) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja LHV Finance AS 13.01.2021 krediidilepingu nr 3537512 ja 11.01.2021 krediidilepingu nr 3535873. Lepingute alusel sai kostja laenu kokku summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et LHV Finance AS, kes 3 2-23-149921 on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 9.
lg-te 1 ja 2 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Mh peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 26.01.2024 esitanud asjaolud, millest nähtub, et LHV Finance AS on lepingute sõlmimisel hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja registritest saadud andmete alusel. Kostja teavitas laenutaotlusel oma sissetulekuteks 3000 eurot kuus ja püsivateks finantskohustusteks 500 eurot kuus. Krediidiandja selgitab, et on laenusaaja sissetulekuid kontrollinud laenusaaja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto andmete alusel ja Maksu– ja Tolliameti maksutõendiga esitatud andmete alusel. Kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Sissetuleku kontrolli tulemusena on krediidiandja arvestanud laenusaaja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 2164,98 eurot Maksu- ja Tolliametist saadud info põhjal. Kuna laenusaajal on üks ülalpeetav, siis on tema sissetulekut korrigeeritud summale 2067,64 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. A.S.i osas oli krediidiandja arvutanud maksimaalseks kuumakseks 740 eurot. Krediidiandjaga sõlmitud laenulepingute alusel sai igakuise osamakse suuruseks kokku 137,81 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest. Maksimaalseks täiendavaks laenusummaks on krediidiandja arvutanud 5000 eurot, millise summa saab laenusaaja enda kasutusse võtta otsuse kehtivuse ajal sõlmides eraldiseisvad laenulepingud. Arvestades eelnevaid asjaolusid siis on krediidiandja seisukohal, et on laenusaaja poolt esitatud taotlust analüüsinud ning krediidiotsuse teinud selliselt, et on pidanud kinni seadusest tulenevatest vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning oma sise-eeskirjades kehtestatud nõuetest. KAVS §-le 50 lg 4 alusel kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, hinnanud hageja esitatud tõendeid ja selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas kogumis, leiab, et võlausaldaja ei ole rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesoleval juhul on krediidiandja saanud kontrollida laenusaaja sissetulekut usaldusväärsest allikast ning analüüsida tema kohustusi kogumis teiste kogutud andmetega. 10.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 4 2-23-149921 kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub, et LHV Finance AS on lepingutes tulenevad nõuded loovutatud 26.09.2023 OK Incure OÜ-le, millest kostjale teatati. 12.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, olles viivituses mõlema krediidilepingu raames vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (november 2022, detsember 2022, jaanuar 2023, veebruar 2023, märts 2023), edastas 14.04.2023 krediidiandja lepingute ülesütlemise teate. LHV Finance AS ütles lepingud üles 28.04.2023, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13.01.2021 sõlmitud lepingust nr 3537512 tuleneva põhivõla summas 2292,80 eurot ja 11.01.2021 sõlmitud lepingust nr 3535873 tuleneva põhivõla summas 1528,55 eurot, s.o kokku 3821,35 eurot. 13.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidilepingu Eritingimuste kokkuleppe kohaselt leppisid kostja ja LHV Finance AS „Lepingu tingimused“ peatükis kokku intressimääras 21,90% aastas ja 0,06% päevas. Hagiavaldusest nähtub, et kostjal on krediidilepingust nr 3537512 tulenev intressivõlgnevus alates 15.11.2022 kuni 28.04.2023 summas 255,72 eurot ning krediidilepingust nr 3535873 tulenevalt alates 20.11.2022 kuni 28.04.2023 summas 166,31 eurot. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli kokku 422,03 eurot. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning kostjal tuleb hagejale tasuda intressi summas 422,03 eurot. 14.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise 5 2-23-149921 määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana. Krediidilepingu eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist, kui laenusaaja jätab makse tähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa. Eritingimuste kokkuleppe kohaselt leppisid kostja ja LHV Finance AS „Lepingu tingimused“ peatükis, et viivismääraks on lepingujärgne intress, kuid vähemalt minimaalselt EKP intress + 8% aastas. Seega viivisemäär on 21.90% aastas ehk 0.06% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist krediidilepingu nr 3537512 alusel 21,90% aastas ehk 0,06% päevas perioodi 29.04.2023 26.01.2024 eest summas 375,56 eurot ja krediidilepingu nr 3535873 alusel 21,90% aastas ehk 0,06% päevas perioodi 29.04.2023 - 26.01.2024 eest summas 250,38 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 625,94 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning kostjal tuleb hagejale tasuda viivist summas 625,94 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses
Tulenevalt
lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus märgib, et
seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (
lg 6).
alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile antiS.@hot.ee. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 29.09.2023 nõudekiri 25 eurot, 20.10.2023 kiri 5 eurot, 30.10.2023 kiri 5 eurot, s.o kokku 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. Menetluskulud
MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
MS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 20. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.