4-11-1966/7

Väärteoasi nr.4-11-1966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. juuni 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 03.05.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,10,019452 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik T.F , isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: T.F, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse – esindaja: Margus Pihli K – J Vaab KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON T.F ’i kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 03.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019452 osaliselt ning nimelt T.F ’ilt Liiklusseaduse § 7417 lg. 2 lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 2 /kaheks/ kuuks. Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 03.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019452 muutmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata mõistetud rahatrahv kokku summas 594.37 eurot tasumisele kümne kuu jooksul igakuiselt summas 59 (viiskümmend üheksa) eurot ja 43 (nelikümmend kolm) euro senti, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 03.05.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,10,019452 tehtud otsusega tuvastati, et T.F 08.09.2010.a. kell 08:34, Tallinnas, Mustamäe linnaosas, J. Sütiste tee 1 juures, juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti ja liiklusmärki. Põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju KH 'le ja AS S'le. Juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku T.F ’i poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärtegude toimepanemises ja kahetseb juhtunut. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liikluseeskirja § 123 ja § 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega ning muude asjas kogutud materjalidega. Sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning tunnistajate ütluseid leidis kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale liikluseeskirja § 227 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Kohtuväline menetleja ei arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja hilisemat kahetsust kergendava asjaoluna, kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustamine on riigi poolt rangel karistatav ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu inimeste elu ja tervis ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on tahtlikult toime pandud tegu ilmse suunitlusega varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud süütegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seega tuleb määrata range karistus ja rakendada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Menetlusalune isik T.F rikkus seega Liikluseeskirja § 123 ja § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3 määras kohtuväline 17 menetleja T.F ’ile LS § 74 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 134.21 eurot ja LS § 7417 lg. 2 alusel lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks. LS § 7432 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 460.16 eurot ja LS § 7432 lg 2 alusel lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. 2 KAEBUSE SISU T.F esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl’i 03.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019452 tühistada lisakaristuse määramise osas, s.o. jätta mootorsõiduki juhtimisõigus, võimalusel asendada lisakaristus suurema rahalise karistuse võrra, mida menetlusalune isik on võimeline kandma osade kaupa ja pikema aja jooksul, isiklikult osa võtta istungist ja kasutada menetluses kohtutõlki. 03.05.2011 Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr. 2302,10,019452 karistati menetlusalust isikut Liikluseeskirja § 123 rikkumise eest ning karistuseks LS § 7417 lg 1 alusel määrati rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 134.21 eurot (2100 krooni) ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 74 17 lg 2 alusel võeti temalt juhtimisõigus 2 kuuks; samuti LE § 227 rikkumise eest määrati LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o. 460.16 eurot (7200 krooni) ja LS § 7432 lg 2 alusel lisakaristusena võeti temalt juhtimisõigus 6 kuuks. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises ning on seda ka varem avaldanud. Vaatamata sellele ei ole kohtuväline menetleja tema puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud ja oma otsuses leidnud, . Ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku selline käitumine välistab puhtsüdamlikku kahetsust. Tõepoolest on menetlusalune isik varem mõned üksikuid väärtegusid toime pannud, kuid need karistused on ära kantud, s.o. trahvid on makstud. Antud juhul on ta siiski sõitnud teelt välja vastu tänavavalgustusposti ja liiklusmärki ja keegi ei ole kannatada saanud. Ei saa ka nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sündmuskohalt põgenemine on väga raske süütegu. Kahtlemata menetlusaluse isiku käitumine väärib hukkamõistmist aga siiski ei ole sellist laadi, et sellega seada väärteo rikkuja pankroti seisu. Eelkõige, see oli temast väga rumal tegu ja tal on väga häbi. Ta tõepoolest siiralt kahetseb toimepandut. Menetlusalune isik palub kohut võtta arvesse, et antud rikkumisega polnud mingeid tagajärgi inimeste elu või tervisele või raskeid tagajärgi ühiskonnale. Paraku selline rumal käitumine tõi menetlusalusele isikule kaasa suuri rahalisi kulutusi. Ta peab remontima oma sõidukit, kandma kõiki temale määratud rahalisi karistusi ja see tõenäoliselt käib tal üle jõu. Pealegi tänavavalgustuse valdaja ilmselt esitab tema vastu ka kahjunõude. Menetlusalune isik palub võtta arvesse asjaolu, et lisakaristuse määramine 8 kuuks paneb ka tema perekonna raskesse olukorda ja töös tekib probleeme. Juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks ilmtingimata halvendaks oluliselt tema pereliikmete heaolu. Tööülesannete täitmiseks on juhtimisõigus menetlusalusele isikule väga tähtis. Ta töötab mitteametlikult varahommikul pagarikoja ekspediitorina, kuigi elukutselt on ta ehitaja. Samas ei keeldu ka juhutöödest ehitusel kui sellega on võimalik raha teenida. Juhiload ja isiklik sõiduauto annavad eelise ja võimaluse leida tööd, sh. juhutööd ka väljaspool linna piire. Ametlikult tööle minna on praktiliselt võimatu, sest kahjuks tööandjat ei saa selleks sundida aga raha elamiseks ja perekonna ülalpidamiseks on vaja. 3 Menetlusalune isik mõistab hukka oma kergemeelset käitumist ja lubab, et tulevikus midagi taolist rohkem ei juhtu. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4