S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Menetlusalune isik: J.I, XXX, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta J.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.02.2011 otsusele nr 19 2317,11,000496 J.I karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.02.2011 otsus nr 2317,11,000496 J.I karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.01.2011 kell 21.20 Laki 25 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit MB registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,59 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et otsusest ei nähtu, et teda oleks peatatud sõiduki juhtimiselt ja politseiniku ettekandes on märgitud, et politsei saabudes ta tukkus seisvas sõidukis. Taavi Sõnajala ütlusi ei ole otsuses tõendina märgitud. Seega on jäetud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, so tema poolt sõiduki juhtimine. Seetõttu tuleb lähtuda süütuse presumptsioonist ning menetlusnormide rikkumise tõttu otsus tühistada. Juhul, kui kohus teeb uue otsuse, siis palub rahatrahvi asemel määrata arest, kuivõrd kaebuse esitajal puudub kindel sissetulek ja seetõttu on rahatrahvi tasumine võimatu. Kaebuse esitaja on OÜ BM ainuosanik ja juhatuse liige, ettevõte on kahjumis ja ei ole palka saanud pikemat aega. Palub arvestada ka seda, et juhtimisõiguse äravõtmine toob tõenäoliselt kaasa ka osaühingu pankroti, kuivõrd juhtimisõiguse puudumine ei võimalda ettevõtte funktsioneerimist tagada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et sõlmis teise äriühinguga transpordilepingu ja võtsid selle peale pudeli šampust. Oli vaja sõita 1 kilomeetri jagu ja auto ära panna. Puhus alkomeetrisse ja see näitas 0,1. Hakkas sõitma ja tundis end halvasti ning tahtis auto parklasse panna. Nägi ees BMWd ja koksas selle konksu. Kuna oli halb, ei tahtnud kaugemale sõita ja tahtis jätta auto parklasse. 2008 aastal oli ka sarnane väärtegu ja trahvist maksis ära vaid esimese osa, rohkem ei saanud. Kaebusega taotleb kergemat karistust, rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga või arestiga. Ka juhtimisõigust võiks lühendada, et äriühing saaks edasi töötada, sest ei ole võimalik lepingut täita ja tulevad leppetrahvid, samas puuduvad vahendid autojuhi palkamiseks. Tunnistajana üle kuulatud TS seletas, et on kaebuse esitanud isikut näinud 17.01.2011 Laki 25 parkimisplatsil. Peatus sõidukiga parklas kella 21-22 vahel õhtul ja tagant sõitis sisse kaubik. Väljus autost ja koputas kaubiku juhi aknale. Juht ei reageerinud, koputas uuesti. Vaatas, et juht on purjus ja kutsus politsei. Juht ei saanud aru, et tagant sisse sõitis. Kui juht akna avas, oli tunda alkoholilõhna. Alguses arvas, et on väga purjus, kuid siis sai aru, et välimus on selline ka magamatusest. Juht sõitis veel parklas ja sõitis ühele teisele sõidukile nii lähedale, et selle juht ei saanud autosse minna. Pärast seda jäi juht autosse magama. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes on tema süüd arvestades tehtud õiglane ja proportsionaalne otsus. Kaebuse esitanud isikut on samalaadse väärteo eest karistatud. Parklas liiguvad ka jalakäijad ja kaebuse esitaja sõitis vastu teist sõidukit ning 2 seejärel oleks sõitnud ka vastu järgmist. Kaebusele ei ole lisatud tõendeid sissetulekute puudumise kohta. Samas on eelmise samalaadse väärteo eest määratud trahv suuremas osas tasumata. Isik ei saa valida endale mugavamat karistust. Arvestades süüteo iseloomu tuleks kaebuse esitanud isik liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui rahatrahvi tasumine määrataks ositi. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,59 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,54 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on vaidlustatud nii põhi- kui ka lisakaristust ja asutud seisukohale, et põhikaristus on kaebuse esitanud isikule liialt koormav ja range ning lisakaristuse kohaldamine vähemalt sellises määras põhjendamatu, kuivõrd ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid, so kahetsust. Kaebuses on asutud ka seisukohale, et otsuses ei ole viidatud tõendile, millega oleks tuvastatud sõiduki juhtimine. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et vaidlustatud otsuses ei ole viidatud kaebuses esitatud politseiametniku ettekandele kui tõendile eraldi, vaid on leitud, et väärteo toimepanemine on tõendatud kogutud materjalidega. Seega on kaebuses tehtud viide konkreetsele tõendile kui põhilisele ja väide teise tõendiga arvestamatajätmise kohta eksitav ega vasta tegelikele asjaoludele. Kohtuistungil kuulati tunnistaja TS vahetult üle ning ta selgitas kohtule seda, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk sõitis tema sõidukile otsa ning ta vahetult suhtles kaebuse esitanud isikuga pärast seda. Ka kaebuse esitanud isik tunnistas sõiduki juhtimist ning tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku ütlused riimusid omavahel. Seega kaebuse koostaja esitatud väide menetlusnormide rikkumise ja süü tõendamatuse kohta on asjakohatu ja teadlikult esitatud kohtu eksitusse viimiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitajale süüks arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja kaebuse esitaja käitumisele on kohtuvälisel menetlusel antud õige hinnang. Mis puudutab põhikaristuse määra ja kaebuses esitatud etteheidet, et põhikaristus on liialt suur ning kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid ning seda, et kaebuse esitaja palus määratud rahatrahvi asendada kas üldkasuliku tööga või arestiga, siis leiab kohus järgmist. Vastavalt senisele kohtupraktikale ja kehtivale seadusandlusele saab karistusena aresti määrata esimese astme kohus väärteoasja kohtulikul arutamisel. Käesoleval juhul on tegemist kaebemenetlusega, mille käigus ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ning isikult vabaduse võtmine ka arestina on raskemaliigilisem karistus kui rahatrahv. Samas ei näe karistusõigus ette võimalust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga ning see oleks võimalik vaid kuni 2 aastase vangistuse korral kriminaalmenetluses olukorras, kus raskem 3 karistus vangistuse näol asendatakse kergemaliigilise karistusega. Rahatrahvi asendamine arestiga on kohaldatav vaid VTMS § 211 lg 1 korras täitmisele pööratud otsuse puhul. Käesoleva juhul ei ole aga vaidlustatud otsus edasikaebamise tõttu jõustunud ja seda ei ole saanud täitma hakata ning VTMS § 211 lg 1 sätted ei ole kaebemenetluses kohaldatavad. Seetõttu jätab kohus taotluse põhikaristuse liigi ja selle asendamise osas tähelepanuta ning pühendub põhikaristuse määrale. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,54 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud määra keskmist määra ületavana. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud kaebuses ja kaebuse esitanud isiku ütlustes märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine võib tingida kaebuse esitanud isiku äriühingu pankrotistumise ja äriühing ei oleks suuteline võetud lepingulisi kohustusi täitma. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom, lepinguliste kohustuste täitmine ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta äriühingu olukord ei halveneks ja senine olukord säiliks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi vahetult enne sõiduki juhtima asumist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajat juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning karistus ei ole kustunud. Seejuures karistati teda ka lisakaristusega ning temalt võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks. Seega oli kaebuse esitanud isik juba varasema kogemuse pinnalt oodatavast tagajärjest teadlik. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse esitajale alkoholi tarvitamine võõras ja alkoholi mõju organismile ei tohiks olla kaebuse esitanud isikule ootamatu ja üllatuslik. Sellele teadmisele vaatamata pidas kaebuse esitanud isik vajalikuks nii alkoholi tarvitamist kui ka mootorsõiduki juhtimist selle järgselt. Taolise valiku tegemine saab olla vaid tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, mida ta suutis sõidukit juhtides ka kõrvalistele isikutele tõestada ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. 4 Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises käitumises aga ei ole võimalik karistust kergendavaid asjaolusid tuvastada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Õige ja hoolsa suhtumise korral, arvestades ka varasemat negatiivset kogemust, saanuks kaebuse esitaja valida kahe käitumisviisi vahel, so kas jätta alkohol tarvitamata ja sõidukit juhtides ohutult koju sõita või tarvitada alkoholi ja valida kojujõudmiseks transpordivahend, mille juhtimises kaebuse esitanud isik ise ei osale. Kaebuse esitanud isik kumbagi eelmärgitud käitumisviisi ei valinud, vaid valis teadlikult ainsa ebaõige viisi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitanud isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning kaebuse esitanud isik pani ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, toime uue samalaadse süüteo, siis kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemat karistust, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.