) § 445 lg 1 alusel taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja võimaldada tal nõue tasuda nelja kuu jooksul. Hageja vaidles ajatamisele ja maksmise tähtpäeva edasilükkamisele vastu. Üldjuhul tuleb kohtulahend täita pärast selle jõustumist ja täitmise ajatamist või edasilükkamist saab kasutada erandlikel asjaoludel. Kui tagasiulatuva elatise summa määramisel on olulised mõlemast poolest tulenevad asjaolud, siis täitmise tähtpäeva edasilükkamist tingivad asjaolud peavad tulenema kostjast. Kostja ei ole tõendanud, et kogu tagasiulatuva elatise korraga tasumine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Isegi kui kostja täisealise tütre puhul on täidetud PKS § 97 p 2 või p 3 tingimused, eelistatakse PKS § 98 lg 1 kohaselt alaealist last teistele ülalpidamist saama õigustatud isikutele. Kuna kostja võttis summa osas hagi õigeks, ei ole vaja hinnata hageja ema ja kostja sissetulekute kohta esitatud väiteid ja tõendeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 3 alusel kostja kanda, kuna kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 08.12.2023 otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele, millega maakohus rahuldas hageja hagi tagasiulatuva elatise saamiseks ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 30.07.2022 kuni 30.07.2023 eest 2826,44 eurot. Maakohus on nõude rahuldanud kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, sama otsusega on maakohus jätnud rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (vt Riigikohtu 19.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p 12). Seega peab kostja õigeksvõtuotsuse tegemiseks olema hageja nõuet ühemõtteliselt tunnustanud. Kohtul on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja on apellatsioonkaebuses muu hulgas seisukohal (jäädes selle juurde ka ringkonnakohtu 09.04.2024 kohtuistungil), et ta nõustus hagiga üksnes tingimusel, et saab elatisevõla tasuda osade kaupa, s.o nelja kuu jooksul.
lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Seega kostjal ei ole võimalik õigeksvõtust taganeda. Kostjal on aga õigus tugineda väitele, et tema arvates õigeksvõtt mingil põhjusel ei kehti. Kõrgema astme kohus peab kontrollima seda, kas õigeksvõtmine kehtib, ja kui kehtib, jätma apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kui aga õigeksvõtmine oli kehtetu, peab ta asja saatma tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks (vt V. Kõve jt.
II Kommenteeritud vlj. Juura: Tln 2017, § 440 komm 3.5.c). Ülaltoodust tulenevalt saab apellatsioonimenetluses vaielda ainult selle asjaolu üle, kas õigeksvõtt on kehtiv või ei ole, st kas maakohus on õigesti tuvastanud kostja poolt hageja nõude õigeksvõtu. 11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. 4 Maakohtu 01.12.2023 kohtuistungil on kostja vastanud kohtu küsimusele: „Kas kohus sai õigesti aru, et summa üle meil siis enam vaidlust ei ole?“ et „Vaidlust ei ole. Kui see summa läheb minu poja kasuks, kui J, ei kuluta raha oma tarbeks, siis ma olen selle summaga nõus. Ainuke asi, et ma ei saa kohe tasuda, mul on taotlus ajatada vähemalt neljaks kuuks, pigem isegi kuueks kuuks.“ Kostja esindaja on öelnud, et „
kohaselt kostja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist ja palub anda võimalus tasuda tagasiulatuvat osa 4 kuu jooksul“, ning kostja on täpsustanud, et „mul ei ole võimalust tasuda seda ühekorraga, kuna aitan oma tütart.“ Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu 01.12.2023 kohtuistungi protokolliga, on erinevalt maakohtust seisukohal, et kostja 01.12.2023 kohtuistungil esitatud seisukohtadest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et kostja on hageja tagasiulatuva elatisenõudega summas 2826,44 eurot nõus tingimusetult, st ka juhul, kui ta seda osamaksetena tasuda ei saa. Seega pidi maakohus kostja seisukohta täpsustama. Maakohus ei ole seda teinud. Ehkki kostja lepinguline esindaja on kohtuistungil viidanud
§-le 445, siis seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti käsitlenud kostja soovi tasuda elatisevõlg osamaksetena eraldiseisvalt hageja tagasiulatuva elatisenõude summa tunnistamisest. Seega kuigi
lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, ei võimalda tsiviilasja materjalid ringkonnakohtu hinnangul üheselt tuvastada, et kostja oleks hageja nõude õigeks võtnud. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et kostja nõustus hageja tagasiulatuva elatisenõude summaga 2826,44 eurot tingimusel, et ta saab selle summa tasuda osamaksetena nelja kuu jooksul. Hagi õigeksvõtt ei saa olla tingimuslik. Eeltoodud põhjustel puudus maakohtul alus teha õigeksvõtul põhinevat otsust. 12.
Otsust tehes hindab kohus
lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Seega tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.