KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3983 Tsiviilasi M. B. avaldus väljakuulutamiseks Menetlusto

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. B. (avaldaja, võlausaldaja) esitas
2. märtsil 2024 avalduse Ko-elekter OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid menetlusosalised töövaidluskomisjonis kompromissi, mille alusel on võlgnikul võlausaldaja ees võlg 10 502 eurot. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole võlgnik võlausaldaja nõudeid täitnud. Samuti on võlausaldaja võlgnikule kätte toimetanud pankrotihoiatuse äriregistri postiaadressile. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda tema vastu täitmisel olevaid võlgnevusi. Võlausaldaja eeldab, et võlgnikul ei ole vara, mis katab tema kohustusi või mille alusel on võimalik edukalt läbi viia täitemenetlust ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 1
3. Maakohus võttis
4. aprilli
5. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte
6. mail 2024, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Sama määrusega kohustas maakohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

4.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. 5.

§ 15

lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses sel juhul hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuivõrd praegusel juhul on pankrotiavalduse esitanud töötaja, analüüsib kohus, kas võlausaldaja on võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud ning võlgniku maksejõuetust põhistanud. 5.

1. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 5.
2. Võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 41/236/24, millega menetlusosalised leppisid kokku, et võlgnik tasub töötasu 9284 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 1218 eurot (neto) võlausaldaja kontole hiljemalt
5. veebruaril 2024 (dtl-d 29– 30). Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. 5.
6. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse – võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, millele vaatamata ei ole võlgnik võlausaldaja ees olevat kohustust täitnud (

§ 10lg 2 p 2).

Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul määruse tegemise 2 seisuga maksuvõlg 6236 eurot 22 senti (sh tasumisgraafikus 5558 eurot 94 senti) ning kinnisasjad võlgnikul puuduvad. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata. 6. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj). 7. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3