Obsah (7)

§ 199§ 63§ 65§ 68§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mail 2024 Tartus Kriminaalasja number 1-22-7244 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Ingrid Kullerkann Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtula

) § 424 lg 2 järgi 1 aasta ning

§ 199

lg 1 – § 25 lg 2 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 22.

aprilli 2022. a otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 29 päeva 1 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud 1 päev ja ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Ärakandmata karistus asendati

§ 69

lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud. Martin Kimi kohustati täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 17.12.

2. Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega pöörati Martin Kimile Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele. Martin Kimi karistuse kandmise alguseks loeti
7. oktoober
8. Karistusaeg lõppeb
9. märtsil
11. Tartu Vangla esitas
12. aprillil 2024 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Martin Kimi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur seda ei toeta.
13. Tartu Maakohus jättis
14. aprilli
15. a määrusega Martin Kimi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 4.
16. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Martin Kimi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vanglas on ta võtnud osa individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest – läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestelnud majanduslikust toimetulekust ja osalenud tööhõives. 4.
17. Martin Kimi on kriminaalkorras korduvalt karistatud eri liiki süütegude toimepanemise eest. Viimased kuriteod pani toime katseajal. Vaatamata sellele anti Martin Kimile veelkord võimalus kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime kontrollnõuete täitmise ega ka üldkasuliku töö sooritamisega, mistõttu pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusperioodil oli süüdimõistetu kriminaalhooldajale kättesaamatu ega ilmunud kohtuistungile, mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. Kuigi vangistust kannab Martin Kim esmakordselt, on ta varem kandnud aresti pikemate perioodidena, mistõttu oli tal kogemus vabaduse piiramisest olemas. Martin Kim on näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja võimalustesse kanda karistust vabaduses. Puudub alus arvata, et suhteliselt lühike ärakantud karistusaeg on olnud suhtumise muutmiseks piisav. Prokurör on oma arvamuses viidanud uutele kahtlustustele süütegudes, mis on toime pandud katseajal. Eluja töökoht ning lähedaste toetus ei ole varem pannud Martin Kimi seadusekuulekaid valikuid tegema. Arvestades süüdimõistetu senist elukäiku ja isikut puudub veendumus tema edasises õiguskuulekas käitumises. Määruskaebused
18. Tartu Maakohtu
19. aprilli
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Martin Kim, kes palub enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Martin Kim tunnistab, et on toime pannud palju õigusrikkumisi, kuid on neist ka palju õppinud. Talle on esitatud kahtlustus kriminaalasjas, kuid tegu oli toime pandud märtsis
21. aastal, kui ta polnud veel viimases kriminaalasjas süüdi mõistetud. Korduvatest aresti kandmistest on õppetunnid saanud ja teab, mida tähendab vabadusekaotus. Vanglas on esimest korda ja ei soovi sinna enam sattuda. Ta on teinud kõvasti tööd, osalenud sotsiaalprogrammides ja end muutnud. Vabanedes on nõus jätkama programmide läbimist ja minema ravile. Vanglas olles on algatatud eraisiku pankrot. Vabaduses on olemas töökoht, pere, kes on teda alati toetanud ja õigele teele suunanud, ning tütar. Soovib viimast võimalust tõestamaks, et on muutunud. 2
22. Määruskaebuse esitas ka Martin Kimi kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määruse tühistada, vabastada Martin Kim ennetähtaegselt vangistusest ning allutada ta kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrollile, kohaldades elektroonilist valvet kolmeks kuuks. 6.
25. Arvestades esimest reaalset vangistust ja toimepandud tegu on seitsme kuu pikkune karistusaeg olnud piisav, et avaldada Martin Kimi käitumisele tugevat mõju ja muuta tema suhtumist ning käitumishoiakuid. Karistuse eesmärgid on saavutatud. Kohus on hinnanud paisutatult Martin Kimi varasemat käitumist ja ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Vangistuse kogemuseta oli isikul raske hinnata võimalusi kanda karistust vabaduses. Praeguse vangistuse tulemusel on Martin Kim motiveeritud nõudeid täitma. Ta on vanglas läbinud planeeritud tegevused, töötanud ja korrektselt käitunud, tal on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, füüsilise isiku pankrot aitab vähendada rahalisi pingeid. Süüdimõistetu on motiveeritud elama vabaduses õiguskuulekat elu – motivaatoriks on tütrega suhte taastamine ning seatud eesmärgid toetavad õiguskuulekust. Martin Kim on nõus käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste, sh sõltuvusravi, määramisega. Kohustused vähendavad ohtu, et ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Kohtul tulnuks arvestada, et narkosõltuvust ei ole süüdimõistetul diagnoositud ja alkoholi tarvitamist talle ette ei heideta. Vangla iseloomustus on tervikuna positiivne. Elektroonilisele valvele allutamine ja käitumiskontroll võimaldavad kuritegude toimepanemise ohtu minimeerida. Kuritegude jätkumise oht on oletuslik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Martin Kimi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Martin Kimi ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda süüdimõistetu varasem elukäik ja isik, ennekõike korduv karistatus ja isiku ükskõikne suhtumine võimalusse kanda karistust vabaduses. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Martin Kimi ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Martin Kim leiab kaebuses, et on korduvatest aresti kandmistest õppinud, teab, mida tähendab vabadusekaotus ja vanglasse enam sattuda ei soovi. Need väited ringkonnakohut süüdimõistetu edaspidises õiguskuulekuses ei veena. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on Martin Kimi korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tõene on kaebaja väide, et vangistust kannab ta esimest korda. Samas ei olnud vabadusekaotuslikus karistuses Martin Kimile midagi uut. Kohtute infosüsteemist nähtub, et näiteks
4. aastal kandis Martin Kim väärteoasjades ühel korral 10 ja teisel korral 11 päeva pikkust aresti. Arestide kandmise kogemusele ja varasematele kuritegude eest mõistetud karistustele vaatamata jätkas ta kuritegude toimepanemist, teades, et nende eest võidakse talle mõista hoopis pikem vabadusekaotuslik karistus vangistuse näol.
5. Samuti suhtus süüdimõistetu hoolimatult talle antud võimalustesse kanda karistust vabaduses. Viimased kuriteod pani ta toime katseajal olles. Sellele vaatamata andis kohus 3 Martin Kimile veelkord võimaluse kanda karistust vabaduses ja asendas vangistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu kontrollnõudeid ei täitnud ega teinud üldkasulikku tööd ning jäi kriminaalhooldusametnikule ja kohtule kättesaamatuks, mis päädis tema tagaotsitavaks kuulutamise ja karistuse täitmisele pööramisega. Kokkuvõtvalt on Martin Kimil olnud palju võimalusi, et teha mõistetud karistustest järeldused ning käituda õiguskuulekalt, kuid ta ei ole seda teinud. Määruskaebuses esitatud argumendid varasematest karistustest õppimisest ja soovist enam vanglasse mitte sattuda ei ole eelnevatel põhjustel veenvad. 7 kuu pikkune vangistus on selle taustal liiga lühike, et võimaldaks teha järeldusi positiivsete muutuste püsima jäämisest ning veenaks, et vabaduses täidaks Martin Kim edaspidi kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid sarnase täpsusega nagu kinnipidamisasutuses kehtivat korda.
6. Uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab võimalus, et vabaduses hakkab Martin Kim taas narkootikume tarvitama. Viimased kuriteod, mootorsõiduki joobes juhtimised ja varguse katse, pani ta toime narkojoobes olles. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammi tagasisidest selgub, et süüdimõistetu sõnul suutis ta enne vangistust omal jõul narkootikumide tarvitamise lõpetada ning tema eesmärgiks on säilitada vangistuseelset olukorda. Martin Kimi sõnu ei kinnita kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuses narkootikumide alateemas kirjeldatu, mille kohaselt tuvastati
7. oktoobril 2023 vanglasse saabudes Martin Kimil narkojoove (amfetamiin ja kokaiin), mida viimane põhjendas tütre sünnipäeva tähistamisega. Eelnevast järeldub, et süüdimõistetu on sotsiaalprogrammi käigus püüdnud narkootikumide tarvitamise probleemi vähendada ja näidata, et suutis juba enne vangistust iseseisvalt narkootikumidest loobuda. Oma olukorra ilustamine viitab sellele, et Martin Kim tegelikult ei mõista probleemi tõsidust või ei ole valmis sellega süvitsi tegelema. Vabaduses on süüdimõistetu lubanud jätkata sotsiaalprogrammide läbimist ja pöörduda ravile. Kuigi tegemist on kiiduväärt eesmärkidega, on kolleegiumi hinnangul eelkirjeldatut arvestades kaheldav, et Martin Kim spetsialistidele ausalt narkootikumide tarvitamise probleemist räägiks, mistõttu ei täidaks sotsiaalprogramm ega ravi soovitud eesmärki. Seega säilib oht, et vabaduses naaseb ta narkootiliste ainete tarvitamise juurde, mis suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski.
8. Määruskaebustes juhitakse tähelepanu ka sellele, et Martin Kim on vanglas teinud tööd, osalenud sotsiaalprogrammides ja end muutnud ning vabaduses on tal olemas töökoht, toetav pere ja tütar. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neile asjaoludele ülemäära suurt kaalu omistada, sest varasemalt ei ole elu- ja töökoha olemasolu, perekonna toetus ning tütre olemasolu kuritegude toimepanemist ära hoidnud ega motiveerinud süüdimõistetut käitumiskontrolli nõudeid täitma. Sellest järeldub, et Martin Kimi positiivselt iseloomustavad asjaolud tema edasist kuritegevusvaba elu ja kriminaalhooldusperioodi edukat läbimist ei taga.
9. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Martin Kimi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Martin Kimi puhul annab ennekõike aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhoolduse ja määratavate kohustustega, sest varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ning hoidnud karistuse kandmisest kõrvale.
10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
13. Marin Kimi kaitsja esitas riigi õigusabi taotluse, mille andmetel kulus temal nõustamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 47 minutit, mille eest küsib tasu 69,54 eurot (sh käibemaks 12,54 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 69,54 eurot Martin Kimi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5