1-22-1707/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2024 Kriminaalasja number 1-22-1707 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Enn Raudnõmmele Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Enn Raudnõmme (Raudnõmm; isikukood 37107046511) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a määrus sisuliselt muutmata, täpsustades selle resolutiivosa punktis 1 Enn Raudnõmme suhtes täitmisele pööratud vangistuse pikkust.
9. Lugeda Enn Raudnõmmele Tartu Maakohtu
10. aprilli
11. a otsusega mõistetud ärakandmata ning täitmisele pööratud vangistuse pikkuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.
12. Enn Raudnõmme määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
13. Tartu Maakohus karistas Enn Raudnõmme
14. aprilli
15. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Raudnõmme eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistusest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust, jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Raudnõmm ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: ei tarvita alkoholi ning osaleb kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati E. Raudnõmme pöörduma kriminaalhooldaja määratud ajal alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe vastuvõtule, läbima esmase vastuvõtu ja esitama sellekohase tõendi kriminaalhooldajale. Kohtuotsus jõustus
16. aprillil
18. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas
19. juunil 2023 kohtule erakorralise ettekande, milles taotles E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu
20. aprilli
21. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu
22. juuni
23. a määrusega pikendati E. Raudnõmme katseaega kahe kuu võrra, kuni
24. juunini
26. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas
27. augustil 2023 kohtule teise erakorralise ettekande E. Raudnõmmele mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Alternatiivselt tehti ettepanek kohustada süüdimõistetut tegema alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse. Tartu Maakohtu
28. septembri
29. a määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määrati talle KarS § 74 lg 4 alusel kohustus anda katseaja lõpuni enda kulul vereproove analüüsimaks laboratoorselt alkoholi biomarkerit PEth, mille näidud pidid igal korral olema 50ng/ml või alla selle. Proove tuli anda esimesel kuuel kuul kord kuus, seitsmendast kuust kord kvartalis.
31. oktoobril 2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond kolmanda erakorralise ettekande, milles palub E. Raudnõmmele mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune ei täitnud vereanalüüside tegemise kohustust ja ei allunud korduvalt kriminaalhooldaja kontrollile. Pärast erakorralise ettekande esitamist teavitas kriminaalhooldusametnik maakohut, et E. Raudnõmm on jätkuvalt rikkunud vereanalüüside tegemise kohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile, aga ka kohustust mitte tarvitada alkoholi ning registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
32. Tartu Maakohtu
33. aprilli
34. a määrusega pöörati E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu
35. aprilli
36. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele. 5.
37. Maakohus sedastas, et E. Raudnõmme osas on suhteliselt lühikese aja jooksul arutatud kolme erakorralist ettekannet. Talle on antud võimalus probleemidega tegelemiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses, kuid see ei ole tema käitumist ja suhtumist positiivses suunas muutnud. Süüdimõistetule on selgitatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste sisu ning rikkumise tagajärgi. Sealhulgas on selgitatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile, mis hõlmab kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks – olla telefonitsi kättesaadav või helistada tagasi, et ametnik saaks kindlaks teha isiku viibimiskoha. 5.
38. Maakohtu hinnangul leidis kriminaalhooldaja poolt esitatud dokumentide ja kohtuistungitel antud selgitustega kinnitust, et E. Raudnõmm rikkus korduvalt registreerimiskohustust, kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile, mitte tarvitada alkoholi ja anda vereanalüüse. E. Raudnõmm ei eita ka ise kohustuste rikkumist, kuid leiab nende mittetäitmiseks põhjendusi ja vabandusi. Objektiivseid takistusi kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmiseks esinenud pole. E. Raudnõmme arvates kriminaalhooldajad kiusavad teda ning tal pole tarvis kohustusi täita, sest uusi kuritegusid ta toime ei ole pannud. Karistuse täitmisele pööramine on vältimatu, sest puuduvad muud võimalused tema suhtumise ja käitumise eesmärgipäraseks mõjutamiseks. 2 Määruskaebus ja eelmenetlus ringkonnakohtus
40. aprillil 2024 esitas E. Raudnõmm määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
41. aprilli
42. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega anda võimalus olla vabaduses ja jätkata kõigi määratud kontrollnõuete täitmist. 6.
43. Kaebuse esitaja tunnistab toimepandud rikkumisi ja kahetseb, et ei suutnud endale võetud kohustusi täita. Leiab, et kriminaalhoolduse peamine ülesanne on siiski ära hoida uute kuritegude toimepanemine ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on asunud paranemise teele. Tõendamist leidnud rikkumised ei ole sellise kaaluga, et peaksid kaasa tooma vangistuse täitmisele pööramise. 6.
45. aasta alguses hävis kaebaja kodu tulekahjus. See mõjus tema psüühikale laastavalt ning ta püüdis ametnikele selgitada, et nad oleksid mõistvamad ja ei survestaks teda. Õnnetuse tagajärjel ja kriminaalhooldaja surve all olles tekkisid enesetapumõtted.
46. aasta veebruaris ja märtsis viibis psühhiaatriaosakonnas ravil ja kaotas seoses haigestumisega töö. Kriminaalhooldaja teda abistanud ega nõustanud ei ole, vaid hoopis survestanud ja ähvardanud. 6.
47. Maakohus eksis kandmata karistuse määras, märkides täitmisele pööratud karistuse pikkuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Kuna kaebuse esitaja on ühe kuu vangistust ära kandnud, on kandmata karistuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.
48. Tartu Ringkonnakohus võttis määruskaebuse 22.04.2024 menetlusse ning andis menetlusosalistele aega seisukohtade esitamiseks ja täiendavate taotluste, samuti taanduste, esitamiseks kuni 02.05.
49. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi määratud tähtajaks ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
50. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu
51. aprilli
52. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
53. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et E. Raudnõmm on talle erakorralises ettekandes ja selle lisades etteheidetavad rikkumised toime pannud. Süüdimõistetu tunnistab rikkumisi. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalhooldaja esitatud materjalidega, nõustub, et E. Raudnõmmele etteheidetavad rikkumised (registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine ning laboratoorsete vereanalüüside tegemise kohustuse rikkumine) on tõendatud ning ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda.
54. Mõjuvaid põhjuseid, mis kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi õigustaks, ei ole. E. Raudnõmme selgitused kriminaalhooldajale, maakohtule ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei veena ringkonnakohut vastupidises. Maakohtu istungil ja määruskaebuses on E. Raudnõmm rikkumisi õigustanud sellega, et uusi kuritegusid ei ole ta toime pannud, mistõttu on kriminaalhoolduse eesmärk täidetud. Kuritegude toimepanemisest hoidumine on kahtlemata kiiduväärt, kuid see ei ole ainus tingimus, mida E. Raudnõmmel tuleb täita. Ta ei mõista senini, et talle anti võimalus karistust kanda vabaduses ainult tingimusel, et ta täidab kõiki kohtuotsusega määratud nõudeid. Kriminaalhooldusalune ei saa valida, milliseid määratud kohustusi ta täidab ja milliseid mitte. Kui ta kohtuotsusega määratud tingimusi ei suuda järgida, tuleb karistus ära kanda vangistuses. 3
55. Veel on E. Raudnõmm enda rikkumisi põhjendanud väitega, et kriminaalhooldusametnikud on teda kiusanud, ähvardanud ja survestanud. Ringkonnakohtu hinnagul näitab E. Raudnõmme selline suhtumine, et kriminaalhooldus ei ole temale sobiv karistuse kandmise viis. Kriminaalhooldusseaduse § 26 lg 1 kohaselt valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. See tähendab, et E. Raudnõmme rikkumistele reageerides täitab kriminaalhooldusametnik talle seadusega pandud kohustust, mitte ei kiusa kriminaalhooldusalust. Kui ametnik selgitab, millised on rikkumistega kaasnevad tagajärjed, ei ole tegemist ähvardamisega. E. Raudnõmme ametnikke halvustavad väited viitavad kolleegiumi hinnangul süüdimõistetu ennastõigustavale käitumisele ning püüdele asetada vastutus tema kriminaalhoolduse ebaõnnestumises teistele, nägemata enda tehtud vigu. E. Raudnõmm ei mõista, et kriminaalhooldusametnike ülesandeks ei ole ainult tema toetamine ja abistamine vaid ka hooldusalusele pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontroll, ning sellele allumine on süüdimõistetu kohustus.
56. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et E. Raudnõmmele mõistetud ärakandmata vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et tema rikkumised ei ole kaalukad ja ta on asunud paranemise teele, on ringkonnakohtu hinnangul rikkumised ajas hoopis süvenenud ning sagenenud. Tegemist ei olnud kriminaalhooldusaluse esimeste rikkumistega. Kriminaalhooldusametnik on E. Raudnõmme hoiatanud ning tema suhtes on kohus varem arutanud kahte erakorralist ettekannet. Mõlemal korral andis kohus isikule võimaluse tõestada, et ta suudab käitumiskontrolli ajaks talle kohtulahenditega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Samuti on E. Raudnõmmele korduvalt selgitatud, millised on kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärjed. Hoolimata antud võimalustest on süüdimõistetu jätkanud erinevate kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Kuigi E. Raudnõmm soovib kriminaalhoolduse jätkumist, ei ole tema varasemat käitumist ja suhtumist arvestades tõenäoline, et ülejäänud käitumiskontrolli periood mööduks probleemideta. Samuti puudub kolleegiumil veendumus, et mõni leebem meede, s.o lisakohustused või käitumiskontrolli tähtaja pikendamine, E. Raudnõmme motiveeriks. Neid võimalusi on juba kasutatud, kuid tulemusteta, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.
57. Määruskaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu sellele, et maakohus eksis kandmata karistuse määras. Maakohus on oma määruse põhjendustes märkinud, et E. Raudnõmm tuleb saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks 4 kuuks 28 päevaks, kuid määruse resolutsioonis on kandmata karistuse pikkuseks märgitud 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Seega on kohtumääruse resolutsioon ja põhjenduste osa vastuolus, mis ei ole sisuline, vaid tuleneb ilmselt eksimusest. Tartu Maakohtu
58. aprilli
59. a otsusega karistati E. Raudnõmme 1 aasta 6 kuu vangistusega. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistusest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Seega on E. Raudnõmmele mõistetud karistuse ärakandmata osa pikkuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Seetõttu teeb ringkonnakohusmaakohtu otsuse.
60. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
61. aprilli
62. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab resolutiivosas E. Raudnõmme kandmata ja täitmisele pööratava karistuse pikkust. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4