Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2011 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-11-705 Kohtunik Anne PALMISTE H.B väärteoasi Liiklusseaduse §7412 järgi H.B sünd. XXX, isikukood XXX , Eesti Kaebuse esitaja Vabariigi kodanik, elukoht xxx Heiki LINDUS Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveesindaja talituse vanemliikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki LINDUSE 26.01.2011 otsus väärteoasjas nr.2402,11,000033 H.B karistamise osas Liiklusseaduse §74-12 järgi rahatrahviga 23 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 92 (üheksakümmend kaks) eurot – jätta muutmata. H.B kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist 30.03.
- 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andri Karp koostas 09.01.2011 väärteoprotokolli nr. AB 1125975 H.B kohta selles, et viimane juhtis 09.01.2011 kell 22.xxx xxx kilomeetril mootorsõidukit, mille esituled olid omavoliliselt ümberehitatud. Esituledesse olid paigaldatud gaaslahenduslambid (xenon). Puudus lähitulede laternate valgusvihu automaatne kõrgusregulaator. Samuti puudus esitulel D tähis. Heitgaaside väljalaskesüsteemi oli omavoliliselt muudetud. Sellega rikkus H.B Liikluseeskirja §219 ja TSM määrust nr.50 ning pani toime Liiklusseaduse §74-12 sätestatud väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 26.01.2011 otsusega väärteoasjas nr.2402,11,000033 määrati H.B-le Liiklusseaduse §74-12 alusel karistuseks rahatrahv 23 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 92 eurot. H.B esitas 21.02.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus politseiprefektuuri otsus uuesti üle vaadata. Kaebuse kohaselt on prefektuuri otsuses kirjas, et varasemalt määratud rahatrahv ei ole tasutud ja ei ole pannud menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma. Kaebuse esitaja selle otsuse väitega ei nõustu, kuna varasem rahatrahv oli tasutud. Viru Maakohtu 04.03.2011 määrusega jäeti H.B kaebus käiguta ja anti talle tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni 18.03.
- Kohtumääruse kohaselt ei olnud kaebuses märgitud Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.7, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 sätestatud asjaolud. H.B esitas 15.03.2011 Viru Maakohtule uue kaebuse, milles palus prefektuuri otsus uuesti üle vaadata ja rahatrahvi suurust vähendada. Kaebuse kohaselt tundub selle esitajale, et Karistusregistri muutmata jäänud andmed mõjutasid uut väärteo otsust. Samuti märkis kaebuse esitaja, et ta ei soovi kedagi kohtusse kutsuda ning on nõus asja kirjaliku menetlusega. Ida Prefektuuri 29.03.2011 kirjalikus vastuses kaebusele palutakse jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Otsuse tegemise ajal arvestati kõiki asjaolusid. Menetlusalune isik tunnistas süüd, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Menetlusalune isik esitas ka vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid ja veelkord tunnistas toimepandut. Väärteootsuse tegemisel on võetud arvesse, et menetlusalust isikut on varasemalt liiklusalase õiguserikkumise toimepanemise eest karistatud. Lisatud on ka viide, et eelnevalt määratud rahatrahv on tasumata. Viimase puhul aga ei arvestatud seda asjaolu karistuse suuruse määramisel. Karistuse määramisel arvestati isiku puhul kehtivat õiguserikkumist. Nüüdseks on selgunud, et rahatrahv oli õigeaegselt tasutud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et H.B kaebus rahuldamisele ei kuulu. 2 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub maakohtule kaebuse esitaja poolt esitatud parandatud kaebusest (t.l.15), et selle esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning Ida Prefektuuri vastusest (t.l.18) kaebusele, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et H.B-le Liiklusseaduse §74-12 alusel. on karistus määratud Liiklusseaduse §74-12 näeb ette vastutuse omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest. Seega on vaja antud Liikluseeskirja nõudeid. väärteoasjas tuvastada, kas H.B rikkus Nagu nähtub 09.01.2011 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1125975 ja vaidlustatavast 26.01.2011 otsusest väärteoasjas nr.2402,11,000033, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §219 ja TSM määruse nr.50 nõudeid. Liikluseeskirja §219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Seega on tegemist blanketse normiga, mis nõuab konkreetset viidet alamalseisvale aktile. Väärteoprotokolli ja prefektuuri otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja TSM määruse nr.50 koode 201,
- Teede ja Sideministri 18.05.2001 määruse nr.50 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kood 201 Üldnõuded p.1 sätestab, et sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202 – 220, 222 – 226 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Sama määruse Kood 224 sätestab nõuded lähi- ja kaugtulelaternatele, mille lampide valgusvoog ületab 2000 lm. Kaebuse esitaja poolt 21.02.2011 esitatud kaebusest (t.l.1) ja samuti parandatud kaebusest (t.l.15) ei nähtu, et kaebuse esitaja on oma süüd eelpoolnimetatud nõuete rikkumises vaidlustanud. Ida Prefektuurile 11.01.2011 esitatud vastulausest (t.l.10) nähtub, et kaebuse esitaja on oma süüd väärteoasja toimepanemises tunnistanud. 3 Maakohus leiab, et H.B on 09.01.2011 juhtinud omavoliliselt ümberehitatud sõidukit, mistõttu tema karistamine Liiklusseaduse §74-12 järgi on põhjendatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb politseiprefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorras kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-12 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 23 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Kuna kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, siis nähtub asja materjalidest, et kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud H.B süü Liiklusseaduse §74-12 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 06.07.2010 otsusega väärteo toimepanemise eest 10.06.
- Seega uue väärteo pani kaebuse esitaja toime juba poole aasta möödumisel. Kuigi rahatrahv eelmise väärteo eest on tasutud juba 30.08.2010, nähtub sellest, et rahatrahvi määramine ei ole takistanud kaebuse esitajat uut väärtegu toime panemast. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku puhul, kes poole aasta möödumisel eelmise väärteo toimepanemisest ja 5 kuu möödumisel rahatrahvi tasumisest annab taas alust väärteomenetlusele, rahatrahvi suuruse vähendamiseks seaduslikku alust ei ole. 4 Prefektuuri otsuse kohaselt on karistuse määramisel arvestatud süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja sissetuleku puudumist, nende asjaolude teistkordne arvestamine kohtu poolt ei ole põhjendatud. Karistusseadustiku §66 lg.2 ja lg.3 kohaldamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud maakohtule mingeid uusi asjaolusid koos tõenditega oma materiaalse olukorra kohta, mis annaksid lisaks prefektuuri poolt arvestatule alust väärteo eest määratud rahatrahvi vähendamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb politseiprefektuuri muutmata ja H.B kaebus rahuldamata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Vastuseks kaebuse väitele märgib maakohus järgmist. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse sisule on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku §
- Käesolevas asjas vastab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 26.01.2011 otsus eelpoolnimetatud paragrahvi nõuetele. Muuhulgas on selles otsuses kirjas karistatust kergendava asjaoluna süü tunnistamine. Lisaks sellele on kohtuvälise menetleja esindaja otsuse tegemisel arvestanud vastulauses märgitud menetlusaluse isiku majanduslikku seisukorda. Eeltoodu alusel ei nõustu maakohus kaebuse väitega selles osas, et otsuse tegemisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul on varasem väärteo eest määratud rahatrahv tasumata. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 13.04.2011 Nooremreferent Liivi Õun 5