Obsah (6)

§ 230§ 459§ 164§ 657§ 654§ 642

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Tartu Tsiviilasja number

§ 230

lg-st 1 ja §-st 459 tulenevalt on hagejatel elatise suurendamise nõudmisel tõendamiskoormis. Hagejad tuginevad elatise suurendamist taotledes eelkõige sellele, et hagejate vajadused on kasvanud kulutuste tõusu tõttu.

1. detsembri 2022 kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on elatise suuruse määramise aluseks olnud. Seega tuleb need tuvastada toimiku materjalide pinnalt ning eeldada, et kompromissis märgitud elatisega on hagejate vajadused kaetud (Riigikohus
2. juuni 2017 lahendi nr 3-2-1-67-17 p-is 11 ja
3. juuni 2017 lahendi nr 3-2-1-9-17 p-is 37.1). Tsiviilasjas nr 2-22-130098 taotlesid hagejad kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 225 eurot kuus välja mõistmist. Hagiavalduse kohaselt oli kummagi hageja igakuine kulu 500 eurot. Kokku olid hagejate väidetavad igakuised kulutused 1000 eurot. Kulutuste suuruse kohta hagejad tõendeid tsiviilasjas nr 2-22-130098 ei esitanud. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad väitnud, et nende igakuised kulud on 674,95 eurot kuus hageja kohta (dtl 130-131). Kokku on hagejate igakuised kulutused 1349,90 eurot. Maakohus leidis, et hagejate seadusliku esindaja AS SEB Pank kontoväljavõttelt (dtl 133-221) ei ole majapidamis- ja hügieenitarvete kulusid (kummagi hagejal 200 eurot) võimalik eristada. Samas on tegemist igapäevaselt üldteada ja tõendamist mittevajavate mõistlike kuludega. Tervisekulude 30 eurot kuus hageja kohta (hõlmavad ravimeid, vitamiine, protseduure jne) osas leidis maakohus, et lapsed vajavad vitamiine ning võivad haigestuda ja vajada ravimeid. Maakohus analüüsis hagejate ema pangakontolt apteekides tehtud makseid ja leidis, et hagejate igakuine mõistlik ja vajalik tervisekulu on kokku 20 eurot (10 eurot hageja kohta). Riiete ja jalanõude kulude osas (120 eurot kuus hageja kohta) leidis maakohus, et sellises suuruses kulusid hagejate ema pangakonto väljavõttelt (dtl 133-221) ei nähtu ja hagejate kulusid ei ole võimalik ka eristada. Pärast kompromissi kinnitamist on alates
4. veebruarist 2023 kuni
5. augustini 2023 riiete ja jalanõude kauplustes kulusid kantud (dtl 162-221) kokku 4 551,58 eurot. See teeb ühe kuu kuluks 78,80 eurot ehk 39,40 eurot hageja kohta. Maakohus pidas mõistlikuks (arvestades laste vanust ja seda, et igakuiselt siiski riideid ja jalanõusid ei osteta) hagejate igakuiseks kuluks riietele ja jalanõudele 50 eurot hageja kohta. PKS § 101 lg 7 tulenevalt mastaabisääst ei kohaldu, kuivõrd laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. AS LHV Pank eluasemelaenu kulu on ühes kuus 40 eurot.
6. novembri 2023 kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et ta maksab laenu ainuisikuliselt (dtl 277, dtl 280). Hagejate elukohaks olev korter asukohaga XXXXXXX maakond on hagejate ema ja kostja ühisvaraks (dtl 47, dtl 280). Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt on kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud AS LHV Pank kasuks hüpoteek 540 000 EEK. Hagejate ema maksis laenumakseid juba enne kompromissi ja tegemist ei ole

§ 459mõistes muutunud asjaoluga.

Pärast kompromissi sõlmimist, on eluasemelaenu tasutud kokku 935 eurot ehk 116,88 eurot kuus, s.o 38,96 eurot hageja kohta (summa jagatud kolmega). Maakohus hindas kommunaalkulude osas esitatud tõendeid ja tuvastas, et hagejate kommunaalkulud on kokku 182,42 eurot, s.o 91,21 eurot hageja kohta. Sidekulude osas leidis maakohus, et nende suurus ei ole kompromissimäärusega võrreldes muutunud. Mõlema hageja kuluks on 27,95 eurot (dtl 61), mis koosneb mobiiltelefoni kõnedest, sõnumitest, internetist, paketitasust ning järelmaksuga ostetud mobiiltelefonide osamaksest Apple iPhone 11 64 GB). Maakohus nõustus kostjaga, et lastele ei pea ostma ülemääraselt kallist mobiiltelefoni. Maakohus luges mõistlikuks ja põhjendatud mobiiltelefoni kuludeks kokku 30 eurot, s.o 15 eurot hageja kohta. Kokku on sidekulud põhjendatud 42,50 eurot (21,25 eurot hageja kohta) kuus. Maakohus asus seisukohale, et erakooli õppimiskulu on põhjendatud (s.o 30 eurot hageja kohta). Koolikulude osas märkis maakohus, et XX OÜ-ga seotud kulu on jäänud kompromissiga võrreldes samaks. Koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot kuus ei ole põhjendatud, kuivõrd vastavaid tõendeid ei ole hagejad esitanud. Hagejad ei ole ka selgitanud, mida viidatud kululiigid täpsemalt sisaldavad. Maakohus leidis, et hagejate igakuised vabaajakulud on hagejate ema pangakonto väljavõttega tõendatud 19,43 euro osas hageja kohta. Igakuiselt kantava vabaajakulu tõendamiskohustus lasus hagejatel. Kokkuvõtvalt on käesolevas asjas hagejate igakuised tõendatud kulud kokku 921,70 eurot (hagejal I 460,85 eurot ja hagejal II 460,85 eurot). Maakohus oli seisukohal, et hagejate igakuised kulud on vähenenud 78,30 euro võrra (tsiviilasjas nr 2-22-130098 oli hagis märgitult hagejate igakuiseks kuluks 1000 eurot). Maakohus leidis, et hagejate vajadused on kaetud ja elatise suurendamiseks puuduvad alused. Hagejate põhjendatud kulutustest (921,70 eurot) kannab kumbki vanem kompromissi järgi 400 eurot ning lisandub igakuine riiklik peretoetus 160 eurot (PHS § 17 lg 3). Kokku on hagejate kulude katmiseks 960 eurot. Hagejad ei ole suutnud esile tuua ega tõendada, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning need asjaolud oleksid tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise lõppemist (

§ 459). Maakohus jättis seetõttu hagi rahuldamata.

Kompromissi sõlmimine ja kinnitamine muutuks mõttetuks, kui sellega rahulolematu pool saaks kompromissi vaidlustamata juba järgmisel päeval tulla uue hagiga kohtusse seda muutma. Selliselt antaks pooltele sisuliselt kompromissist põhjendamata taganemisõigus ning vähendataks motivatsiooni üldse kompromissi sõlmida (Riigikohus on

1. juuni 2017 lahend nr 3-2-1-35-17 p-is 37.4). 5 Hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes ka sellele, et alates
2. aprillist 2023 suurenes elatise miinimummäär ühele lapsele. Asjas puuduvad hagejate selgitused selle kohta, kuidas elatise miinimummäära tõus õigustaks elatise suurendamist, kui laste tegelikud vajadused on antud juhul kompromissis kokkulepitud elatise ja peretoetustega kaetud. Järgnevalt kontrollis maakohus, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega võrreldes muutunud (PKS § 105 lg 3). Maakohus leidis, et kostjal puuduvad sissetulekud (dtl 92, 269, 229, 230, 94-97, 245). Mitteametlikult töötasu teenimine ei ole tõendatud. Tõendatud on, et kostjal on võlad. Elatist hagejatele maksab kostja ema. Kostja ei ole tõendatud, et hagejate ema müüs Honda CRV registrimärgiga XXXXXXXX pärast lahutust ja jättis saadud raha endale. Seega puuduvad kostjal sissetulekud ja vara, mille arvelt elatise suurendamisel alammääras elatist tasuda. Kostja on töövõimeline isik, kellel tuleb asuda tööle ja täita ülalpidamiskohustust hagejate ees. Maakohus tuvastas, et hagejate ema majanduslik seis on kompromissi sõlmimisega võrreldes paranenud (dtl 18, 136, 146, 149, 20-22). Mõlema vanema panus laste ülalpidamisse ei ole võrdväärne ja hagejate seaduslik esindaja on majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejatele andma miinimummääras elatist, kostja seevastu mitte. Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta hagejate poolt Facebookist ja sõidukist esitatud fotod (dtl 257-260), kuna eeltoodud tõendid ei ole tõendamise esemest lähtuvalt asjakohased. Maakohus leidis, et asjas ei esine aluseid kaldumaks kõrvale seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises perekonnaasjas (

§ 164lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad palusid suurendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani (PKS § 101), mistõttu ei pidanud hagejad tõendama enda igapäevaseid vajadusi ja kulutusi (Riigikohtu
2. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13;
3. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Maakohus on seega ekslikult analüüsinud hagejate kulutusi. Hagejad jäävad oma väidete juurde, et elatis 200 eurot kuus hageja kohta ei kata hagejate vajadusi. Hagejad on tuginenud elatise suurendamisel elatustaseme olulisele tõusule (inflatsioon 19,4%), kostja heale sissetulekule ning laste ema osalisele töövõimetusele. Tegemist on

§ 459tähenduses piisavate asjaoludega, mis tingivad elatise suurendamise.

Hagejad on eelnimetatud asjaolusid tõendanud. Eelkõige tingivad elatise suurendamise vajaduse statistikaameti

1. a andmed ja elatise miinimummäära tõus. Toiduainete hinnad on peaaegu kaks korda tõusnud. Kostja ei ole tõendanud elatise vähendamise aluseid (mõjuv põhjus) PKS § 102 lg 2 alusel.
2. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et elatise suurendamise aluseks olevaid asjaolusid tuli tõendada hagejatel. Seega ei ole maakohus rikkunud õigusnorme hinnates hagejate igakuiseid vajadusi ja kulutusi. Maakohus tuvastas, et hagejatele makstav elatis ja toetused on piisavad, et katta nende vajadused. Kostjal puuduvad sissetulekud ja vara, mille arvelt elatise suurendamisel alammääras elatist tasuda. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus võtab

§ 642

lg 2 ja § 652 lg 4 alusel asja juurde kostja poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud uued tõendid: kostjale Eesti Töötukassa poolt koostatud tegevuskava ja karjäärinõustamise kokkuvõtte.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja tasub mõlemale hagejale elatist 200 eurot kuus
2. detsembri 2022 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitatud kompromissi alusel. Hagejad esitasid

§ 459

alusel viis kuud pärast määruse jõustumist kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes järgmistele asjaoludele: elukallidus on vahepealsel perioodil oluliselt suurenenud, kostjal on tekkinud suutlikkus tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kompromissiga kokku lepitud elatis ei ole piisav hagejate kasvanud vajaduste rahuldamiseks, hagejate emal on Eesti Töötukassa

1. jaanuari 2023 otsusega tuvastatud osaline töövõime. Maakohus on asjas õigesti jaganud tõendamiskoormise, märkides, et hagejatel on kohustus tõendada elatise suurendamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Elatise suurendamise hagi esitamisel tuleb eeldada, et kompromissis kokku lepitud elatisega on hagejate vajadused kaetud (Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus nr 3-2-1-67-17 p 11). Apellantide viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad tõendamiskoormist elatisehagi esmakordsel esitamisel ei ole seetõttu asjakohased. Hagejad ei ole tõendanud, et kui mõlemad vanemad tasuvad kummagi hageja elatiseks 200 eurot kuus, millele lisandub riiklik lapsetoetus 80 eurot kuus, siis 480 euroga hageja kohta kuus ei ole hagejate vajadused kaetud. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hagejad ei ole elatise suurendamiseks alust andvaid asjaolusid tõendanud. Maakohus on oma seisukohta asjas kogutud tõendeid hinnates piisavalt põhjendanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav. Apellatsioonkaebuses puuduvad selged etteheited maakohtule tõendite hindamise osas, sh ei ole vaidlustatud maakohtu arvutusi otsuse p-s 17 hagejate vajalike kulude suuruse osas. Maakohus tuvastas hagejate ema pangakonto väljavõtte alusel, et vaatamata osalisele töövõimetusele on hagejate ema sissetulek kompromissi sõlmimise järgsel perioodil suurenenud. Hagejad ei ole selles osas maakohtu hinnangut tõenditele vaidlustanud. Kuivõrd kostja tasub elatist kehtiva kohtumääruse alusel, ei kuulu asjas kohaldamisele PKS § 102 lg-s 2 sätestatu ja kohus ei pea andma hinnangut, kas kostjal on mõjuv põhjus maksta hagejatele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatisest väiksemas summas. Kompromissis on elatis kokku lepitud kindla summana, mis on kooskõlas PKS § 102 lg-ga
3. Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et kostja väitel tal sissetulekud puuduvad. Hagejad ei ole tõendatud vastupidist. Asja materjalide kohaselt tasub kostja eest hagejatele elatist kostja ema. Seega ei ole kosja oma majanduslikust olukorrast tingituna ilmselt ka võimeline tasuma hagejatele elatist kompromissiga kokku lepitust suuremas summas. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb

§ 164lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7 8