1-23-1011/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1011 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2024 määrus Nikita Anini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikita Anin (isikukood 39305213773), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2023 otsusega karistati Nikita Aninit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati Viru Maakohtu
5. oktoobri 2022 otsusega asjas nr 1-22-5326 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti N. Aninile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks N. Anini kahtlustatavana kinnipidamine
6. jaanuar
7. Karistuse kandmise aja lõpp
8. august
10. Viru Maakohtu
11. aprilli 2024 määrusega jäeti N. Anin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et N. Anin on vanglas töötanud, õpib riigikeelt, tal on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Elukoht oli N. Aninil ka kuritegude toimepanemise ajal ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. 2.
13. Süüdimõistetu käitumine ei ole vangistuses olnud õiguskuulekas, tal on distsiplinaarkaristus. Seega, kui ta ei ole võimeline järgima käitumisreegleid viibides kontrollitud keskkonnas, ei saa olla kindel, et vabaduses hakkaks ta käituma õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse järgi on N. Aninit korduvalt karistatud, tema käitumine on impulsiivne ja ta ei hooli enda tegude tagajärgedest. Lisaks on süüdistatav uue kuriteo toime pannud katseajal, seda juba kuu aega hiljem pärast kohtuotsust. Varasem reageerimine süüdimõistetu käitumisele mõju avaldanud ei ole. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi, kuid maakohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuna kinnipeetav ei käitunud eelneval katseajal ja vangistuses korrektselt, siis ka sellel korral ei ole eluliselt usutav tema poolt erinevate katseaja nõuete korrektne täitmine. Puudub veendumus, et ta suudab täita kontrollnõudeid ja kohustusi ega pane toime uusi kuritegusid.
14. Viru Maakohtu
15. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Anin, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, palub see uuesti üle vaadata ning otsust muuta. N. Anin toob välja, et tema tervislik seisund on muutunud vangistuses järjest halvemaks – tabletiravi mõjub, aga vaja oleks rahulikku keskkonda. Pärast karistuse lõppu on olukord süüdimõistetuga sama. Oma eksimustest on N. Anin aru saanud. Vangla arvamus ei ole kohtule siduv, aga see on kinnipeetava käitumist kõige lähemalt jälgiv institutsioon. Süüdimõistetu soovib võimalust enda tõestamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
17. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
18. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Kohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et N. Anini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega pole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei anna nendele asjaoludele täiendavat kaalu süüdimõistetu tervis, mis on tema sõnul ka rohtudega kontrolli all. Määruskaebuses ei ole ümber lükatud maakohtu järeldusi. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk Aarne Sarjas