Obsah (4)

§ 663§ 371§ 104§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Kairi Piirisild ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-123805 Kohtuasi Inkassoteen

) § 371 lg 1 p 2 alusel. menetlusse võtmisest

1. Maakohu määruse põhjenduste kohaselt puudub Harju Maakohtul kohtualluvus. Rahvastikuregistri andmete järgi on kostjal Ukraina kodakondsus. Seetõttu kohaldub kohtualluvuse kindlaksmääramisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti ja Ukraina õigusabileping). Eesti ja Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja lg 2 alusel kuulub kohtualluvus kostja elukohajärgse lepingupoole kohtule. Kostja elukohaks märgitud korterite omanikud kinnitasid, et kostja ei ela nendel aadressitel. Muud andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal vara Eestis. Maksu- ja tolliameti andmebaasi järgi on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati
2. aasta jaanuaris. Tööandja, kellelt viimati oli laekunud maksustatav tulu, täpsustas, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetati
3. aasta detsembris. Kostja telefoninumbrile helistades vastab ukrainakeelne automaatvastus, et isik ei ole hetkel kättesaadav. Asja materjalidest nähtub, et kostja elu- ja viibimiskoht ei ole Eestis. Seega ei allu asi Eesti kohtutele ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Hageja esitas 27.10.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
5. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kostja märkis laenulepingus oma elukohaks Eestis asuva aadressi. Maardu Linnavalitsus kinnitas, et kostja elukohaks on registreeritud Eestis asuvad aadressid. Ei ole eluliselt usutav, et kolmandad isikud registreerisid kostja elama kolmandatele isikutele kuuluvatesse korteritesse, kui kostja tegelikult ei elanud seal. Kostjal on Eesti elamisluba ning elamisloakaart, mis kehtivad kuni 10.03.
6. Kostjal on Eesti Transpordiameti poolt väljastatud juhiluba. Kostjal on Eestis registreeritud telefoninumber, mistõttu peab kostja olema sideteenust pakkuva Eesti ettevõtte klient. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad seda, et kostja elukoht on Eestis. Ainult asjaolu, et kostja telefoninumbrile helistamisel vastab ukrainakeelne automaatvastus, ei tõenda, et kostja ei ela Eestis. Seega on kostja elukoha järgi kohtualluvus Eesti kohtutel ning maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma. 2 2-22-123805
7. Harju Maakohus esitas 28.10.2022 PPA-le kohtunõude, milles palus väljastada kohtule teavet kostja teadaoleva elukoha või viibimiskoha kohta ning teavet, millal kostja viimati ületas Eesti riigipiiri. PPA andmetel nimetas kostja 19.05.2021 oma elukohaks Maardu linna, Kütte 11-
8. PPA andmetel ületas kostja Eesti piiri viimati 16.12.2021 Tallinna lennujaama piiripunkti kaudu Eestist väljudes. PPA juhtis tähelepanu sellele, et Schengeni ühtse viisaruumi tõttu ei saa välistada võimalust, et kostja on naasnud Eestisse sisepiiri ületades.
9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava selgituse kohtualluvuse kohta. Hageja selgitas, et tugineb 15.11.2021 lepingu p-le 3.4, mis sätestas Harju Maakohtu alluvuse juhuks, kui kostja n asunud pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 12. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohtualluvuse puudumisele

§ 371lg 1 p 2 järgi.

Kuna kostjal on Ukraina kodakondsus, on maakohus kohtualluvuse tuvastamisel õigesti lähtunud Eesti ja Ukraina õigusabilepingust. Eesti ja Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lg 1 I lause kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikli 21 lg 2 järgi menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. 13.

§ 104

lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 104

lg 3 p 2 sätestab, et sõltumata

§ 104

lg-s 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. 14. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et 12.11.2021 laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoht Eestis. Lepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja on asunud pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki, on vaidluste lahendamisel kohtualluvus Harju Maakohtul. Selline kohtualluvuse kokkulepe on lubatud

§ 104lg 3 p 2 järgi ning Eesti ja Ukraina õigusabilepingu artikli 21 lg 2 järgi.

Seega olenemata sellest, kas kostjal on Eestis elukoht või mitte, kuulub esitatud hagi läbi vaatamisele Harju Maakohtus. 15. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja tervikuna läbi vaatamisel.

§ 427kohaselt ei ole käesolev määrus Riigikohtus vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 3