) alusel 48 tunniks kinni. Tartu 3-24-88 Halduskohus rahuldas 05.11.2023 määrusega nr 3-23-2482 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
-i alusel alates 05.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
-i alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2024 määrusega nr 3-24-88 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.03.
Tulenevalt VSS § 68 p-st 8 esineb põgenemisoht. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on eelnevalt viibinud erinevates riikides ja sattus eksikombel Eestisse. Tema eesmärk oli minna ebaseaduslikult tööle Leetu, kuna dokumentide puudumise tõttu ei saanud ta seda seaduslikult teha. Väide dokumentide puudumisest või võimatusest seda taotleda ei vasta tõele, kuna Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumistunnistuse, samuti leidis PPA isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Seega on väär ka isiku väide, et ta ei saanud endale dokumenti taotleda. Isik on avaldanud soovi töötada Eestis autojuhina. 04.01.2024 kirjutatud avalduses väitis isik, et ta ei saa naasta koduriiki, kuna tema isa ja vend tapeti seal ja nüüd tapetakse ka tema. Ka 19.02.2024 toimunud intervjuul andis isik põhjendamata ja segaseid ütlusi. Isik väitis intervjuul, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, aga passis on isiku sünniaeg YY.YY.YYYY. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses asjaolude väljaselgitamiseni. Isik oli kinnipeetud väljasaatmismenetluse raames (haldusasi nr 3-23-2572). Saades teada, et talle on väljastatud tagasipöördumise tunnistus ning PPA alustab väljasaatmisega (teekonna planeerimine, meeskonna komplekteerimine) ja planeeritav väljasaatmise kuupäev on 16.01.2024, esitas isik korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei ole reisidokumente, mida saaks hoiule võtta ja tal puudub Eestis elukoht. Isik võib omavoliliselt või ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, mis Schengeni alal ei ole keeruline ka reisidokumendita. Isiku tegelik reisisiht ei olnud Eesti ja ta on varem ületanud ebaseaduslikult riigipiiri. Isiku varasem käitumine ei anna alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid taotletud 2
lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud, sest isik esitas uue taotluse 04.01.2024. Isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isiku ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud kavatsust Eestisse saabudes oma siinviibimist seadustada, vaid ta soovis liikuda edasi Leetu. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Isiku käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lühikese aja jooksul pärast seda, kui ta oli reisdokumendi saamisest teada saanud ja tema planeeritav väljasaatmine lähenes. PPA on kohtule kinnitanud, et võrreldes 12.01.2024 määruse tegemise seisuga ei ole taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud. Seega esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral teeks isik teoks oma esialgse plaani liikuda edasi Leetu või ka mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isikut ei seo Eestiga miski ning tal puudub koht, kus elada. Vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPAle vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Isik ei suutnud istungil PPA-le öelda oma sünniaega, mis annab aluse kahelda isiku poolt avaldatus. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel.
lg 2 p 5 alusel ei pea isiku kinnipidamiseks olema isikule tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist, sest taotluse esitas puudutatud isik vahetult pärast tema väljasaatmise kavandamist.
§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul puudub hoiulevõetav reisidokument. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toimetulekuks. Isiku kinnipidamise pikendamist ei saa pidada 3
Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud, milliste isikust tulenevate asjaoludega ei ole kohus arvestanud. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Asjaolu, et isik ei nõustu halduskohtu määrusega seisukohtadega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Menetluse läbiviimist on raskendanud isiku ütluste muutumine ning taotluste esitamine ja tagasivõtmine, mis pikendab menetlust. Isik lubas 22.03.2024 vestlusel saata PPA-le vestlusel näidatud foto ja video, et PPA saaks tuvastada foto autentsuse ja fotol oleva isiku seotuse taotlejaga, analüüsida video tegeliku filmimise aega ja seotust isikuga. Isik ei ole seda seni teinud. Isik ei ole vestlusel esitatud väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ja põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8.
lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (sh isiku 4
lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada
lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
lg 21 järgi käsitatakse mh
lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega (VSS § 68 p 8). 11. Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge, vaid seda tuleb põhjalikumalt hinnata. Puudutatud isik esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 10.01.2024
Isiku ütlused on vastuolulised ja ajas muutuvad. PPA on tuvastanud, et isiku väide, et tal puudub kodakondsus ja seepärast ei saa ta dokumenti taotleda, ei vasta tõele. Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumise tunnistuse, mille järgi on ta bangladeshi rahvusest, samuti leiti isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Esimese rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel väitis isik, et ta soovib kaitset, sest tahab Eestis töötada. 04.01.2024 taotluses väidab isik, et tema isa ja vend tapeti Bangladeshis ning naasmisel koduriiki tapetakse ka tema. 19.02.2024 intervjuul väitis isik, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, samas passis on isiku sünniaeg YY.YY.YYYY. 22.03.2024 vestlusel lubas isik saata PPA-le vestlusel näidatud isiku foto ja video nende autentsuse ja isikuga seotuse tuvastamiseks, kuid isik ei ole seda teinud. Seega on rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks vajalik isikuga seotud asjaolusid täpsustada. Taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA ei ole ületanud
lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ning puudub alus järeldada, et PPA oleks intervjuu vm toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist õigustavad. 12. Ringkonnakohus nõustub, et isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Esmase rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel selgitas isik, et soovis algselt jõuda Leetu ja leida seal töö. Isik on kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik. Isik on avaldanud, et ei soovi koduriiki naasta. Isiku käitumisest järeldub, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lühikese aja jooksul pärast seda, kui talle oli teatatud reisidokumendi saamisest ja planeeritav väljasaatmise kuupäev (16.01.2024) lähenes. Asjaolud kogumis annavad aluse jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. 13.
lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelisse kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni 5
15. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt kaalunud. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel).
§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.