KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2024 Kohtuasja number 1-22-5927 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2024 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Artem BULOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Artem BULOV sünd. 17.02.1986, isikukood 38602173735, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 09.10.2023 ja lõpp 24.07.2024 Jätta Artem BULOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Artem Bulovi Artem Bulov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.10.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.1 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud 27 päeva. KarS §69 lg.1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Artem Bulov kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. 1 Viru Maakohtu 31.10.2023 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Artem Bulovile Viru Maakohtu 27.10.2022 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 15 päeva vangistust pöörati täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks olid asjaolu, et süüdimõistetu ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel registreerimistele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kuna kinnipeetava karistusaeg on lühem kui 1 aasta, siis pole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral üksi elama asuda aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus praegu kedagi ei ela. Kinnipeetava ema on nõus kinnipeetava korterisse elama asumisega. Kriminaalhooldaja märgib, et eelnimetatud korteris pani kinnipeetav toime viimase kuriteo. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda xxx, kus tal on väidetavalt suuline kokkulepe tööle asumiseks. Hiljem plaanib kinnipeetav kolida xxx. 05.01.2024 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 2430,84 €. Kinnipeetaval on lähedaseks ema, kellega on head ja toetavad suhted. Ema on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on diagnoositud narko- ja alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetav on viibinud 2 korda xxx ja 3 korda xxx. Kinnipeetav on xxx. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav on viibinud 4 korda kriminaalhooldusel – 2 esimest õnnestusid, 2 teist mitte. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kestusega 6 kuud, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Artem Bulov teatas maakohtu istungil, et programmi SÜTIK kontaktisik lubas anda talle igakülgset abi. Kinnipeetav märkis, et teda lubati saata xxx kursustele ja teda lubati endises töökohas ka tööle võtta. Kinnipeetav lisas, et tema sissetulekuks on ka xxx. Kinnipeetav teatas, et ta saab oma vigadest aru ja kahetseb neid. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-
- Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kuivõrd asja materjalidest ei selgu kinnipeetava kehtivate karistuste hulk, tuvastas maakohus Karistusregistri abil, et kinnipeetaval on kehtivad järgmised karistused: - Viru Maakohtu 02.07.2020 otsus, millega karistati teda KarS §424 lg.1 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 2 kuud - Viru Maakohtu 27.10.2022 otsus, millega karistati teda KarS §121 lg.1 järgi üldkasuliku tööga 357 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat 3 Korduv kriminaalkorras karistatus eriliigiliste kuritegude eest näitab, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud, tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning ta ei suuda vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada. Kinnipeetava viimasest karistusotsusest nähtub, et tema vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajal ei suutnud kinnipeetav talle seatud reeglitest kinni pidada ning tema ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest selline võimalus oli talle juba eelnevalt antud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leiab, et eeskujulik käitumine vangistuses väärib tunnustust. Kuna kinnipeetava vangistus on lühem kui 1 aasta, siis pole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Maakohus leiab, et eeltoodut ei saa kinnipeetavale ette heita. Samas võinuks kinnipeetav taotleda ise mõnes sotsiaalprogrammis osalemist, sest asja materjalidest nähtuvalt on tal sõltuvusprobleemid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda emale kuuluvasse korterisse. Lisaks on ema tema ainuke lähedane. Maakohus leiab, et kindla elukoha olemasolu ja ema toetus on tunnustamist väärt. Kuigi kinnipeetav teatas, et tal on suuline kokkulepe tööle asumiseks, on see väide kontrollimata ja maakohus seda arvestada ei saa. Maakohus taunib vangla iseloomustustes levinud järjekindlat praktikat, mille kohaselt ei ole kõigi kinnipeetavate vabanemisfondis olevate rahaliste vahendite suurust iseloomustuses välja toodud. Seepärast tuvastas maakohus elektroonilise K-raha väljavõtte abil, et perioodil 09.12.2023 – 08.04.2024 (väljavõte ei võimalda enam kui 4 kuu pikkust perioodi) on kinnipeetava vabanemisfondi laekunud xxx €, millest kanti nõuete fondi 65,84 € ning vabanemisfondi xxx €. Eeltoodu on maakohtu silmis tunnustamist väärt ja näitab, et kinnipeetaval on olemas teatavad rahalised vahendid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on paari tuhande ulatuses tasumata võlgnevusi. Tegemist pole küll suure summaga, kuid maakohtu silmis suurendab see uue kuriteo toimepanemise riski, sest kinnipeetav ei pruugi olla suuteline neid ainuüksi oma xxx tasuma. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud narko- ja alkoholisõltuvus. Eeltoodu suurendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et viibinud korduvalt erinevates rehabilitatsioonikeskustes. Kuigi kinnipeetav teatas maakohtu istungil, et programmi SÜTIK kontaktisik lubab teda igakülgselt aidata, on tegemist vaid paljasõnalise väitega ning sellest ei saa koheselt järeldada, et seesugune abi hoiaks teda kindlasti sõltuvusainetest eemal. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning lisab, et ta on ohtlik avalikkusele. Uue 4 üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.109-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et ta on vangistuses hästi käitunud ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ja ema toetus, kuid sellest ei pruugi piisata, et ta suudaks seadusekuulekaks jääda, sest tema varasem käitumine näitab, et ta ei suuda katseaja tingimustest kinni pidada. Pealegi ei oleks sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt teistkordne vabastamine kuidagi mõistlik ega põhjendatud. Lisaks on kinnipeetaval tõsine sõltuvusprobleem, mida ei ole suutnud ohjeldada ka mitmed rehabilitatsioonikeskused. Seega kahtleb maakohus, et kinnipeetav suudaks üksi elama asudes seadusekuulekaks jääda ja kainel teel püsida. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5