2-23-106140/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-106140 Tsiviilasi A.A. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2024,
4. aprill 2024 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): J.P. (ik: XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX, esindaja A.M. (ik: XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
5. Jätta A.A. hagi J.P.vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata.
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. septembri 2023 otsus.
8. Rahuldada J.P. apellatsioonkaebus.
9. Jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
10. A.A. (hageja/laps) esitas 10.02.2023 A.M. (isa) kaudu J.P. (kostja/ema) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 14.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 180 euro elatise väljamõistmiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.04.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 180 eurot kuus alates 01.02.
11. Hagiavalduse kohaselt elab hageja isa juures, kostja hagejale elatist ei maksa. Menetluse käigus hageja täpsustas, et hageja elas isa juures
12. a septembrist
13. a maikuuni, praegu elab hageja ema juures.
14. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Kostjal on hageja viibimiskoha osas ainuhooldusõigus ja hageja tuli isa juurest tagasi kostja juurde elama
15. a mai keskel. Isal on hageja ees elatisevõlg üle 4000 euro. MAAKOHTU LAHEND
16. Tartu Maakohus rahuldas
17. septembri 2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku
18. veebruarist 2023 kuni
19. maini 2023 eest ühekordse summana 600 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates
20. juunist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja A.M. ja kostja alaealine laps. Tartu Maakohtu 09.02.2021 kompromissimäärusega on lapse viibimiskoha küsimuses antud hooldusõigus kostjale. Tartu Maakohtu 30.10.2020 kompromissimääruse alusel on isa kohustatud maksma hagejale elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 42% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.10.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus, et
21. a septembrist kuni
22. a maini elas hageja isa juures ja kostja hagejat sel ajal ülal ei pidanud. Kohus leidis, et kostja on võimeline perioodi eest, mil hageja elas isa juures, maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise nelja kuu ehk ajavahemiku 01.02.2023 kuni 31.05.2023 eest 600 eurot (4 × 150). Alates juunikuust 2023 elab hageja taas kostja juures, mistõttu jättis kohus edasiulatuva elatisenõude rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23. J. P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
24. septembri 2023 otsuse tühistamist osas, milles kohus rahuldas hagi suuremas summas kui 300 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal võimalik tasuda nelja kuuga 600 eurot. Väljamõistetud summa ei ole õiglane, arvestades isa elatisevõlga ja asjaolu, et pärast hageja kostja juurde tagasi kolimist (isa tõi hageja
25. mai õhtul kostja õe juurde ja
26. mail läks kostja hagejale õe juurde järgi) on kostja tasunud kõik hageja kulud. Ajal, kui hageja elas pärast vanemate lahkuminemist kostjaga (ajavahemikus
27. a oktoober kuni
28. a juuli), on isal tekkinud elatisevõlg 4122,16 eurot. Enne seda, kui hageja asus septembris elama isa juurde, oli elatisevõlg 3544,16 eurot. Lapsetoetuse kandis kostja ajal, mil hageja elas isaga, isa kontole. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et A.A. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Nimetatud säte näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Asjas on hagejaks alaealine laps, kellel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime ja kellel ei ole TsMS § 202 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik esindaja. Lapse seaduslikuks esindajaks on perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 esimese lause järgi tema hooldusõiguslik vanem. Ringkonnakohtu menetluse kestel on hagi aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. 07.02.2024 jõustus Tartu Maakohtu 19.01.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-9067, millega muu hulgas lõpetati J.P. ja A.M. ühine hooldusõigus A.A. suhtes ning anti A.A. hooldusõigus täielikult üle J.P.. PKS § 116 lg 2 teise lause järgi hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 127 esimese lause kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Eeltoodust tulenevalt puudub A.M. alates Tartu Maakohtu 19.01.2024 määruse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-23-9067, s.o alates 07.02.2024 oma alaealise lapse A.A. hooldusõigus, sh varahooldusõigus, ja ühtlasi ka õigus esitada lapse esindajana kohtule hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks. J.P. ei ole lapse seadusliku esindajana heaks kiitnud A.M. õigust lapse nimel hagi esitada. Seetõttu tuleb A.A. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks jätta TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata, kuivõrd lapse nimel hagi esitanud isikul puudub lapse esindusõigus. Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleb asjas tehtud alama astme kohtu otsus TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi tühistada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kuna hagi jääb läbi vaatamata ja maakohtu otsus tühistatakse hageja nimel hagi esitanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu, ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuses ja menetlusosaliste poolt kohtuistungitel esitatud väiteid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja elab alates
30. a maist ema juures. Isal on varasemast ajast hageja ees elatisevõlg ca 4000 eurot. Tartu Maakohtu 24.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13685 kuulutati välja A.M. pankrot.
31. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3