Obsah (8)

§ 164§ 166§ 169§ 170§ 172§ 120§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-12951 Tsiviilasi Meltex OÜ hagi Tartu l

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Praegusel juhul ei ole tegemist nõudega, mida seaduse järgi ei saanuks loovutada (

§ 166lg 1).

Nõude loovutamiseks ei ole kohustatud isiku nõusolekut vaja. Seega võis Trassiehitus OÜ iseenesest oma nõude kostja vastu hagejale loovutada. 6.

§ 164lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Kostja täitis kohustuse senisele võlausaldajale 16. septembril 2020 (dtl 19).

§ 169

lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Vaidlust ei ole, et kostjale teavitati nõude loovutamisest 11. septembril 2020 (dtl 76, kostja vastuse p 3; dtl 10). Kuigi kostjal oli kahtlus nõude loovutamise kehtivuse kohta, ei ole kostja puhul

§ 169

lg 1 eeldus – võlgnik ei teadnud ega pidanud nõude loovutamisess teadma – täidetud. Vaidlus nõude loovutamise kehtivuse üle ei väära asjaolu, et enne senisele võlausaldajale makse tegemist oli kostjal info võimaliku nõude loovutamise kohta. 7.

§ 170

järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Viidatud sätte järgi on seega oluline võlausaldaja poolne võlgniku (praegusel juhul kostja) teavitamine nõude loovutamisest.

§ 170

aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Sellisel juhul võib võlgnik kohustuse täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega, et ta täidab valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamislepingut ei ole tegelikult sõlmitud või et see on kehtetu.

1. Kostja väitel ei olnud nõude loovutamise e-kirjale alla kirjutanud ükski isik, vaid oli märgitud ainult "Trassiehitus OÜ", seega ei olnud kostjal võimalik tuvastada isikut, kes oli e-kirja saatnud. Nõude loovutamise teatele kirjutas aga alla isik, kes ei olnud Trassiehitus OÜ äriregistrisse kantud juhatuse liige. Kuigi
2. septembri
3. a e-kirjas (dtl 10) ei ole tõepoolest märgitud konkreetset füüsilisest isikust saatjat, vaid on saatjaks märgitud üksnes Trassiehitus OÜ, ei saa kohtu hinnangul kostja teavitamist võlausaldaja poolt võimalikust nõude loovutamisest lugeda mittetoimunuks. Vastav e-kiri oli saadetud kostja ja Trassiehitus OÜ vahel sõlmitud lepingus märgitud e-posti aadressilt (dtl 57–58, 60) ning tegemist on ühtlasi ka Trassiehitus OÜ registrisse kantud e-posti aadressiga (dtl 62), saatjaks on märgitud Trassiehitus OÜ. E-kirja sisus on märgitud, et edastatakse teate nõude loovutamise kohta. Pooled ei ole väitnud, et Trassiehitus OÜ-l ja kostjal oleks muid nõudeid, kui käesoleva vaidluse esemeks oleva töövõtulepingu ning selle alusel väljastatud arve nr 200050 alusel. Samuti nähtub viide arvele nr 200050 nõude loovutamise teatest. Seega on kostjat loovutamisest teavitatud. Teavitamist kui fakti ei mõjuta asjaolu, kas loovutamine ise oli kehtiv või mitte.
4. Kuivõrd nõude loovutamise teate allkirjastas V. Š. ning äriregistrist ei nähtunud Trassiehitus OÜ juhatuse liikme vahetust, palus kostja nõude loovutamise kohta täpsustust ning allkirjastamist.

§ 172

kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus möönab, et kostjal võis tekkida põhjendatud kahtlus nõude loovutamise kehtivuse suhtes, kuivõrd Trassiehitus OÜ kohta avalikult kättesaadava äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo vaatest ei nähtu, et V. Š. oleks kunagi olnud Trassiehitus OÜ juhatuse liige. Samas, juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad olla väljendatud erineval viisil (vt nr RKTKm 10.10.

1. a, nr 2-18-4121, p 13). Hageja on tõendanud, et
2. septembri
3. a Trassiehitus OÜ osanike otsusega on senine juhatuse liige A. V. tagasi kutsustud ning uueks juhatuse liikmeks valiti V. Š. (dtl 95). Samal kuupäeval, s.o
4. septembril 2020, otsustati ka Trassiehitus OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga (dtl 92). Kohtule ei ole teada, miks registripidaja jättis Trassiehitus OÜ juhatuse liikme muudatuse kande registrisse tegemata. Seega oli V. Š. senise võlausaldaja juhatuse liige, kes oli pädev nõude loovutamist otsustama. Seadus ei näe ette, et nõude loovutamise teate peab olema digitaalselt allkirjastatud. Seega võis V. Š. allkirjastada nõude loovutamise teadet käsitsi. Kostja viide äriregistri seadusele ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd äriregistri seadus jõustus
5. veebruaril 2023, s.o pärast vaidlusalust nõude loovutamist ning poolte kirjavahetust septembris
6. Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma nõude loovutamisest, kostjale oli nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud, kostjale oli edastatud ka dokument nõude loovutamise kohta ning loovutuse kehtivus ei väära kostja teadmist loovutamisest, siis ei olnud kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale

§ 172alusel.

Kohustust ei saa lugeda täidetuks õigele isikule

§ 169lg 1 alusel.

10. Kostja täitis kohustuse algse võlausaldaja Trassiehitus OÜ arvelduskontole teades, et Trassiehitus OÜ on seoses ühinemisega registrist kustutatud. Ühinemise järgselt läks ühendatava ühingu (Trassiehitus OÜ) vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule (äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4). Seega saab kostjal olla kohustuse tagasitäitmise nõue ühendava ühingu vastu. Olukorras, kus kostja kohustuse täitmise tähtaeg oli lähenemas, samas oli kostjale teada võimalikust nõude loovutamisest, kuid loovutus oli ebaselge, samuti kui algne võlausaldaja oli täitmise tähtajaks juba registrist kustutatud, olnuks kostjal mõistlikum täita kohustuse hoiustamise teel, kuna eksisteeris ebaselgus võlausaldaja isiku osas (

§ 120

). Kostja seda võimalust ei kasutanud, vaid teadvalt täitis kohustuse registrist kustutatud isiku kontole.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul puuduvad alused hageja arvest nr 200050 tuleneva nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et hagejale on nõue kehtivalt loovutatud, kostjat on loovutamisest teavitatud ning kostja täitis kohustuse valele isikule. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja arvest nr 200050 tulenev põhivõlgnevus 6276 eurot 48 senti.
2. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata. Kostja hinnangul on viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on jätnud kostjale ebaõige ettekujutuse nõude nõuetekohasest täitmisest
3. aastal.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja hoiatas kostjat nõude mittetäitmisel kohtusse pöördumisest juba

1. oktoobril 2020 (dtl 22–25). Kostja vastas
2. oktoobril 2020 (dtl 32). Seejärel pöördus hageja nõudega kostja poole alles
3. septembril 2023, s.o pea kolm aastat hiljem. Seega võis hageja selline käitumine jätta kostjale mulje, et hageja on oma nõudest loobunud. Selline käitumine võib olla aluseks põhivõlalt arvestatava viivise vähendamisele (vt nt RKTKo 29.01.
4. a, nr 3-2-1-137-06, p 18 ja 23). Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1634 eurot 65 senti ning edaspidi põhinõudelt

§ 113lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Arvestades asjaolu, et hageja ei ole ligi kolme aasta jooksul kostjalt kohustuse täitmist nõudnud, jättes sellega kostjale mulje, nagu oleks hageja kohustuse täitmisest loobunud või on kohustus täidetud, on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja viivise nõuet kuni kohtuotsuse tegemiseni nullini. Kuivõrd kostjal on hageja ees täitmata kohustus, siis tuleb viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni rahuldada ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 6276 eurot 48 senti

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o

1. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ligi 80% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta 80% kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjat esindas seaduslik esindaja, seega ei ole kostjal hüvitatavaid kulusid tekkinud ning puudub vajadus kostja kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 1410 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 700 eurot, kokku menetluskulu 2110 eurot.
4. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 11,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1410 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaidlus puudutas ühte kitsast küsimust (nõude loovutamist). Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 7 tunni ulatuses, s.o 840 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu 1540 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 840 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 80% kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1232 eurot (1540*80%).
5. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik