← Eesti

2-23-10837/32

Obsah (8)§ 164§ 656§ 440§ 652§ 445§ 436§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-10837

) § 445 lg 1 alusel taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja võimaldada tal nõue tasuda nelja kuu jooksul. Hageja vaidles ajatamisele ja maksmise tähtpäeva edasilükkamisele vastu. Üldjuhul tuleb kohtulahend täita pärast selle jõustumist ja täitmise ajatamist või edasilükkamist saab kasutada erandlikel asjaoludel. Kui tagasiulatuva elatise summa määramisel on olulised mõlemast poolest tulenevad asjaolud, siis täitmise tähtpäeva edasilükkamist tingivad asjaolud peavad tulenema kostjast. Kostja ei ole tõendanud, et kogu tagasiulatuva elatise korraga tasumine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Isegi kui kostja täisealise tütre puhul on täidetud PKS § 97 p 2 või p 3 tingimused, eelistatakse PKS § 98 lg 1 kohaselt alaealist last teistele ülalpidamist saama õigustatud isikutele. Kuna kostja võttis summa osas hagi õigeks, ei ole vaja hinnata hageja ema ja kostja sissetulekute kohta esitatud väiteid ja tõendeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 08.12.2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vähendada elatisevõlga 2000 euro võrra või alternatiivselt mõistliku ulatuseni. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on korduvalt väitnud, et kostja ei ole hageja isa, peab kostja vajalikuks taotleda teises menetluses hageja suhtes DNA-ekspertiisi määramist. DNAekspertiisi tulemuse saamiseni palub kostja käesoleva asja menetluse peatada. Kostja soovib enda ülekuulamist vande all. Kostja soovib tõendada, et andis 18.12.2022 hageja seaduslikule esindajale sularahas 2000 eurot lapse ülalpidamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kostja taotleb elatisevõla vähendamist mõistliku ulatuseni, arvestades, et hageja seaduslik esindaja ei pöördunud enne kohtusse hagi esitamist elatisevõla nõudega kostja poole. Kostja nõustus hagiga üksnes tingimusel, et hageja seaduslik esindaja lõpetab kohtumenetlused Venemaal ja kohus annab kostjale võimaluse elatisevõla tasumiseks osade kaupa. Hageja seaduslik esindaja lähtub omakasu motiivist, mitte lapse huvidest, ning esitab menetlustes vastandlikke seisukohti. Hageja seaduslik esindaja nõuab kostjalt hagejale elatist, samal ajal aga vaidlustab kostja isadust. Kostja nõustus hagiga, tasub jooksvat elatist (st laps saab vajaliku materiaalse abi), kuid kuna hageja ema jätkab kohtuvaidlusi Venemaal, ei ole õiglane nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist. Kohus jättis tähelepanuta kostja tõendid selle kohta, et tema sissetulek on ca 1000 eurot kuus.
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole elatisevõla vähendamiseks alust, kuna kostja võttis 01.12.2023 kohtuistungil võla suuruse omaks. Protokollis ei ole fikseeritud, et kostja nõustub hagiga tingimusel, et hageja seaduslik esindaja lõpetab vaidlused Venemaal ja kohus annab kostjale võimaluse tasuda võlg osade kaupa. Taotlus võimaldada võla tasumine nelja kuu jooksul on menetluslik taotlus, mis kuulus lahendamisele kohtuotsuse tegemisel. Kostja ei esitanud taotluse põhjendamiseks ühtegi kaalukat argumenti. Kohus on analüüsinud tõendeid kostja sissetulekute kohta; 2) oli kostja 01.12.2023 kohtuistungil nõus, et kohus ei kuula menetlusosalisi vande all ära. Kostjal puudub õigus korrata taotlust apellatsioonimenetluses. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu, et andis 18.12.2022 hageja emale 2000 eurot lapse 3 ülalpidamiseks. 09.10.2023 kohtuistungil väitis kostja, et andis 18.12.2022 hageja emale 200 eurot. Hageja ei võta neid väiteid omaks; 3) ei ole isaduse küsimus menetluses asjakohane, kuna rahvastikuregistri andmete järgi on kostja hageja isa. Isadus on tuvastatud Venemaa Föderatsiooni jõustunud kohtuotsusega. Hageja ema ei vaidlusta kostja isadust. Hageja ema taotleb Venemaal tähtaja ennistamist apellatsioonkaebuse esitamiseks isaduse tuvastamise kohtuotsuse peale, sest hageja ema ei teadnud kohtumenetlusest ning ta soovib õige ja õiglase kohtumenetluse läbiviimist; 4) tuleb 09.01.2024 apellatsioonkaebuse täiendus jätta tähelepanuta ja selle lisad tagastada. Apellatsioonitähtaeg lõppes 08.01.2024 ning esitatu ei ole asjakohane; 5) kostja 02.12.2023, 13.01.2024 ja 24.01.2024 sõnumitest hageja emale (mille hageja palub võtta asja juurde) nähtuvalt on ebaõige väide, et kostjal puudub raha võla korraga maksmiseks; 6) palub hageja jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

§ 164

lg 3 alusel kostja kanda, kuna kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 08.12.2023 otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele, millega maakohus rahuldas hageja hagi tagasiulatuva elatise saamiseks ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 30.07.2022 kuni 30.07.2023 eest 2826,44 eurot. Maakohus on nõude rahuldanud kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, sama otsusega on maakohus jätnud rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (vt Riigikohtu 19.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p 12). Seega peab kostja õigeksvõtuotsuse tegemiseks olema hageja nõuet ühemõtteliselt tunnustanud. Kohtul on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja on apellatsioonkaebuses muu hulgas seisukohal (jäädes selle juurde ka ringkonnakohtu 09.04.2024 kohtuistungil), et ta nõustus hagiga üksnes tingimusel, et saab elatisevõla tasuda osade kaupa, s.o nelja kuu jooksul.

§ 652

lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Seega kostjal ei ole võimalik õigeksvõtust taganeda. Kostjal on aga õigus tugineda väitele, et tema arvates õigeksvõtt mingil põhjusel ei kehti. Kõrgema astme kohus peab kontrollima seda, kas õigeksvõtmine kehtib, ja kui kehtib, jätma apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kui aga õigeksvõtmine oli kehtetu, peab ta asja saatma tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks (vt V. Kõve jt.

II Kommenteeritud vlj. Juura: Tln 2017, § 440 komm 3.5.c). Ülaltoodust tulenevalt saab apellatsioonimenetluses vaielda ainult selle asjaolu üle, kas õigeksvõtt on kehtiv või ei ole, st kas maakohus on õigesti tuvastanud kostja poolt hageja nõude õigeksvõtu. 11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. 4 Maakohtu 01.12.2023 kohtuistungil on kostja vastanud kohtu küsimusele: „Kas kohus sai õigesti aru, et summa üle meil siis enam vaidlust ei ole?“ et „Vaidlust ei ole. Kui see summa läheb minu poja kasuks, kui J, ei kuluta raha oma tarbeks, siis ma olen selle summaga nõus. Ainuke asi, et ma ei saa kohe tasuda, mul on taotlus ajatada vähemalt neljaks kuuks, pigem isegi kuueks kuuks.“ Kostja esindaja on öelnud, et „

§ 445

kohaselt kostja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist ja palub anda võimalus tasuda tagasiulatuvat osa 4 kuu jooksul“, ning kostja on täpsustanud, et „mul ei ole võimalust tasuda seda ühekorraga, kuna aitan oma tütart.“ Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu 01.12.2023 kohtuistungi protokolliga, on erinevalt maakohtust seisukohal, et kostja 01.12.2023 kohtuistungil esitatud seisukohtadest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et kostja on hageja tagasiulatuva elatisenõudega summas 2826,44 eurot nõus tingimusetult, st ka juhul, kui ta seda osamaksetena tasuda ei saa. Seega pidi maakohus kostja seisukohta täpsustama. Maakohus ei ole seda teinud. Ehkki kostja lepinguline esindaja on kohtuistungil viidanud

§-le 445, siis seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti käsitlenud kostja soovi tasuda elatisevõlg osamaksetena eraldiseisvalt hageja tagasiulatuva elatisenõude summa tunnistamisest. Seega kuigi

§ 652

lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, ei võimalda tsiviilasja materjalid ringkonnakohtu hinnangul üheselt tuvastada, et kostja oleks hageja nõude õigeks võtnud. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et kostja nõustus hageja tagasiulatuva elatisenõude summaga 2826,44 eurot tingimusel, et ta saab selle summa tasuda osamaksetena nelja kuu jooksul. Hagi õigeksvõtt ei saa olla tingimuslik. Eeltoodud põhjustel puudus maakohtul alus teha õigeksvõtul põhinevat otsust. 12.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Seega tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.

  1. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, siis ei käsitle ringkonnakohus poolte muid väiteid. Poolte apellatsioonimenetluses esitatud taotlused lahendas ringkonnakohus 09.04.2024 kohtuistungil.
  2. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtul puudus alus lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega, ei tarvitse see tähendada, et asi ei võiks uuel läbivaatamisel laheneda sarnaselt, s.o elatisevõla nõue võib kuuluda tervikuna rahuldamisele. Arvestades asja uuele läbivaatamisele kuluvat aega (ja võimalikke kulusid – nt poolte esindajakulud) ning poolte ringkonnakohtus esitatud seisukohti, on ringkonnakohtu arvates pooltel võimalik kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Ringkonnakohus selgitab, et kui pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse jõustumist, saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. 15.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.