2-23-18347/3

(3)Tsiviilasi nr 2-23-18347 riigilõivu pooles ulatuses, st summas 630 eurot. Hüvitis eelmises lauses nimetatud menetluskulude eest sisaldub punkti 1.1 kohaselt tasutavate maksete sees. Käesolevas kompromissilepingus märkimata osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 1.

1. Käesoleva kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse tsiviilasjas nr 2-23-18347 lõplikult lahendatuks ning pärast käesoleva kompromissi tingimuste täitmist puuduvad pooltel tsiviilasja 2-23-18347 esemega seonduvad nõuded ja kohustused teineteise vastu. 1.
2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingisugust õiguslikku tähendust, sealjuures ei tulene poolte poolt väljendatust mitte ühegi asjaolu kinnitamist või möönmist. Pooled loevad käesolevas punktis märgitud juhul kompromissi algusest peale kehtetuks.
3. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-
5. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 620 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel) OÜ NURMIKO HULGI arvelduskontole nr EEXX.
7. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe kalendripäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
8. Asjaolud OÜ Nurmiko Hulgi esitas Pärnu Maakohtule 30.12.2023 hagiavalduse Karja Keraamika osaühingu ja A U vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 22.03.2024 määrusega menetlusse ja määras kostjatele hagivastuse esitamiseks tähtaja. Pooled esitasid 29.04.2024 kohtule kompromisslepingu, millega paluvad kohtul kinnitada ning menetluse lõpetada. Kompromisslepingus esitatud asjaolude kohaselt on kostja 2 täitnud hageja nõude 5000 euro ulatuses, tasunud kohtutäituri tasu summas 247 eurot ja menetluse alustamise tasu summas 36,60 eurot. Ülejäänud võlgnevuse osas paluvad pooled kohtul kinnitada 29.04.2024 allkirjastatud kompromissleping.
9. Kohtu seisukoht 2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 6 järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi, juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Sama sätte lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled on kohtule esitanud kirjalikult allkirjastatud kompromissi /dtl 87-90/. 2.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik 2

(3)Tsiviilasi nr 2-23-18347 täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. 2.5 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi poolte kokku lepitu osas ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.6 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebeõiguse tähtaja lühendamist ühele kalendripäevale. 2.7 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.8 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises kompromissis endas, kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad seega poolte enda kanda. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel poole riigilõivu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab hagejale pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 620 eurot hageja poolt märgitud arvelduskontole (OÜ NURMIKO HULGI arvelduskontole nr EEXX). (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3