Ärakiri Kohtuasi 4-11-3831 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.09.2012 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretäri Tea Toming juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 23.08.2012 Rakvere kohtumajas väärteoasja N.I süüdistuses KarS § 262 järgi väärteoprotokolli AB 1257140-5468 alusel. Istungile jättis ilmumata menetlusalune isik N.I /isikukood XXX, elukoht xxxx/. Kohtuistungist võttis osa kohtuväline menetleja Ave Uue tunnistuse alusel. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p 1; 108; 111; 113, kohus otsustas: N.I süüdi tunnistada KarS § 262 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 eurot. Rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: nimi, 411-3831 rahatrahv. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Asjaolud ja menetluse käik Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroolt saabus Viru Maakohtule 03.10.2011 VTMS § 84 alusel arutamiseks väärteoasi nr 2590,11,005468 N.I’i kohta. Väärteoprotokolli AB 1257140-5468 kohaselt kuulas menetlusalune isik N.I 10.09.2011 kell 00.10 xxxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, valjult muusikat, millega segas naabrite öörahu. Sellega rikkus menetlusalune isik xxxx avaliku korra eeskirja punkt 3.7 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks kahe tunnistaja ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, joobeseisundi kontrollimise protokoll, järelevalve meetme kohaldamise protokoll. Kohus määras pidada asja arutamiseks kohtuistung 01.12.2011 ning saatis kohtukutse aadressile xxxx. Menetlusalune isik sai kutse isiklikult kätte, kuid 01.12.2011.a. toimuvale 1 kohtuistungile ei ilmunud. Isik teatas kohtule, et ei saa kohtusse ilmuda, kuna on IdaVirumaal teist päeva komandeeringus ning palub kohtuistungi edasi lükata, lubades järgmisel korral kindlasti ilmuda. Kohus määras asja arutamine edasi lükata ning kutset korrata. 06.03.2012.a. toimunud kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutse tema e-posti aadressile ning aadressile Tuleviku 7a-10 Rakvere. Kohtukutse sai menetlusalune isik isiklikult kätte, kuid teatas 05.03.2012 kohtule, et ei saa järgmisel päeval toimuvale kohtuistungile tulla, kuna peab Tallinnasse tööle minema. Kohus määras asja arutamine edasi lükata ning kohtukutset korrata. 10.05.2012 toimuvale kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutse nii tema elukohta kui ka e-posti aadressile. Kohtukutset isikule kätte toimetada ei õnnestunud. 07.05.2012 esitas menetlusalune isik kohtule avalduse, mille kohaselt kolib ta Soome ja ei saa võtta osa toimuvast kohtuistungist. Kohus määras asja arutamine edasi lükata. 23.08.2012 toimuvale kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutse meiliaadressile ning aadressile Tuleviku 7a-10 Rakvere. Menetlusalune isik on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Samuti teatas ta kohtule, et sai 3 päeva tagasi tööle ning ei saa seetõttu kohtuistungil osaleda. Isik põhjendas enda mitte ilmumist tööülesannete täitmisega ning palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohus leidis 23.08.2012, et asja on võimalik arutada ilma N.I-ta KrMS § 269 lg 2 p 5 alusel. Asja arutamisega ilma menetlusaluse isiku osavõtuta nõustus ka kohtuväline menetleja. Pärast tõendite avaldamist taotles kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuseks 2 päeva aresti. II Kohtu põhjendused VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 269 lg 2 p 5 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega. Kohus on menetlusalusele isikule kohtukutsed igal korral isiklikult kätte toimetanud. Sellele vaatamata ei ole menetlusalune isik kohtuistungitele ilmunud ning palunud kohtuistungid edasi lükata. Pärast viimati saadetud kohtukutse kättesaamist palus menetlusalune isik asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku taotluse saab rahuldada ning väärteoasja võib arutada ilma tema osavõtuta. 10.09.2011 koostatud väärteoprotokolli AB 1257140-5468 kohaselt kuulas menetlusalune isik N.I 10.09.2011 kell 00.10 xxxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, valjult muusikat, millega segas naabrite öörahu. Sellega rikkus menetlusalune isik Rakvere linna avaliku korra eeskirja punkt 3.7 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks kahe tunnistaja ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, joobeseisundi kontrollimise protokoll, järelevalve meetme kohaldamise protokoll. 2 Menetlusalune isik on oma ülekuulamise protokollis tunnistanud, et kuulas muusikat liiga kõvasti. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ka tunnistajate S. T’i ja A. T ütlustega. VTMS §-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku N.I’i poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et toime on pandud rikkumine, mis kvalifitseerub väärteoks KarS § 262 järgi ja et selle väärteo on toime pannud menetlusalune isik N.I. KarS § 262 kohaselt karistatakse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ja tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et N.I ’ile tuleb karistuseks mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 eurot. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pandud rikkumise, mille eest võib isikule mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Väärteoasja materjalile lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on väärteokorras korduvalt liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades asjaolu, et hetkel arutlusel olev rikkumine on menetlusaluse isiku esimene seda laadi rikkumine, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista rahatrahv, mitte arest, nagu on taotlenud kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku rikkumise raskusega proportsionaalseks karistuseks on rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 eurot ning leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatavad nimetatud karistusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalune isik N.I tuleb süüdi mõista KarS § 262 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 eurot. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 25.septembril 2012.a. Nooremreferent /allkiri/ Tiit Kullerkupp Kai Rosar Kai Rosar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.