4-12-238/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-238 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi M.J XXX, elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.12.2011.a. üldmenetluse otsus 2316,11,014383 . Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2012.a. ja
3. märts 2012.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M.J , kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta M.J kaebus rahuldamata. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.12.2011.a. üldmenetluse otsus 2316,11,014383 muutmata. jätta Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
4. aprillil 2012.a. alates kella 14.00 . VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 30.12.2011.a. üldmenetluse otsusega 2316,11,014383 tuvastati, et M.J juhtis 01.11.2011.a. kell 01.21 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt mootorsõidukit kiirusega 75 km/ h +- 3 asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h , millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt ta ei tunnista oma süüd väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et M.J juhtis 01.novembril 2011.a. Tallinnas Paldiski maanteel mootorsõidukit BMW X
5. Paldiski mnt. ja Sõle tn. ristmiku lähedal möödus tema juhitud sõidukist kaks töötavate vilkuritega politseisõidukit. M.J järgnes politseisõidukitele. Paldiski maanteel Hipodroomi lähedal asuva Lukoili tankla juures nägid M.J-i autos olnud tunnistaja OK ja AP politseipatrulli, kes tegeles kiiruse mõõtmisega. Politseipatrull peatas M.J-i juhitud sõiduki. Tunnistaja KÖ ütlustega on tõendatud , et sõiduki BMW liikumiskiirust mõõdeti peale politseisõidukite möödumist. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et KÖ teostas liiklusjärelevalve korras M.J-i juhitud mootorsõiduki BMW liikumiskiiruse mõõtmist seadmega UltraLyte LTI 20 20 Tallinnas Paldiski mnt. ja Sõle tn. ristmiku juures. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal ja asus mõõtepiirkonnas üksinda. Sõiduki liikumiskiirus fikseeriti mõõtjast 280,2 m kauguselt. Mõõteseadme lugem oli 75 km/h. Mõõteseadme UltraLyte tehnilistest andmetest nähtuvalt on laserkiire hajuvus 3mrad. Seega on laserkiire täpi suurus 300 m kaugusel mõõtjast 90 cm. Arvestades sõiduki BMW laiust , mis on 180 cm, siis laserkiire levialas teisi sõidukeid ei saanud olla. Menetlusaluse isiku M.J-i ütlustest nähtub, et ta juhtis 1.novembri öösel Paldiski mnt. ja Sõle tn. ristmiku juures sõidukit. Ristmiku läheduses möödus tema juhitud sõidukist kaks politseisõidukit. Paldiski maanteel Hipodroomi juures mõõtis politsei kiirust. Tema juhitud sõiduki ees liikus kaks politseiautot töötavate vilkuritega. Tema juhitud sõiduk peatati ning öeldi, et liikumiskiirus oli 75 km /h. Politseinik, kes kiirust mõõtis ütles, et esimene politseiauto, mis BMW ees liikus sõitis kiirusega 103 km/h. Teise auto kiirust talle ei avaldatud. Kohtuväline menetleja hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et M.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õieti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, , omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on Täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kiiruse mõõtmine toimus lasertüüpi seadmega ULTR LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult selle sõiduki kiiruse, 2 millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Menetlusalune isik M.J rikkus seega liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja M.J ’le LS § 227 lg.2 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o. 200,00 eurot ja LS § 227 lg.5 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KAEBUSE SISU M.J esitas 13.01.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 30.12.2011.a. väärteoasjas 2316,11,014383 tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus M.J ’e suhtes väärteokoosseisu puudumisel . Kaebuse esitaja kaitsja märgib esitatud kaebuses, et tema käitumises puuduvad väärteo tunnused. Tunnistab, et
6. novembril 2011.a. juhtis Paldiski mnt. ja Sõle ristmiku juures sõidukit. Ristmiku läheduses möödusid tema juhitud sõidukist kaks töötavate vilkuritega politseisõidukit. Samal ajal Paldiski maanteel mõõtis politsei kiirust. Menetlusaluse sõiduk peatatid. M.J ei ole enda sõnul kiirust ületanud ning on seisukohal, et mõõdetud kiirus on hoopis tema ees liikuvate politseiautode kiirus .Kõike seda arvestades ei ole tema süü Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendatud ning menetlus tuleks tema suhtes lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. 17.11.2011 esitas M.J vastulause, mille kohaselt ei ole tema lubatud sõidukiirust ületanud. 22.02.2012.a. kohtuistungil esitas kaebaja kirjaliku lisa juba esitatud kaebusele, milles leiab, et kuna patrullpolitseinik Kaur Ö teostas liiklusjärelevalvet üksinda, siis ei saa ta olla samas ka protokolli koostaja ning tunnistaja. Riigikohtu praktika kohaselt võib küll kiirust mõõtnud politseiametniku üle kuulata tunnistajana asjaolude osas, mis ei puuduta fikseeritud rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust. Seega Kaur Ö ’e tunnistajana ülekuulamisega ei saa luua uut tõendit ,vaid tegu on kõlbmatu tõendiga. PPA peadirektori 1.01.2010.a. käskkirjaga nr. 38 kehtestatud patrulltegevuse korra p.14 kohaselt on alarmsõidukiga liikuv patrulltoimkond vähemalt kaheliikmeline. Riigikohtu kolleegiumi arvates on vähemalt kahekesi liiklusjärelevalve teostamine vajalik muu hulgas selleks, et vaidlusi tekitavates olukordades usaldusväärselt tõendada järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid, nt. mõõtmistulemuste saamist, väärteosündmuse toimumist vms. Kui aga erandlikel asjaoludel siiski toimetatakse liiklusjärelevalvet üksi, siis peaks kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Kuna Kuldar K viibis Kaur Ö ’e poolt teostatud kiirusemõõtmise ajal politseiautos, siis ei saa Kuldar K tõendada mõõtmistulemuste saamist ega väärteosündmuse toimumist. Kiirusemõõtmine ei ole taasesitamise viisil salvestatud, tema ei tunnista kiiruse ületamist ja kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg.3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti leiab kaebaja, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt 01.jaanuari 2010.a. käskkirja nr. 40 lisa 1 kohaselt, mis käsitleb Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikat nr. MM 01-2010 ja selle p.5 alusel peab mõõtekoha valikul katsetama kiirusemõõturi kasutamise võimalust antud mõõtekohas. Antud juhul oleks tulnud eelnevalt teostada proovimõõtmine, kuna Kaur Ö ’e poolt valitud mõõtekoha ja tema poolt juhitud sõiduauto kiiruse fikseerimise koha vahel esinesid trolliliinid ehk elektrilise häirete allikad, mis võivad põhjustada mõõtmisulatuse vähenemist ja ebastabiilseid või tuntavalt ebatõeseid mõõtetulemusi. 3 Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, et eelnevalt oleks mõõtmiskohas teostatud proovimõõtmine. Kaebaja väitel ei ole tema poolt esitatud tunnistajate ütlusi kohtuväline menetleja analüüsinud ega hinnanud. Kõik süüdistavad asjaolud pärinevad ühest allikast ja aprioorselt on eelistatud ainsa tõendina kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mis KrMS § 61 lg.1 alusel on keelatud. Osade tõendite hindamata jätmine, põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetluse olulised rikkumised. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitaja M.J , kelle ütluste kohaselt alustas ta sõitu Paldiski mnt. ja Sõle tänava Statoilist ning kohe, kui oli keeranud Paldiski maanteele, möödus temast vasakult vilkuritega politseiauto ja kohe tuli tagant ka teine vilkuritega politseiauto. Ta keeras paremasse ritta ja jäi seisma, peale politseiautode möödumist alustas uuesti sõitu. Kõik see toimus umbes 40 m McDonaldsist. Kinni peeti ta Hipodroomi sissesõidu tee juures, politseibuss oli pargitud sealoleva kohviku ette. Kaebaja ütluste kohaselt oli politseipatrull kaheliikmeline. Kaebaja väidab, et teab ,kuidas töötab seade, millega kiirust mõõdeti , kuid väidab ka, et trolliliinid tekitavad magnetvälju, mis segavad tehnikat. Talle ei ole küll ühtegi juhtumit teada, et Ultra Lyte tööd on trolliliinid seganud, kuid selline võimalus on olemas. Kaebaja ei eita, et tal on varasemaid karistusi kiiruse ületamise eest, kuid väidab, et sellel korral ei olnud kiirus üle 60 km/h. Kohtuistungil ütlusi andes M.J väidab, et patrullis oli kaks inimest, kuid üks istus autos ja teine oli väljas, kes kiirust mõõtis.Tal oli autos kaks tunnistajat, kes saavad anda ütlusi tema auto kiiruse kohta. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Kaur Ö ’e ütluste kohaselt oli see 01.novembri öösel, olid Paldiski mnt Hipodroomi ees. Ta mõõtis Paldiski mnt’l Sõle tänava poolt lähenevate sõidukite kiirust. Kellaaega enam täpselt ei mäleta. Sõle tänavalt tuli 2 politseiautot siniste vilkuritega Endla tn poole. Mõõtis nende kiirused, olid kuskil 105-115 km/h vahel. Kui nad hakkasid lähenema, siis nende tagant tuli veel üks auto, mõõtis ka selle kiiruse, ja kiiruseks oli 75-76 km/h. Oli tegemist BMW X5’ga. Peatas selle Hipodroomi kõrval Pelguranna tn juures. Seal on väike parkimisplats. Kontrollimisel selgus, et juhiks oli M.J ja autos oli veel peale juhi 2 inimest kindlasti. Võis olla ka rohkem. Tutvustas juhile kiirusemõõteseadme näitu ja kutsus ta oma autosse.Kiirust mõõtis UltraLyte’ga, millel on lasersihik, see tuleb suunata sõiduki kahe esitule vahele ja siis annab selle sõiduki kiiruse, saadab signaali tagasi. Kui mõõtmise kaugus võis olla 290 m, siis laserkiire diameeter 90 cm kõige rohkem. BMW X5 laius on küllaldaselt suur, seega ei saanud olla ühegi teise auto kiirus Samuti ei olnud mõõtepiirkonnas peale selle BMW rohkem sõidukeid. Autojuht ütles, et see ei ole tema kiirus , see on politseiautode kiirus, kes eelnevalt tulid. See ei saanud õige olla, kuna need politseiautod tulid tunduvalt kiiremini. Oli ka moment, kus BMW juht oli kiiruse ületamisega nõus ja soovis et oleks lg.1, siis oleks karistus kergem. Vastates kaebaja küsimustele väitis tunnistaja, et BMW peatumist tänava ääres, et lasta mööda politseiauto ta ei märganud. Samuti väidab tunnistaja, et ei pidanud vajalikuks ega BMW juhi jaoks tähtsust omavaks teise politseisõiduki kiiruse teatamist BMW juhile. Tunnistaja K. Ö seletuse kohaselt kontrollitakse alati enne vahetuse algust, kas mõõte-seadet on kontrolli kohas võimalik kasutada .Alati on fikseeritud koht ja see vahemaa tuleb mõõta iga kord, so. 27 m. Samas tehakse ka signaaltest ärasuunamisega, siis helisignaal muutub. Kohapeal tehakse ka kontrolltest, mõõdetakse 50 m ja mitteliikuva objekti, et saada kindel 0näit. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud OK ütluste kohaselt tunneb ta M.J suhteliselt lühikest aega, kusagil 4-5 kuud. Mäletab seda sündmust, millal M.J Tallinnas Paldiski maanteel kinni peeti .See oli õhtune aeg, istusid autos ja rääkisid juttu. 4 Olid Sõle tn Säästumarketi juures. Otsustasid liikuda sealt edasi. Plaani ei olnud kuhugi liikuda, sõitsid niisama, tulid mööda Sõle tn’lt Paldiski mnt’le ja sealt edasi Rocca al Mare poole. Mingi hetk oli taga vilkuritega masin, tõmbas tee äärde ja lasid selle mööda, peale seda sõitsid edasi ja siis oli juba see koht .kus kinni peeti. Tunnistaja ütluste kohaselt istus tema M.J-i autos taga. Ning spidomeetrit ei näinud. Enne kui politseiauto BMW kinni pidas, siis kui politseiautod olid mööda sõitnud, jäi Veiko korraks seisma, siis hakkasid edasi liikuma, kiirendus suur ei olnud. Tee ääres peatusid 1 korra. Tunnistaja arvates möödus esimene politseiauto neist Sõle tänaval, täpselt ei mäleta , tema arust Statoili vahetus läheduses.Teise politseiauto möödumise täpset asukohta ei oska öelda, mõlemad politseiautod tulid järjest, väga lühikese vahemaaga. Kohtueelses menetluses OK poolt tunnistajana ülekuulamise protokollis olevatest ütlustest , mida kohus kohtuistungil osaliselt avaldas, et meenutada kohtuvälises menetluses antud ütlusi , siis tunnistaja väitel ta täpselt ei mäleta, mida nad politseiautosid nähes arvasid, aga kuna M.J ja Puusepp tegid samal ajal Krimi saadet telesse., siis üks neist ütles, et järsku on midagi juhtunud , aga midagi täpsemalt ei meenunud tunnistajale. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AP’a ütluste kohaselt on M.J tema sõber.Sündmusest , kui politsei neid kinni pidas pikka aja möödumise tõttu enam kõike ei mäleta , kellaegu näiteks. . Neist möödus 2 politsei autot vilkuritega, M.J andis neile teed, peatus tee ääres ja kui need möödusid siis sõitis edasi.M.J-i auto kinnipida-mine oli Hipodroomi juures Paldiski maanteel. Tunnistaja väitel sõitsid nad nendest möödunud politseiautodele järele, kuna tegid uudiste saatele kaastööd. Tunnistaja ütluste ko-haselt toimus politseiautode möödasõit Paldiski maanteel, esimene auto kusagil Statoili McDonaldsi juures ja teine mitte palju hiljem. Enne seda nad olid politseisse helistanud, kuna nägid Säästumarketi juures kahtlast tegevust siis helistasid politseisse. Tundus nagu oleks toimunud mingi kaubavahetus. Tunnistaja väitel istus tema juhi kõrval , kuid seda, millise kiirusega M.J sõitis ei oska seda hinnata, hetkel kui märkasid politseiauto vilkureid tagant tulemas, siis vaatas spidomeetrit, see oli 50-60 km/h vahel.Pidevalt ei jälginud spidomeetrit. Kui otsustasid politseiautodele järgi sõita , toimus see seoses M.J-i töökohaga . Seda aga tunnistaja ei mäleta, et oleks sõiduk kuidagi , kiirendanud. Kõrvalistmel ei vaata pidevalt spidomeetrit. Kaebaja väidab täiendavalt, et on täiesti kindel, et see ei olnud tema kiirus. Tal oli kuu aega tagasi kiiruse ületamine, oli just politseist karistamise otsust kätte saamas, siis teadis hoiduda uusi rikkumisi toime panemast. On teinud aastaid krimi uudiseid. Kuna on tööga seoses näinud, kuidas inimesed ei lase vilkuritega politseiautot mööda, siis tõmbas tee äärde ja peatus, et politsei mööda lasta. Siis kui politseiautod olid möödunud alustas sõitu, kuid ei liikunud kiiremini kui 60 km/h. Seetõttu ta ka mainis politseiautos, et lg.1 oleks nõus, kuna sõitis üle 50 km/h aga mitte üle 60 km/h KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.12.2011.a. üldmenetluse otsus 2316,11,014383 jätta muutmata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M.J juhtis 01.11.2011.a. kell 01.21 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski maanteel mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 sätestab sõidukiiruse asulasisesel teel ,mis on 50 km/h.Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid M.J-i õiguserikkumise toimepaneku kohta. 5 Põhilisteks tõenditeks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitu kui tunnistaja Kaur Ö ütlused esmalt kohtuvälise menetluses ning kohtuistungil ütlusi andes. Nende ütluste kohaselt teostas ta ekspaažis patrullides
7. novembril 2011.a. liiklusjärelevalvet Tallinnas Paldiski maanteel, mõõtes sõidukite sõidukkiirust kiirusmõõteseadme Ultra-Lyte’ga. Mõõteseaduse § 5 ütleb, et mõõtmise jälgitavus on tõendatud ,kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja jälgitakse mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et tuvastatud ei ole mõõtemetoodika nõuete rikkumist . Mõõtevahend oli nõuetekohaselt taadeldud, töökorras ja andmed kantud mõõteseadme kasutamise protokolli. Mõõdeti laserseadmega, millega saab mõõta vaid ühe konkreetse auto kiirust, millele on see seade suunatud. Eksimus on välistatud. Nagu nähtub väärtoematerjalidest , oli mõõtepiirkonnas oli vaid üks auto s.o. M.J-i juhitud BMW X5 .BMW liikumiskiirus fikseeriti mõõtjast 280,2 m kauguselt. Seda asjaolu ei ole M.J vaidlustanud. Mõõteseadme UltraLyte tehnilistest andmetest tulenevalt on lasekiire hajuvus 3 mrad, mis tähendab, et laserkiire täpi suurus 300 m kaugusel mõõtjast on 90 cm. Sõiduauto BMW laius on 180 cm, seega ei saanud mõõtmisel laserkiire levialas teisi sõidukeid olla. Samuti ei ole kaebaja sisuliselt vaidlustanud kiirust 75 km/h , kuid eitab ,et see tema auto kiirus oli, kuna tema väitel liikus ees kaks politseisõidukit vilkuritega. Vilkuritega politseisõidukite liikumist Paldiski maanteel ei ole eitanud ka kohtuväline menetleja ja kohtuistungil üle kuulatud K. Ö , kes kiirusemõõtmist teostas ,kuid politseiautode kiiruse oli rohkem kui 100 km/h , mitte 75 km/h . Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Kaur Ö ütluste usaldusväärsuses kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes. Tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust. Kohus leiab, et tunnistajate OK ja AP ütlustega ei ole samuti tõendamist leidnud M.J-i väide sõidukiiruse mitteületamise kohta. Tunnistajate K ja P ütlustest ei nähtu, milline oli BMW sõidukiirus, kuna nad ei vaadanud kogu aeg spidomeetrit, samuti ei osanud kumbki tunnistajatest täpselt öelda, kus kohas täpselt vilkuritega politseisõidukid nende autost möödusid . Kohus leiab, et kaebaja seletused politsei lühinumbril helistamise kohta, et Säästumarketi juures nägid nad mingit kahtlast tegevust , võivad vastata tegelikkusele. Kuid seejärel, nähes vilkuritega politseisõidukite möödasõitu, otsustas M.J tööalasest huvist lähtuvalt vilkuritega politseiautodele järele sõita ning kuna politseisõidukite kiirus oli orienteeruvalt 100 Kohus leiab, et M.J on selle väärteo toime pannud ja karistus on määratud õigesti. M.J on varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Samuti leiab kohus, et asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu lahendile, kus märgitakse, et ainsaks tõendiks õiguserikkumise tuvastamisel ei saa olla ühe politseiniku ütlused tunnistajana, sest see politseiametnik, kes sõiduki kinni pidas, ei tuvastanud rikkumist . Riigikohtu vastav lahend viitab ,et menetlustoiminguid teinud politseiametnik ei tohi olla samal ajal ka tunnistajaks. Antud juhul ei ole menetleja teostanud liiklusjärelvalvet üksinda. Menetleja ei ole antud väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnud. Väärteoprotokolli on koostanud patrullpolitseinik KK , kes on tunnistajana üle kuulanud teise polit-seiniku Kaur Ö. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud M.J’e õigusi ega väärteomenetluse norme, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtunik 6 7