2-24-3764/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3764 Tsiviilasi E. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2024 Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada E. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada E. R. ja V. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses. R.
5. Abielu lahutamise järel jääb E. R. perekonnanimi „R. “.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Toimetada otsus pooltele kätte. abielu, mis on sõlmitud perekonnanimeks abiellumisel võetud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1 menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
8. E. R. (hageja) esitas
9. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi V. R. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses. Poole abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu ei ole võimalik taastada. Hageja ei soovi elada kostjaga abielulises suhtes. Probleemid peresuhetes on kestnud juba pikemat aega (kostjal on alkoholiprobleemid 10 aastat), poolte vahel puuduvad abielulised suhted juba kaks aastat. Hageja ei soovi, et kohus määraks leppimisaja, kuna ei soovi abieluliste suhete taastamist.
10. Kostja vaidles hagile vastu. Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele alkoholi tarvitamise kohta viimase 10 aasta jooksul. Kostja on alkoholi tarbinud valuvaigistina tervislike probleemide tõttu. Hageja pidanuks kostjaga probleemidest rääkima. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses.
13. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
14. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu ja poolte väited on kohati vastuolulised – hageja sõnul pooled enam ei suhtle, kuid kostja väitel aetakse jätkuvalt koos igapäevaasju (dtl-d 21–22) –, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Pooled elavad küll ühes majas, kuid viimased 1,5 a erinevatel korrustel. Kostja väitel on selle tinginud tema tervislik seisund (opereeritud põlved), kuid kui pooltel olnuks tegelik soov abikaasadena abielu jätkata, leidnuks nad kohtu arvates selleks ka kostja tervislikku seisundit arvestava viisi. Lisaks on mõistetav, et ühes majas elades tuleb teatud igapäevaasju koos ajada. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Kohus selgitas pooltele istungil abielu lahutamise menetluse peatamise võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel (dtl 22). Leppimise soov oli vaid kostjal, hageja seda ei soovinud ja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja leppida (dtl 21, 22, 23). Ennekõike põhjendas hageja seda kostja 10 a kestnud alkoholi liigtarvitamise tõttu, millele kostja vastu ei vaielnud (dtl 22). Hageja kirjeldas, et on proovinud probleemi lahendada (dtl 22). Ta pöördus esimest korda ühenduse AA (Anonüümsed Alkohoolikud) poole juba
15. a-l, kui hageja arvates tarbis kostja siis alkoholi liigselt, kuid probleem on praeguseks süvenenud. Hageja palus veel kolm aastat tagasi kostja täisealistel lastel ja vennal veenda kostjat pöörduma nõustamisele ning aasta tagasi sõltuvussuhete 2 nõustajal endal kostjaga rääkida. Kostja käis nõustamisel ühe korra. Kuna sellel tulemust kostja alkoholi liigtarvitamisele ei olnud, puudub hagejal veendumus, et kostja end tulevikus muudab. Kohus ei pea ka põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Olukorras, kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on leppimisaja andmine ebamõistlik. Mõlemad abikaasad peaksid ennast abielus hästi tundma, ning leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Kohtul ei ole võimalik abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima sundida. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Eelmärgitut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
16. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel kostja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “.
17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3