MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 24. aprill 2024,

) § 10 lg 31 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule.

§ 10

lg 7 alusel kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale.

2. aprillil 2024 saabus Tartu Halduskohtule X riigi õigusabi taotlus, mis registreeriti haldusasjana 3-24-
4. Tartu Halduskohus jättis
5. aprilli
6. a määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata

§ 7

lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus selgitas, et mõistab X riigi õigusabi taotlust selliselt, et ta palub esindaja määramist tema esindamiseks seoses vanglale esitatud taotlusega eemaldada vanglaametnikud kriminaalmenetluse ajaks töölt.

§ 10

lg 31 kohaselt on sellise riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotleja eesmärgiks on, et vangla rakendaks vangistusseaduse (VangS) §-i 1544, mis sätestab vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamise eeldused. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda ametniku teenistusest vabastamist või tema teenistussuhte peatamist. Sellise otsustuse tegemine on Viru Vangla sisemine küsimus ning ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine on vangla kaalutlusotsus. Ühtlasi ei ole taotleja kriminaalmenetlusse praeguseks kaasatud ning taotluse riigi õigusabi saamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses saab taotleja esitada vajadusel hiljem maakohtule, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (

§ 10lg 5).

Asjaoludest nähtuvalt ei ole X taotlus vanglaametnike teenistussuhte peatamiseks perspektiivikas, mistõttu on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.

1. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus ja saata asja materjalid maakohtule. Taotleja selgitab, et esitas riigi õigusabi taotluse kriminaalasjas kannatanuna ja näitas taotluses, et taotlus kuulub lahendamiseks maakohtule. Taotlus tulnuks lähtuvalt

§ 10lg-st 7 edastada maakohtule.

Halduskohus tegi ebaõige lahendi. Taotleja on selgelt väljendanud, et ta vajab riigi õigusabi kannatanuna ja

§ 10

lg 5 kohaselt kui isik vajab riigi õigusabi kannatanuna, otsustab riigi õigusabi määramise maakohus, kelle pädevuses on kriminaalasja arutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Ringkonnakohus leiab kõiki taotleja menetluses esitatud seisukohti kogumis hinnates, et X soovib riigi õigusabi korras endale esindaja määramist selleks, et osaleda kannatanuna tema kuriteoteate alusel algatatud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi taotluses leiab X, et tema on kannatanu ja asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on inimväärikuse austamine. Taotleja märgib, et on esitanud kannatanuna taotlusi vanglale ja tsiviilhagi kohtule, kuid kõiki pöördumisi on menetletud valesti, mistõttu vajab ta õigusabi. Taotlejal puuduvad vahendid esindaja palkamiseks.
2. Viru Maakohus edastas X
3. veebruari
4. a riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule ekslikult, kuna X väljendas riigi õigusabi taotluses selgelt, et tema on kriminaalasjas kannatanu ja

§ 10

lg 5 alusel kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Seega esitas X riigi õigusabi taotluse pädevale kohtule ehk Viru Maakohtule. Viru Maakohus keeldus ebaõigesti X riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja edastas taotluse ekslikult Tartu Halduskohtule lahendamiseks.

1. Tartu Halduskohus mõistis
2. aprilli
3. a määruses, et X palub esindaja määramist tema esindamiseks seoses vanglale esitatud taotlusega eemaldada vanglaametnikud 2 kriminaalmenetluse ajaks töölt. Õige on halduskohtu järeldus, et sellise taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
4. Määruskaebuses ringkonnakohtule on X jätkuvalt seisukohal, et ta soovib riigi õigusabi temale esindaja määramiseks, et osaleda algatatud kriminaalasjas kannatanuna. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus mõistis X riigi õigusabi taotlust ebaõigesti ja taotluse rahuldamata jätmine ei olnud õige. Määruskaebuses kinnitab X otsesõnu, et maakohus ja halduskohus on tema taotlust ekslikult mõistnud ja tema tegelikuks tahteks õigusabi saamine just süüteomenetluses osalemiseks. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus rahuldab X määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a määruse.
7. Ringkonnakohus nõustub taotlejaga, et tema riigi õigusabi taotluse pidi tulenevalt taotluse eesmärgist lahendama sisuliselt maakohus (

§ 10

lg 5).

§ 10

lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. HKMS § 121 lg 3 teine lause selgitab, et juhul, kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Nimetatud säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus kohtutel on erinevad seisukohad riigi õigusabi taotluse lahendamise pädevuse küsimuses. Kuna Viru Maakohus edastas X taotluse Tartu Halduskohtule leides ekslikult, et maakohtul puudub pädevus taotluse lahendamiseks ja Tartu Halduskohus lahendas riigi õigusabi taotluse mõistes taotluse eesmärki ebaõigesti, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlikuks saata X riigi õigusabi taotlust halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagasi Tartu Halduskohtule. 11. Tartu Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2024. a määruse ja edastab X riigi õigusabi taotluse Riigikohtule taotlust lahendava pädeva kohtu määramiseks, kuna tulenevalt HKMS § 121 lg-st 3 ei ole võimalik taotlust uuesti maakohtule edastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3