskmine. Kõne alla ei saa tulla rahaline karistus, sest V. Gavrilinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega vabastati ta edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu, kuid juba samal aastal hakkas taas toime panema kuritegusid. Järelikult ei ole 2

§ 74lg 1 alusel vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.

V. Gavrilin vabastati karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu, kuid vaatamata kehvale tervisele pani ta vabaduses oldud aja jooksul toime 6 kehalise väärkohtlemise ja kaks ähvardamise episoodi ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise. V. Gavrilinit on varem karistatud vangistuse kohaldamisega, kuid see ei ole tema käitumist muutnud. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Gavrilin, kes soovib mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi vabastamist. Apellatsiooni esitamise ajaks on ta eelvangistuses viibinud seitse kuud. V. Gavrilinil on ravimatu haigus. Kohtumenetluse jooksul suri traagiliselt tema abikaasa, mis pani teda elu üle järele mõtlema ning edaspidi elab ta seaduskuulekalt. V. Gavrilin on nõus läbima kriminaalhooldusel sotsiaalprogramme. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et V. Gavrilini apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu jätab selle KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. V. Gavrilinile mõistetud karistus on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud veenvalt, millest tingituna ei ole võimalik jätta V. Gavrilinile mõistetud vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Selleks annab põhjuse eeskätt asjaolu, et V. Gavrilin vabastati Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega edasisest karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu, kuid vaatamata sellele pani V. Gavrilin vabaduses toime uued kuriteod. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei vastaks V. Gavrilini süü suurusele ega tema isikust tulenevatele asjaoludele. Seega on apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse põhjal ammendavalt kummutatud. Eelnevale lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus V. Gavrilini apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3