← Eesti

3-23-2780/7

Obsah (4)§ 16§ 17§ 18§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2780 X kaebus Eesti Adv

) § 17 lg-te 2 ja 4 kohaselt õigus tõendeid uurida, samuti on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vandeadvokaat pole volikirja võimaliku võltsimise kohta selgitusi andnud, viidates sellele, et advokatuurile kaebuse esitamise õigus on aegunud ja aukohus ei ole samal asjaolul põhineva kaebuse põhjal aukohtumenetlust alustanud. Kohtumenetlus asjas nr 2-18-16223 lõpetati kompromissiga ja hüvitise maksmisega kaebajale. Seetõttu puudub praegu lahend, mis annaks õigusliku hinnangu 05.10.2018 volikirja õiguspärasuse kohta. Kaebaja hinnangul tuli aukohtul hinnata vandeadvokaadi toiminguid, mis on seotud 05.10.2018 volikirja kasutamisega kliendi nimel otsuste vastuvõtmisel, vandeadvokaadi enda määramisel nõukogu liikmeks võltsitud volikirja alusel, samuti vandeadvokaadi tegevust tsiviilasjas nr 2-18-16223 asjaolude teada saamisest. Vandeadvokaadi tegevuses võivad esineda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 nõuete ning seeläbi ka eetikakoodeksi § 4 lg 1 nõuete rikkumine. Kaebaja etteheited seoses S.M. & SONS OÜ-s (pankrotis) tegevusega S.M. & SONS OÜ (pankrotis) osanikud 20.11.2018 seisuga olid kaebaja isa C, osa suurus 22 400 eurot (89,6% osakapitalist) ja Kirloskar Eesti AS, osa suurus 2 600 eurot (10,4% osakapitalist). Osaühingu juhatuse liikmed olid C ja tema abikaasa Q (kaebaja ema). 26.11.2018 tehti osanike otsus, millega C ja tema abikaasa Q kutsuti juhatusest tagasi ning B määrati uueks juhatuse liikmeks. Osanike 26.11.2018 otsuse järgi osalesid koosolekul kõik osanikud ja sellel on C allkiri, kuid see on võimatu, sest isik suri 09.02.

  1. 01.07.2019 tehti uus osanike otsus, millega suurendati osaühingu osakapitali 25 000 eurolt 200 000 euroni ja uue osa märkimisõiguse sai Ekahi OÜ, kelle 100% osanik on B. Ka sellel koosolekul osalesid väidetavalt kõik osanikud, sh kaebaja isa. 08.08.2019 on notar Kadri Pappel teinud avalduse äriregistrile, millega oli kustutatud osanik Kirloskar Eesti AS ja kantud registrisse osanik Ekahi OÜ, mille 100% omanik on B. S.M. & SONS OÜ (pankrotis) omandis oli kinnisasi asukohaga Raekoja plats 13, Tallinn alates 17.07.2002 kuni 11.03.
  2. Kinnistu kasutamine ja üürile andmine oli osaühingu põhitegevuseks. 21.08.2019 seati kinnistule hüpoteek LHV Pank AS kasuks summas 1 560 000 eurot. 30.01.2020 seati teine hüpoteek Hüpoteeklaen AS kasuks summas 525 000 eurot. 03.03.2020 seati kolmas hüpoteek Crowdestate Collateral Agent OÜ kasuks summas 475 000 eurot. 18.09.2020 seati veel üks hüpoteek Legal Property OÜ kasuks summas 275 000 eurot. 11.03.2021 müüdi kinnistu AS-ile Tiigi Keskus. Kaebaja hinnangul müüdi kinnistu alla turuhinna. Müügilepingu pooleks oli ka Legal Property OÜ, mille 100% osanikuks on Y. S.M. & SONS OÜ (pankrotis) maksis tehingu tulemusena Legal Property OÜ-le 318 000 eurot. Selle summa maksmisest sai kaebaja teada pärast advokatuurile kaebuse esitamist. Vandeadvokaat kandis kliendi vara endaga seotud äriühingule ning esindas klienti tehingus, kus tal oli rahaline 3

(9)3-23-2780 huvi. Vandeadvokaat ei ole välja selgitanud, kes on kliendi tegelikud omanikud ja kasusaajad ning ta esindas osaühingut volitamata isikute juhiste alusel.
  1. Tallinna Halduskohus tagastas 10.01.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, samuti on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja etteheiteid, mis puudutavad Inglismaa ettevõtte Kirloskar Europe Limited (registrikood 11240345) esitlemist Kirloskar Eesti AS-i ainuaktsionärina ning
  2. a tehtud ainuaktsionäri ja nõukogu otsuste õiguspärasust, arutas aukohus
  3. aastal ning otsustas jätta menetluse algatamata. Nende tehingutega seoses esitas kaebaja
  4. a-l hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-18-16223). Asi lõppes poolte vahel sõlmitud kompromissiga, sh nõustus kaebaja loobuma kompromissimääruse edasikaebamise õigusest. Samadel asjaoludel esitas kaebaja 16.04.2019 taotluse prokuratuurile, kes jättis 23.04.2019 kriminaalmenetluse algatamata. Prokuratuuri otsuse õigsust on kontrollitud Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2019 määrusega nr 1-19-
  5. Vaidlustatud otsusest nähtub, et advokatuur küsis kaebuse kohta vandeadvokaadilt seisukohti, käsitles otsuses kaebaja väiteid Kirloskar Eesti AS-i Londonis asuva kinnisvara võõrandamisega seoses ja põhjendas, miks ei ole aukohtu hinnangul alust advokaadi selgitustes ja kinnitustes kahelda ning miks jäi aukohtumenetlus algatamata. Väidet, mille kohaselt kanti Raekoja plats 13, Tallinn asuva kinnisvara võõrandamise tehingu käigus 318 000 eurot vandeadvokaadi omandis olevale äriühingule, ei saanud advokatuur aukohtumenetluses uurida ega hinnata, kuna kaebaja sai sellest asjaolust teada pärast aukohtule kaebuse esitamist. Aukohus ei ole otsuse põhjendustes käsitlenud kaebaja etteheiteid seoses äriühinguga S.M. & SONS OÜ (pankrotis), kuid vandeadvokaadi selgituste kohaselt puudutavad kaebaja etteheited perioodi kuni 11.03.
  6. Kohtule ei nähtu, kuidas oleks saanud vandeadvokaadi suhtes aukohtu menetluse algatamine või advokaadi karistamine tema õigusi kaitsta. Samuti on äriühingul alates 14.01.2022 pankrotihaldurist esindaja, kellel on õigus ja seadusest tulenev kohustus mis tahes kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea avastamisel sellele reageerida. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebaja ei ole oma pärimisõiguse kohta tõendeid esitanud. Kaebajal ei olnud enne 03.10.2023 S.M. & SONS OÜ-ga (pankrotis) ühtegi seost (kaebaja on alates 03.10.2023 äriühingu osanik ja alates 02.11.2023 juhatuse liige). Seega võisid kaebaja õigused äriühingute suhtes eelkõige võrsuda võimalikust pärimisõigusest, mis võis aukohtumenetluse ajal olla vaidluse all. Lisaks võib aukohtule esitatud kaebus olla aegunud või kaebuse esitamise tähtaeg ületatud. Kirloskar Europe Limited (registrikood 11240345) Kirloskar Eesti AS-i ainuaktsionärina esitlemist ning
  7. aastal tehtud ainuaktsionäri ja nõukogu otsuste õiguspärasust arutas aukohus kaebaja kaebuse alusel
  8. aastal ja otsustas jätta menetluse algatamata. Selles osas on võimalik distsiplinaarsüütegu aegunud. Kirloskar Eesti AS-i Londonis asuv kinnisvara võõrandati 28.01.2020 (dtl 95), mistõttu võivad ka kinnisvara võõrandamisega seotud võimalikud distsiplinaarsüüteod olla aegunud. S.M. & SONS OÜ (pankrotis) Tallinnas asunud kinnisvara osas võib kaebus olla esitatud hilinenult, kuna kinnisvara võõrandati 11.03.2021 (dtl 110–114) ja kaebuses etteheidetavad tehingud toimusid enne seda (dtl 25 jj).
  9. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määruse tühistamiseks. Kaebaja hinnangul jõudis halduskohus ebaõigele järeldusele, kui leidis, et aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Halduskohus kohaldas HKMS § 121 lg 2 p-e 1 ja 21 valesti. Kohtumäärus pole põhjendatud. 4
(9)3-23-2780 Kaebaja selgitas ja esitas halduskohtule tõendid selle kohta, et seoses kohtumenetlusega nr 2-1816223 pidi vandeadvokaat olema teadlik, et Kirloskar Eesti AS volikiri on võltsitud, kuid vaatamata sellele jätkas Kirloskar Eesti AS esindamist. Kaebaja ei nõustunud aukohtu järeldusega, et volikirja võltsitus polnud tõendatud. Halduskohus jättis kaebaja need väited tähelepanuta. Vandeadvokaat pole ennast nõukogust taandanud ja on jätkanud nii õigusabi osutamist kui ka nõukogu liikme kohustuste täimist. Ta aitas kaasa ka vara tasuta võõrandamisele. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väiteid, et kohtumenetlus asjas nr 2-18-16223 lõppes kompromissiga ning selle tõttu puudub praegu lahend, mis annaks hinnangu vaidlusaluse volikirja õiguspärasusele. Aukohtul on õigus tõendeid uurida ning kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Aukohus jättis need kohustused täitmata. Halduskohus piirdus määruse tegemisel järeldusega, et kaebaja võimalikud nõuded on aegunud. Halduskohus jättis hindamata kaebuse väited, et aukohus pole oma
  1. a otsuses hinnanud asjaolusid seoses vandeadvokaadi tegevusega, mis toimusid pärast aukohtu otsuse tegemist ja kestavad siiani. Käsitlemata on kaebaja väited, et vandeadvokaat määras iseenda Kirloskar Eesti AS nõukogu liikmeks, kuid vaatamata sellele jätkas samal ajal aktsiaseltsi esindamist lepingulise esindaja rollis. Tegemist on huvide konfliktiga. Vandeadvokaat on ka praegu Kirloskar Eesti AS nõukogu liige, kelle pädevusse kuulub kinnisvara koormamise ja võõrandamise tehingute kinnitamine ja juhatuse tegevuse üle kontrolli teostamine. Kirloskar Eesti AS omandis oli enne juhatuse ja nõukogu muutmist kuus kinnisvaraobjekti ja üks hoonestusõigus Eestis ning kinnisvara Londonis. Kõik kinnistud müüdi pärast advokatuuri 13.06.2019 lahendi tegemist. Praegu puudub äriühingul vara ning majandusaasta aruanded on esitamata alates
  2. aastast. Advokaadi kuulumine sellise äriühingu juhtorganisse kahjustab advokatuuri ja advokaadi kutse mainet. Nii aukohus kui halduskohus jätsid kaebaja need väited tähelepanuta. Vandeadvokaat ei kontrollinud äriühingu omaniku ja juhatuse liikme surmast teada saades S.M. & SONS OÜ (pankrotis) esindusõigust ja tegi teadlikult tehingud ja toimingud osaühingu nimel esindusõiguseta. Vandeadvokaat pidi olema teadlik, et äriregistrile olid esitatud võltsitud dokumendid S.M. & SONS OÜ (pankrotis) kohta. Kaebaja esitas avalduse pärimismenetluse alustamiseks 18.10.2023 ning notar kirjutas pärimismenetluse algatamise avaldusele alla 11.01.
  3. Kaebaja palub võtta selle avalduse haldusasja materjalide juurde. Advokatuur ei ole kaebaja etteheiteid seoses advokaadi esindusõigusega vaidlustatud otsuses käsitlenud. Kaebaja avaldus pärimismenetluse kohta tõendab, et C pärijateks olid ka kaebaja ja tema õde. Aukohus jättis kaebaja etteheited ja asjaolud tähelepanuta ning jõudis ebaõigele järeldusele, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused ja kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Asjaolu, et pankrotihaldur ei ole advokatuuri poole pöördunud, ei mõjuta kaebaja õigust kaebuse läbivaatamisele. Halduskohus lähtus määruse põhjendamisel ebaõigest asjaolust, et kaebaja pole tõendanud, et kaebaja on oma isa pärija ning jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajal on S.M. & SONS OÜ (pankrotis) ja Kirloskar Eesti AS suhtes kõik õigused. Indias väljastatud pärimistunnistus tõendab, et Indias asuva pärandvara pärijateks olid kõik C lapsed ja abikaasa. Halduskohus tugines asjaoludele, mille kohta pole pooled arvamust avaldanud. Advokatuur ei ole oma otsuses tuginenud sellele, et kaebus jääb aegumise tõttu läbi vaatamata. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab alates hetkest, mil advokaat lõpetab teo toimepanemise. Vandeadvokaat osales S.M. & SONS OÜ (pankrotis) Tallinnas asunud kinnisvara müümise tehingus 11.03.
  4. Kaebus on aukohtule esitatud 29.06.2023 ning seega pole kaebuse esitamise tähtaega ületatud. 5
(9)3-23-2780
  1. Eesti Advokatuur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja kaasata määruskaebuse menetlusse kolmanda isikuna Y. Kaebaja tugineb aukohtu otsuse vaidlustamisel asjaoludele, mida ei ole aukohtule asja lahendamise ajal teatavaks tehtud. Sealhulgas tugineb kaebaja asjaoludele, mis ei olnud ka talle endale teada ajal, kui aukohus vaatas läbi tema poolt vandeadvokaat Y kohta esitatud etteheiteid. Aukohtu otsuse tühistamise aluseks ei saa olla dokumendid, mis on loodud pärast 05.10.2023 või mida ei ole kunagi aukohtule esitatud. Näiteks ei saa vaidlusaluse aukohtu otsuse õiguspärasust mõjutada 18.10.2023 kuupäeva kandev pärimismenetluse algatamise avaldus. Samuti ei saa aukohtu otsuse õiguspärasust mõjutada 30.11.2023 kuupäevaga Indias kinnitatud pärimistunnistus, mille kaebaja lepinguline esindaja esitas kohtule 01.03.
  2. Advokaat on aukohtule kinnitanud, et talle teadaolevalt ei ole kaebaja C pärija. Advokaat lähtus kliendi poolt edastatud andmetest ning eetikakoodeksi § 14 lg 5 kohaselt ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe õigsust. Aukohtu pädevuses ei ole lahendada kaebajat puudutavaid pärandvara küsimusi. Aukohus on andnud hinnangu tegevusele, mis on väidetavalt toimunud võltsitud volikirja alusel. Aukohus on vaidlustatavas otsuses selgitanud, et aukohtule teadaolevalt ei ole kohus ega muu pädev organ tuvastanud volikirja või kaebaja viidatud tehingute ebaseaduslikkust. Suur osa 25.08.2023 aukohtule esitatud kaebusest jäi läbi vaatamata, kuna see ei kuulunud kas aukohtu pädevusse või oli juba läbi vaadatud
  3. a-l. Aukohus on 13.06.2019 istungi otsuses võtnud seisukoha etteheidete kohta, et advokaat on väidetavalt loonud Kirloskar Eesti AS ainuaktsionäri nimega ettevõtte teises riigis, eesmärgiga petta Kirloskar Eesti AS-i ning teadlikult kandnud Kirloskar Eesti AS osanikule kuulunud varad üle enda ja endaga koos tegutsevate isikute kasuks. Selle hindamise käigus analüüsis aukohus mh Kirloskar Eesti AS-i 17.10.2018 ainuaktsionäri ja nõukogu otsuseid, mis olid advokaadi poolt allkirjastatud. Aukohus ei pidanud seetõttu uuesti hindama, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused seoses 17.10.2018 otsuse alusel Kirloskar Eesti AS-i nõukogu liikmeks olemisega. Kaebaja ei heitnud aukohtule esitatud kaebuses advokaadile ette huvide konfliktis tegutsemist. Tegemist on halduskohtus esitatud uue väitega. Kaebaja 25.08.2023 aukohtule esitatud kaebuses on heidetud vandeadvokaadile ette kliendi huvide asemel iseenda huvides tegutsemist, mis on käsitatav eetikakoodeksi § 8 lg 1 rikkumisena. Kaebaja 05.12.2023 kaebuse lisa nr 2, mis on kaebaja esindaja poolt 05.12.2023 digiallkirjastatud avaldus prokuratuurile, aukohtu menetluses nr 2-15/462 ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusega ja vastustaja vastusega esitatud lisad.
  5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise tagastamise alusega, mida kohus võib kohaldada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 3-17-505, p 8). Samas on kohtulikult kaitstav ka väheintensiivne riive (Riigikohtu 16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). Kaebeõiguse ilmselget puudumist tuleb hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 07.03.2016 määrus asjas nr 3-3-157-15, p 9). Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist, kui muud tingimused kaebuse menetlusse võtmiseks on täidetud (Riigikohtu 22.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p 11). Sellises olukorras tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 12). 7.

§ 16

lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. Kaebajal oli huvitatud isikuna õigus esitada aukohtule taotlus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks ning õigus otsusega päädivale menetlusele. Asja sisulise 6

(9)3-23-2780 lahendamise korral hõlmab see õigust saada põhjendatud otsus, kus on hinnatud kõiki kaebaja väiteid (

§ 17lg 5, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 määrus nr 3-19-93, p 9).

8.

§ 18lg 1 annab huvitatud isikule õiguse vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus.

Sellele õigusele seab piirid HKMS § 44 lg 1. Halduskohus on õigesti osundanud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-20-1214, mille kohaselt ei ole võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses maakohtu poole pöördudes (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). 9.

§ 16

lg-s 1 sätestatud õigus taotleda aukohtumenetluse algatamist ja

§ 18

lg-s 1 sätestatud õigus esitada halduskohtule kaebus aukohtu otsuse peale ei ole nähtud ette huvitatud isiku ja menetlusaluse advokaadi või tema kliendi vaheliste konfliktide lahendamiseks või huvitatud isiku omandiõiguse kaitseks. Huvitatud isik saab halduskohtusse pöördumisega kaitsta üksnes oma menetluslikku õigust sellele, et aukohus vaatab tema taotluse läbi menetlusreegleid järgides. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus kaebusega nõuda advokaadi karistamist. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses esitanud mitmeid väited selle kohta, milles advokaat eksis ja milliseid tõendeid tuleb selleks hinnata. Need väited seonduvad advokaadi suhtes distsiplinaarkaristuse määramise nõudmisega, mistõttu kaebuse neid väiteid kohus selle menetluse raames sisuliselt ei hinda. 10. Küll aga on kaebajal õigus tugineda aukohtu otsuse vaidlustamisel sellele, et tema kaebust pole aukohus nõuetekohaselt menetlenud. Kaebaja menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda mh selles, et aukohus on jätnud huvitatud isiku väited (osaliselt) käsitlemata või aukohus ei taganud huvitatud isikule piisavalt õigust olla ära kuulatud. Aukohtul tuleb välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, vajadusel koguda tõendeid omal algatusel (

§ 17

lg 4) ning teha põhjendatud otsus (

§ 17lg 5), vastates kaebaja väidetele.

Kohtul tuleb kaebuse menetlemisel kontrollida, kas kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada taotlus ning kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele läbi vaadanud. Praegu tuginebki kaebaja sellele, et aukohus jättis kaebaja väited (osaliselt) käsitlemata. Ka vastustaja möönab, et enamuse kaebusest jättis aukohus vaidlusaluses otsuses läbi vaatamata.

  1. Asjaoludest nähtub ning vaidlus puudub, et kaebaja pöördus aukohtu poole esimest korda
  2. a-l. Selles kaebuses tugines kaebaja kokkuvõtlikult järgmistele väidetele: - 17.10.2018 tegi advokaat Y Kirloskar Eesti AS ainuosaniku otsuse ja kutsus tagasi ettevõtte nõukogu ja juhatuse. Otsus on tehtud volikirja alusel, mille väljastas KIRLOSKAR EUROPE LIMITED. See ettevõtte on registreeritud Ühendkuningriigis
  3. a märtsis ega ole tegelikult Kirloskar Eesti AS ainuosanik; - Y ei esindanud ettevõtte tegelikke omanikke ja oma kliendi huve ning aitas kaasa kliendi petmisele ja ettevõttest varade väljaviimisele; - Y aitas kaasa ettevõtte Kirloskar Europe Limited loomisele
  4. Ühendkuningriigis; - Y korraldas petuskeemi, ähvardades kaebaja ning tema perekonna turvalisust ja vara Ameerika Ühendriikides. aastal Aukohus võttis kaebuse kohta seisukoha 15.07.2019 otsuses (dtl 568–572).
  5. Enne aukohtu poole pöördumist esitas kaebaja Harju Maakohtule samadel asjaoludel 29.10.2018 hagiavalduse (tsiviilasja nr 2-18-16223), paludes tuvastada 17.10.2018 tehtud tehingu 7

(9)3-23-2780 (ainuaktsionäri otsuse) tühisuse. Hagiavalduse kohaselt tegi Kirloskar Europe Limited (Ühendkuningriigi ettevõtte reg. kood 11240345) 17.10.2018 ainuaktsionäri otsuse, millega kutsus tagasi kõik Kirloskar Eesti AS-i nõukogu liikmed, sh kaebaja, ja valis uuteks nõukogu liikmeteks Y, Õ ja U. Ühendkuningriigis registreeritud ettevõtte nimel tegi otsuse Y volikirja alusel, kuid kaebaja hinnangul ei olnud Yl tehingu tegemiseks kehtivat volitust. Seega heitis kaebaja
  1. ja
  2. a-l Yle ette Kirloskar Eesti AS-i petmist, ettevõttest varade väljaviimist ning kehtiva esindusõiguseta tegutsemist. Tsiviilasjas nr 2-18-16223 esitatud hagiavalduses selgitas kaebaja, et on oma isa pärija ning isa (C) vara suhtes toimub pärimismenetlus Indias. Menetlusse oli kaasatud ka vandeadvokaat Y. Samad etteheited esitas kaebaja aukohtule
  3. a pöördumises (dtl 20–29). Kuna aukohus käsitles kaebaja neid etteheiteid 15.07.2019 otsuses, on kaebaja saanud nende väidete osas realiseerida

§ 16lg-st 1 tuleneva õiguse.

  1. Aukohtu
  2. a otsusest aga ei nähtu, et käsitletud oleks kaebaja muid väiteid, mida
  3. a kaebuses polnud esitatud. Nii pole aukohus vaidlustatud otsuses hinnanud kaebaja etteheiteid seoses S.M. & SONS OÜ (pankrotis) tegevusega (dtl 425, kaebuse p 29 jj), sh asjaoluga, et vandeadvokaat Y pidi olema (väidetavalt) võltsitud dokumentide esitamisest äriregistrile teadlik (S.M. & SONS OÜ (pankrotis) osanike üldkoosolek võttis
  4. ja
  5. a-l vastu osanike otsused, millele kirjutas alla kaebaja isa, kes oli surnud alates
  6. a-st), seoses sellele ettevõttele kuulunud kinnisasja (Raekoja plats 13, Tallinn) müügiga ning asjaoluga, et advokaat sai tehingutest kasu (dtl 426, kaebuse p 32); etteheiteid vandeadvokaadi praeguse tegevusega seoses, sh vandeadvokaadi kuulumisega Kirloskar Eesti AS nõukogusse (dtl 423, kaebuse p 20).
  7. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks advokatuurile
  8. a-l esitatud dokumentides (dtl 386–540) heitnud vandeadvokaadile ette advokatuuri ja advokaadi kutse maine kahjustamist seeläbi, et vandeadvokaat kuulub sellise äriühingu nõukogusse, kes jätab süsteemselt esitamata majandusaasta aruandeid. See väide on toodud halduskohtule esitatud kaebuses, kuid aukohtu poole pöördudes kaebaja sellist seisukohta ei väljendanud ning märkis üldisemalt, et pärast juhatuse ja nõukogu muutumist on Kirloskar Eesti AS jätnud majandusaasta aruanded esitamata (dtl 421, 433).
  9. Vastustaja hinnangul on uus kaebaja väide, et vandeadvokaadi tegevuses esineb huvide konflikt. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja sellist seisukohta siiski väljendanud, märkides, et Y ei tohiks ettevõtte nõukogusse kuuluda („Tegelikult ei tohiks Y kui advokaat olla nõukogus.“ dtl 423). Selle väitele jättis aukohus vastamata ega pidanud ka vajalikuks paluda kaebajal etteheidet selgitada või täpsustada.
  10. Korrektne on halduskohtu märkus, et kuna 318 000 euro kandmist vandeadvokaadi kontole ei ole kaebaja advokatuurile esitatud dokumentides vandeadvokaadile ette heitnud. Seega ei saanud aukohus seda väidet hinnata. Küll aga tulnuks aukohtul käsitleda kaebaja eespool toodud väidet, mille kohaselt sai vandeadvokaat tehingutest kasu. Vajadusel oli aukohtul võimalik paluda kaebajal oma etteheidet täpsustada.
  11. Kohtupraktikas on huvitatud isiku kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastatud, kui aukohtu otsusest nähtuvad põhjendused, miks aukohus leidis, et advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei esine, ning asja materjalide põhjal ei saa järeldada muude menetlusreeglite rikkumist; kui kaebuse etteheited on üldsõnalised või seonduvad aukohtu otsuse sisulise õiguspärasusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 8). Eespool toodut arvestades ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on välja toonud konkreetsed menetluslikud rikkumised, mida ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Seega pole alust pidada kaebajal kaebeõiguse puudumist ilmselgeks. Seetõttu ei olnud halduskohtul alust kaebust tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud tagastada kaebust ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse võib selle sätte alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega 8

(9)3-23-2780 kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-2255, p 10). Praegusel juhul ei ole kaebuse rahuldamine ilmselgelt välistatud, sest, nagu eespool märgitud, ei ole aukohus vaidlustatavas otsuses käsitlenud kaebaja mitmeid väiteid. Aukohus ei pea aukohtumenetlust algatama, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud (

§ 16

lg 5), kuid vaidlusaluses aukohtu otsuses ei ole aukohus sellele põhjendusele tuginenud. Vastupidi, sõltumata distsiplinaarsüüteo võimalikust aegumisest, on aukohus käsitlenud küsimust Kirloskar Eesti AS-i Londonis asuva kinnisvara tasuta võõrandamisest. Eesti Advokatuuri kodukorra § 56 lg 2 teise lause kohaselt võib aukohus viia läbi menetluse kutse-eetilise hinnangu andmiseks advokaadi tegevuse suhtes ka pärast distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud tähtaja möödumist.

§ 19

lg 6 näeb ette, et distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta. Sättest tuleneb keeld määrata karistust pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab alates hetkest, mil advokaat lõpetab teo toimepanemise (

§ 19

lg 6).

§ 19lg 6 kohaselt peatub distsiplinaarsüüteo aegumine kohtumenetluse ajaks.

Kaebaja väidab, et advokaat jätkab tänaseni rikkumiste toimepanemist, nt nõukogu liikmeks olemist Kirloskar Eesti AS-is.

  1. Küsimus õigusjärgluse tõendatusest ei muuda kaebuses märgitud õiguste riivet väheintensiivseks, nagu märkis halduskohus. Kuigi aukohus ei lahenda pärimisküsimustega seotud võimalikku vaidlust ning seda ei tee käesoleva menetluse raames ka kohus, on kaebaja esitanud Indias väljastatud pärimistunnistuse (dtl 374–375), mis võimaldab järeldada, et kaebaja oli koos oma õe, venna ja emaga isa pärijaks (kas ja mis ulatuses pärimine toimus, ei ole praeguse menetluse esemeks). Sellest tulenevalt on menetluse praeguses staadiumis ennatlik järeldada, et kaebajat ei saa pidada huvitatud isikuks, nagu vandeadvokaadi aukohtule esitatud seisukohast nähtub (dtl 601–604). Juhul, kui advokaadil on tõendid sellest, et kaebaja ei ole isa pärijaks, tuleb advokaadil need esitada kaebuse lahendamisel aukohtule. Nii on advokaat vastuses aukohtule selgitanud järgmist: „Vastavalt minule esitatud dokumentidele on minule teadaolevalt C pärijaks ainuisikuliselt tema abikaasa Q ning tema volitatud esindajaks on alati olnud tema poeg F.“ (dtl 602). Ringkonnakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et advokaat oleks oma väidete tõendamiseks esitanud pärimisõiguse kohta aukohtule dokumente (dtl 542–610).
  2. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määruse ning saadab asja halduskohtule menetluse võtmise uuesti otsustamiseks.
  3. Ringkonnakohus rahuldab vastustaja taotluse ja kaasab Y HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna haldusasja menetlusse. HKMS § 21 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kolmanda isiku kaasata igas menetlusstaadiumis ja igas kohtuastmes. Kaasamine on kohustuslik, sest on ilmne, et lahendiga võidakse otsustada isiku õiguste või kohustuste üle (Riigikohtu 12.11.2019 määrus nr 3-19-874, p 9). Aukohtumenetlus on advokaati koormav ja selle toimumine riivab tema õigusi. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.