Obsah (7)

§ 422§ 73§ 78§ 50§ 57§ 55§ 56

1-23-4633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.04.2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-23-4633 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, T

§ 422lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 23.11.2023.

a otsus Apellandid Aleksei Šavva, isikukood: 37206060345; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Aleksei Šavva kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Teine apellatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Paul Pikma pool RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 23.11.2023. a otsus osaliselt, s.o Aleksei Šavvale mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramises ning teha selles uus otsus. 2.

§ 73

lg 1, 2 alusel kuulub kohe kandmisele 6 kuud vangistust, mille kandmise aja algust lugeda Aleksei Šavva karistuse kandmisele asumisest. 3. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Aleksei Šavvale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Aleksei Šavva ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. 4.

§ 73

lg 1, 3 alusel jääb ülejäänud kandmata karistus, s.o 2 aastat 2 kuud vangistust osaliselt täitmisele pööramata, kui Aleksei Šavva ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 5.

§ 78

p 1 kohaselt algab katseaeg ringkonnakohtu otsuse kuulutamise päevast, s.o 22.04.

2. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 23.11.
3. a otsus muutmata. 1-23-4633
4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaat Leelo Viili poolt Aleksei Šavvale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.
5. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses tekkinud 175,68 eurone määratud kaitsja tasu riigi kanda.
6. Aleksei Šavva kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon rahuldada.
7. Aleksei Šavva apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Aleksei Šavvat süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 422 lg 2 p 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt joobeseisundis toime pandud liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Süüdistuse kohaselt juhtis Aleksei Šavva 05.06.2022 kella 23.47 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Võle-Vanamõisa maantee

1. kml mootorsõidukit Mazda 626 reg-nr-ga XXX , olles alkoholijoobe seisundis (etanooli sisaldus tema veres oli 2,06+/-0,06 mg/g). Aleksei Šavva ei veendunud selles, et sõidukis viibiv A.K. oleks enne sõidu algust kinnitanud turvavöö. Aleksei Šavva valis sõidukiga kurvi läbides vale sõidukiiruse, mistõttu kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis kurvist välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus autos kaasreisijana tagaistmel kinnitamata turvavööga viibinud A.K. . Oma tegevusega rikkus Aleksei Šavva liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, § 16 lgt 1, § 33 lg 2 p-i 6, § 33 lg 11 p-i 2 (koostoimes §-ga 69 lg 1), § 33 lg 11 p-i 4 (koostoimes §ga 30 lg 1) ja § 50 lg 3 p-i 1 nõudeid. Sellega Aleksei Šavva alkoholijoobe seisundis oleva mootorsõiduki juhina rikkus tahtlikult liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma.
2. Prokurör parandas avakõne lõpus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lõigetele 2 ja 3 tuginedes süüdistuses esitatud õigusliku väite selles, et Aleksei Šavva süüdistuses kirjeldatud viisil käitudes rikkus mitte LS § 50 lg 3 p-i 1, vaid LS § 50 lg 3 p-i 2 nõudeid. Maakohtu otsus
3. Viru Maakohtu 23.11.
4. a otsusega tunnistati Aleksei Šavva süüdi

§ 422lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti Aleksei Šavvalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Kr

MS § 180 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Šavvalt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1812,50 eurot, mis võimaldati ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Aleksei Šavva on ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud. Maakohus tuvastas süüdistatava ja tunnistajate ütlustele, sündmuskoha vaatlusprotokollile ning liiklustehnilise ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktidele tuginedes, et Aleksei Šavva rikkus alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimisel tahtlikult liiklusnõudeid ja põhjustas sellega ettevaatamatusest teise inimese surma. 2 1-23-4633
2. Süüdistatava Aleksei Šavva, tunnistajate M.L-Š. , S.R. i ja E.K. i ütlustest kogumis nähtub sündmuse ajaline kulg kokkuvõtvalt järgmiselt. 5.
3. Aleksei Šavva läks 05.06.2022 kella 20.00-21.00 paiku oma kodus magama, sest ta oli purjus – järgmisel päeval oli tema juubelisünnipäev. Abikaasa M.L-Š. lahkus koos külla tulnud tuttava S.R. iga kodust, keerates maja välisukse lukku ja jättes võtme ukse ette. Tunnistaja S.R. i hinnangul oldi ära umbes 20 minutit. Selle aja jooksul tuli Šavvade koju purjus A.K. . Süüdistatava sõnul olid A.K. il elukohaga probleemid ning Aleksei Šavva koos naisega aitasid teda. Umbes kella 22.30-23.00 paiku äratas koju tulnud abikaasa Aleksei Šavva ning ütles, et A.K. ligines ebasobivalt nende Downi sündroomiga tütrele, kes oli end M.L-Š. ja S.R. i sõnul peitnud A.K. i eest maja teisele korrusele. Tütar ei räägi, kuid näitas abikaasale ja Aleksei Šavvale kätega, et A.K. tikkus talle ligi ning silitas tema rindu, käsi ja õlgu. Intsidendist teada saamise ajaks oli A.K. majast lahkunud. Ta liikus jalgsi enda kodu suunas ja jäi Haljala bussipeatusesse istuma. Ka tunnistaja E.K. i sõnul nägi ta mööda Võsu maanteed Haljala Circle K tanklasse sõites temale tuttavat A.K. it kella 22.46 paiku istumas enne Haljala ringristmikku pingi peal. Süüdistatav otsustas A.K. ile järele minna, sest ta oli väga vihane, et A.K. tikkus tema tütrele ligi. 5.
4. Aleksei Šavva jõudis A.K. ile järele ja lõi teda ühe korra, andes labakäega kuklasse kõrvakiilu. Tunnistaja E.K. on selgitanud, et Võsu maanteel koju sõites nägi ta nr 19 maja ees A.K. it pikali maas ja tema kõrval seismas ühte võõrast umbes 50-60 aastast meesterahvast, kes A.K. it peksis. Selle peale jäi E.K. enda sõidukiga seisma. Tema auto juurde astus väga purjus süüdistatav, kes palus tunnistajal politsei kutsuda, sest A.K. tikkus Aleksei Šavva tütrele ligi. Süüdistataval endal telefoni kaasas ei olnud. Tunnistaja E.K. i kinnitusel oli tema juurde astunud meesterahvas väga endast väljas. Kui see mees läks A.K. i juurde tagasi, siis võttis ta A.K. il õlast kinni ja lõi teise käe rusikaga teda pea piirkonda. Kui tunnistaja küsis A.K. ilt, et miks meesterahvas teda lööb, siis viimane ütles: „Asja eest sain“. Kuna meesterahvas ütles korduvalt, et on vaja politsei kutsuda, siis võttis tunnistaja autost telefoni ja helistas Häirekeskusesse, lastes Aleksei Šavval rääkida. Kui tunnistaja ise Häirekeskusega rääkima hakkas, siis läks Aleksei Šavva uuesti A.K. i juurde ja tõukas ta jalaga pikali maha. Politseid oodates ilmus tunnistaja E.K. i auto taha sõiduauto Mazda, mis jäeti ohutuledega seisma. Selles autos olid Aleksei Šavva abikaasa M.L-Š. ja tuttav S.R. . Tunnistaja S.R. i sõnul pärast auto tee äärde seisma jätmist ta nägi, et Aleksei võttis A.K. il kraest kinni ja pani ta asfaldile istuma. Paar korda lõi Aleksei A.K. ile labakäega kuklasse. S.R. läks neile seetõttu vahele. 5.
5. Süüdistatava sõnul A.K. tahtis koju ja üritas kogu aeg ära joosta. Et Aleksei Šavva ei jaksanud politseid ära oodata, ta mõtles, et viib kannatanu koju, paneb seal ukse lukku ja hommikul viib ise A.K. i politseisse. Aleksei Šavva aitas maas istuva A.K. i püsti, hoidis temal käest kinni ja juhtis kannatanu tee äärde pargitud Mazda juurde. Tunnistaja E.K. i hinnangul süüdistatav ei olnud sel hetkel veel emotsionaalselt maha rahunenud. Aleksei Šavva kinnitusel otsustas ta sõitmiseks võtta tee ääres seisva Mazda, sest sõiduki võti oli süütelukus. Ka M.L-Š. ja S.R. on kinnitanud autovõtmete sõidukisse jätmist. Tunnistaja E.K. i ja süüdistatava ütlused aga lahknevad selles, kas Aleksei Šavva pani kannatanu istuma Mazda juhikoha taga olevale istmele või kannatanu liikus juhi kõrvalistuja poolsele kohale. Süüdistatav istus ise juhikohale. Aleksei Šavva pani turvavöö peale, aga A.K. seda ei teinud. Tunnistajate E.K. i, M.L-Š. , S.R. i ja süüdistatava ütluste kohaselt üritas abikaasa Aleksei Šavvat sõiduki mootori käivitamisel takistada edasi sõitmast – M.L-Š. jooksis kohe auto juurde, proovis ühe käega auto küljepeeglist ja teise käega autost või selle aknast kinni hoida. Abikaasa karjus Aleksei Šavvale, et viimane ära ei sõidaks, kuid Aleksei pani gaasi ja sõitis 3 1-23-4633 väga kiiresti A.K. i kodu poole. Sõidukil jäid sõitma asumisel ohutuled põlema. M.L-Š. sõnul oli süüdistataval kinnisidee, et ta viib A.K. i koju. Emotsionaalselt oli Aleksei M.L-Š. hinnangul juba üsna rahulik. Ka tunnistaja S.R. i arvates hakkas Aleksei vaikselt maha rahunema. 5.
6. Aleksei Šavva sõnul elas kannatanu umbes 10-minutilise sõidu kaugusel ning süüdistatav on seda teed mitmel varasemal korral sõitnud. Aleksei Šavva sõitis mööda Võsu maanteed ning ta jõudis umbes kolmandal kilomeetril ära teha 90-kraadise vasakule pöörde. Kohe pärast pööret aga ründas kannatanu teda ootamatult ja hakkas süüdistatavat kägistama. Süüdistatav teadis, et pärast vasakule keeramist tuleb umbes 150 meetri pärast väike kurv ning väljaspool kurvi seisab tee ääres üks puu. Kui A.K. Alekseid kägistas, siis viimane ei vaadanud teed, vaid üritas kannatanut eemale lükata. Aleksei Šavva kaotas rünnaku tõttu auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud – süüdistatav tõukas A.K. i eemale, siis vaatas teed ja nägi, et puu on otse tema ees ning ta sõidab selle puu suunas. Aleksei Šavva enam pidurdada ei jõudnud ning sõitis auto esiosaga vastu puud. Süüdistatava sõnul oli kiirus 50-60 km/h – seal on küll 90 km/h ala, kuid kurvi tõttu tuleb sõita madalamal kiirusel. Teel eraldi kiirusepiirangu märke ei ole. Pärast õnnetust ta nägi, et A.K. on surnud. Süüdistatav ise oli šokis ja tundis autost välja liikudes paremas jalas valu ning kui ta sai sõidukist välja, kaotas teadvuse. Süüdistatav on kinnitanud, et ta oli tol päeval kella 16.00-18.00 paiku ära joonud umbes pool liitrit viina. Kui Aleksei Šavva auto rooli istus, siis ta tundis, et on purjus. Süüdistatav oli kannatanu peale vihane ja ei mõelnud adekvaatselt. Aleksei Šavva arvates avarii juhtus, sest ta oli purjus ning A.K. i ründamise tõttu läks tema tähelepanu teelt eemale.
7. Tunnistaja A.P. e selgituste kohaselt esiosaga vastu puud sõitnud Mazdas istunud juht oli purjus, agressiivse käitumisega ning ei rääkinud selget juttu. Juht sai end rooli alt välja ja väljus sõidukist roomates ning üritas püsti saada, kuid kukkus taas ja jäi maha. Kõrvalistuja oli meesterahvas, kes oli liikumatult peaga kõrvalistuja poolsest aknast väljas, tema jalad olid tagumisel istmel ning ta oli autos diagonaalis. Suund oli selline, et ta oli nagu tagumise istme keskosast lennanud kõrvalistuja poolse esiistme peale. Kõrvalistuja esiiste oli eest ära pikali lükatud. Õues oli sel hetkel hämar ning politsei hinnangul juhtus õnnetus 5-10 minutit enne tunnistaja sündmuskohale jõudmist.
8. Liiklustehnilisest ekspertiisiaktist nr 22E-LL0025 nähtub, et sõiduki Mazda 626 regnr-ga XXX kiirus kokkupõrke hetkel oli ca 45 km/h ja kiirus enne teelt väljasõitu oli ca 79 km/h. Antud juhul ületas sõiduauto Mazda juhi poolt valitud sõidukiirus kriitilise kurvi läbimise kiiruse ning sõiduauto kaldus teelt välja, mille tulemusena sõitis otsa statsionaarsele objektile, s.o puule. Õnnetust oleks saanud ära hoida, valides teeoludele ja profiiliga sobiva sõidukiiruse.
9. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava ütlused selle kohta, et A.K. istus tema kõrvale kõrvalistuja poolsele kohale, ei vasta tõele. Kogumis tunnistaja E.K. i ja A.P. e ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeliga on täielikult tõendatud, et A.K. istus juhi taga oleval tagumisel istmel, mitte juhi kõrvalistmel. Aleksei Šavva ütlused, et kannatanu ei pannud turvavööd peale, vastavad tõele. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sinna juurde lisatud fototabelilt on näha, et tagumised turvavööd on välja tõmbamata asendis. Aleksei Šavva ütlused, et ta endale pani turvavöö peale, aga ei ole tõesed, sest sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt sõidukil Mazda 626 on juhi turvavöö välja tõmbamata asendis ning selle liikumine on takistatud. Maakohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks selleski, et A.K. üritas teda sõidukis kägistada, mistõttu kaotas süüdistatav sõitva auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Kuigi maakohus 4 1-23-4633 kaitsjaga nõustudes möönab, et kannatanu istumiskoht süüdistatava taga oleval tagumisel istmel ei välista kägistamist, siis mõni aeg varem, kui Aleksei Šavva kannatanut peksis, ei osutanud A.K. süüdistatavale vastupanu. Seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et ta sõidukis oleks sõidu algusest mõne minuti möödudes muutunud äkki agressiivseks ja hakanud juhti sõidu ajal kägistama. Samuti soovis süüdistatava väitel kannatanu koju, kuhu ajaliselt oli 10-minutiline sõit ning seega oli enam kui pool maad juba selleks ajaks sõidetud. Kohtu hinnangul on Aleksei Šavva ilmselt eelnevaga tahtnud välistada oma vastutust kannatanu surma põhjustamises, hakates kannatanut, kes ennast enam ise kaitsta ei saa, juhtunus süüdistama.
10. Karistuse mõistmisel märkis maakohus kokkuvõtvalt järgmist. Tegemist on esimese raskusastme liiklussüüteoga, mille eest nähakse karistusena ette 3- kuni 12-aastane vangistus.

§ 422

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohus leidis, et Aleksei Šavva süü ei ole keskmisest suurem. Karistust kergendavate asjaoludena arvestati süü tunnistamist, süüteo toimepanemist kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (seoses kannatanu poolt süüdistatava Downi sündroomiga tütre suhtes toime pandud ebasobivate lähenemiskatsetega) ning

§ 57

lg 2 alusel ka asjaolu, et Aleksei Šavva sai ise liiklusõnnetuse tagajärjel üliraskelt vigastada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole. 9.1. Maakohus karistas Aleksei Šavvat

§ 422lg 2 p 1 järgi 4-aastase vangistusega.

Lühimenetluse tõttu vähendatud karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. Arvestades Aleksei Šavva süü suurust, liiklusnõuete rikkumise ulatust ja sellega põhjustatud raskeimat tagajärge, s.o liiklusõnnetuse tagajärjel inimese surma saabumist, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ühes katseaja määramisega ehk nn šokivangistuse mõistmine. 9.

1. Kuriteo sooritamise ajal oli süüdistataval kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus ning see kehtis kuni 26.11.
2. LS § 124 lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Järelikult on Aleksei Šavva juhtimisõigus ajutiselt peatunud ning tal on võimalik taotleda uue juhiloa väljastamist. Juhtimisõiguse ajutine peatumine

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist ei välista.

Maakohus võttis

§ 50

lg 1 p 1 alusel Aleksei Šavvalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse mõistmine ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse määra põhjendab kohus sellega, et väiksem lisakaristus koos põhikaristusega ei ole käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Kohtu hinnangul on lisaks põhikaristuse ja lisakaristuse eripreventiivsele eesmärgile arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Maakohus tuvastas, et menetluskulude (sundraha, joobe tuvastamise kulu, ekspertiisikulud, kaitsja tasud) kogusumma on 3427,10 eurot. Kuna süüdistatava Aleksei Šavva näol on tegemist isikuga, kes ei tööta, on töövõimetu ja ta saab töövõimetoetust, jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel joobe tuvastamise kulu 49 eurot, ekspertiisikulud 800 eurot ning kaitsjatasud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 765,60 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub Aleksei Šavvalt välja mõistmisele sundraha 1812,50 eurot, mida kohus võimaldab tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. 5 1-23-4633 Apellatsioon
2. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil vaidlustas kohtuotsuse, taotledes selle tühistamist mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavale kergem karistus, kohaldades

§-de 74 ja 75 sätteid. Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Aleksei Šavvale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Järelduste tegemisel ei ole kõiki asjaolusid arvestatud ning järeldusi veenvalt põhjendatud. 12. Kohtupraktikas välja kujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toime pandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust – seega omab suurel määral tähendust teo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo ohtlikkusele. Karistuse mõistmisel

§ 422

lg 2 p 1 järgi tuleb süüdistatava süü suurust

§ 56

kohaselt hinnates arvestada eeskätt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Eelnevale tuginevalt leidis maakohus õigesti, et süüdistatava Aleksei Šavva süü ei ole keskmisest suurem. 13. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus põhjendatult

§ 57

lg 1 p 6 kohaselt süüteo toimepanemist kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Kogu sündmus sai alguse A.K. i poolt Aleksei Šavva elukohas tema pereliikmest alaealise erivajadusega kasutütre suhtes toime pandud süüteost. Samuti võimendas tugeva hingelise erutuse tekkimist see, et Aleksei Šavva ja tema pere oli pikka aega A.K. it aidanud ning tema eest hoolitsenud, kannatanu aga kuritarvitas süüdistatava usaldust ja heasoovlikkust. Kohus ka leidis õigesti, et Aleksei Šavva karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus – süüdistatava kahetsust võib lugeda siiraks, sest ta on avaldanud kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Sellest võib järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Kergendava asjaoluna arvestas maakohus samuti, et Aleksei Šavva sai ise liiklusõnnetuse tagajärjel üliraskelt vigastada. Seega on Aleksei Šavva juhtunu tõttu tõsiselt kannatanud ning tema elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 14. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et A.K. i poolt süüdistatava kägistamine auto juhtimise ajal ei ole tõendamist leidnud, on raskes joobes kannatanu sõiduki juhtimist häiriv tegevus kahtlemata eluliselt usutav. Kui A.K. süüdistatavat kägistas, siis viimane ei vaadanud teed, vaid üritas kannatanut eemale lükata ning ründamise tõttu kaotas Aleksei Šavva auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Maakohus aga pole sellesisulisi süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks pidanud. 15. Tulenevalt

§ 422lg-st 3 on karistusest osaline tingimisi vabastamine võimalik.

Kohus ei ole piisavalt ega veenvalt põhjendanud, miks Aleksei Šavva puhul see ei ole otstarbekas. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik karistuse reaalne ärakandmine. Vangistusest tingimisi vabastamisega inimene ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära leebematel tingimustel, viibides kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuigi maakohus leidis, et Aleksei Šavvale ei ole põhjendatud nn šokivangistuse mõistmine, on kohus samas märkinud, et kaitsealuse süü ei ole suur. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu seisukoht šokivangistuse osas arusaadav ega järjekindel.

§-d 74 ja 75 ei sätesta, et tingimisi vabastamist võimaldab isikuga seonduv eriline või erandlik asjaolu. Kohus peab olema veendunud, et kohtualune tulevikus ei pane kuritegusid toime ja 6 1-23-4633 tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka tingimisi vabastamine. Kaitsja hinnangul kriminaalhooldus ja lisakohustused peaksid tagama piisavalt tõhusa järelevalve Aleksei Šavva käitumise üle. Süüdistatav on avaldanud, et ta on valmis järgima kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Aleksei Šavva ei ole asotsiaalsete eluviisidega ning tal ei ole selliseid käitumis- ega sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline kriminaalhooldaja toel toime tulema. Maakohus ei ole arvestanud, et Aleksei Šavva on motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest. 16.

§-de 74 ja 75 kohaldamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaoludega. Kui raske tagajärjega kuriteo toime pannud isikutele ei anta põhimõtteliselt võimalust tingimisi karistusest vabaneda, vähendab see nende motivatsiooni teha kriminaalasja menetlemisel koostööd ja osaleda rehabiliteerivates tegevustes. Kaitsealune suudab liikluses seaduskuulekalt käituda ja järgida kehtestatud eeskirju. Aleksei Šavva ei õigusta enda tegusid ja kahetseb neid siiralt. Aleksei Šavva apellatsioon

1. Aleksei Šavva palub enda kriminaalasi ümber vaadata. Süüdistatav tunnistab, et ta oli purjus ning ei eita enda süüd, samuti ei ole ta soovinud oma süüd kannatanu A.K. i kaela lükata. Ta kahetseb, et joobes juhtimisega põhjustas avarii, milles kannatanu hukkus. Apellant esmalt selgitab, et teda süüdistatakse ebaõigete ütluste andmises selle kohta, et kannatanu A.K. istus avarii ajal süüdistatava kõrval. Pärast avariid oli süüdistatav aga 14 päeva kunstlikus koomas ja sellest väljudes oli tal alguses väga suuri probleeme mäluga. Seetõttu ta ei mäletanud uurijale tunnistuse andmisel täpsemalt, kas kannatanu istus ees- või tagaistmel. Ei vasta ka tõele, et süüdistatav olevat uurijale rääkinud, nagu kannatanu A.K. püüdis süüdistatavat kägistada – tegemist võis olla tõlkija veaga. Aleksei Šavva selgitas uurijale, et kannatanu haaras kätega kinni tema õlast ja rinnast ning segas sellega auto juhtimist. Kui süüdistatav kannatanu haardest vabanes, juhtus avarii. Apellant palub tähelepanu pöörata asjaolule, et alkoholijoobes A.K. üritas vägistada süüdistatava 16-aastast Downi sündroomiga kasutütart. See aga ei õnnestunud, sest kasutütar suutis ennast ära peita. Väide, et Aleksei Šavva on tänaval kannatanut tugevalt peksnud, on väär. Süüdistatav tunnistab, et ta tõesti oli vihane ja lõi A.K. it paar korda, kuid siis peatus auto, mille juhil palus süüdistatav kutsuda kannatanule politsei. Kuna politsei saabumine viibis, siis otsustas süüdistatav kannatanu ise koju viia, sinna sulgeda ja viia ta hommikul kainena politseisse. Süüdistatav saab täielikult aru, et see oli tema poolt väga rumal otsus. Samuti palub Aleksei Šavva ümber vaadata temalt välja mõistetud menetluskulu, sest tekib küsimus, kuidas seda vangistuses ilma sissetulekuta ühe aasta jooksul tasuda. Süüdistatava peres on väga raske olukord, sest tema abikaasal on diagnoositud
2. a septembris raske haigus, mistõttu ta vajab ööpäevaringset hoolekannet ja peab käima iga kahe nädala tagant haiglas ravil. Prokuratuuri vastus
3. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning muutmisele või tühistamisele ei kuulu. Prokurör analüüsis maa- ja ringkonnakohtu praktikat ning tuvastas, et valdavas enamuses on

§ 422

lg 2 p 1 koosseisu realiseerumisel surma põhjustamisega karistuseks mõistetud reaalne vangistus (ka varasemalt karistamata isikute puhul) ning vaid erandlikul juhul (nt elukaaslase kaotus) või kokkuleppemenetluses on jäetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Seega on välja kujunenud karistuspraktika väga selge – vaid äärmiselt erandlike asjaolude esinemisel on põhjendatud

§ 422

lg 2 p 1 koosseisu puhul raskeima tagajärje kaasnemisel ehk surma põhjustamisel jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. 7 1-23-4633 Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Enesekahjustust ehk süüdistatava saadud vigastusi tema enda põhjustatud liiklusõnnetuse läbi pole kohtud seni selliseks erandlikuks asjaoluks pidanud ning seda ei pea kohaseks ka prokurör. Mõistetud karistus on sanktsiooni alammäära lähedane ning maakohus on selle mõistmist põhjendanud. Kaitsja argumendid pole piisavad mõistetud karistuse muutmiseks. Kuigi praeguseks on nimetatud karistused kustunud, on Aleksei Šavvat varasemalt karistatud nii reaalse kui ka tingimisi vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Seega šokivangistuse ja käitumiskontrolli kohaldamine on taotletava eesmärgi ehk süüdistatava õiguskuuleka käitumise saavutamiseks enam kui küsitav. Aleksei Šavva enda apellatsioonis esitab ennastõigustavaid ja teiste tõenditega vastuolus olevaid väiteid, mis samuti ei anna alust otsuse tühistamiseks. Seoses süüdistatava mäluprobleemidega prokurör märgib, et sündmus leidis aset 05.06.2022 ja ülekuulamine toimus 05.10.2022 ehk neli kuud hiljem. Aleksei Šavva ütlused on olnud detailiderohked ning võimalus, et süüdistatava ütlused said kirja ebakorrektselt tõlkevea tõttu, ei ole usutav. Aleksei Šavva on ise peale protokolli tutvustamist märkuste all kinnitanud oma ütluste õigsust. Ringkonnakohtu seisukohad 19. Tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu otsusega, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja apellatsiooni väited on nõustumisväärsed. Süüdistatava apellatsiooni väited jäävad tagajärjetuks. 20. Maakohus on kogutud tõendite pinnalt rekonstrueerinud 05.06.2022 sündmuste käigu ning jõudnud õigele järeldusele, et Aleksei Šavva pani toime

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Apellatsioonimenetluses selle üle ei vaieldagi. Ringkonnakohus tugineb maakohtu otsusega tuvastatud faktilistele asjaoludele ning menetlusökonoomia kaalutlustel neid kordama ei asu (RKKKo 1-16-2675/108, p 14).

1. Maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates lühidalt järgmist. Aleksei Šavva valmistus 05.06.2022 pidama enda järgmisel päeval aset leidvat juubelisünnipäeva ning tarbis selle puhul alkoholi. Süüdistatav läks magama, kuid mõne aja pärast äratas abikaasa M.L-Š. ta üles ning rääkis, et A.K. võib olla äsja seksuaalselt väärkohelnud nende kodus viibinud 16aastast Downi sündroomiga kasutütart. Aleksei Šavva läks nende elukohast mõned minutid varem lahkunud A.K. ile jalgsi järele, lõi teda korduvalt ning palus möödasõitjalt abi Häirekeskusesse helistamisel. Nii süüdistatav kui ka kannatanu olid alkoholijoobes. Kuna politsei saabumine sündmuskohale võttis aega, otsustas Aleksei Šavva A.K. i ise autoga kannatanu koju sõidutada, et viimane hommikul kainena politseile üle anda. Selleks kasutas süüdistatav läheduses peatatud tuttava autot, millel olid jäänud võtmed süütelukku. Sõitma asudes istus kannatanu juhi tagaistmel ning A.K. il oli turvavöö kinnitamata. Aleksei Šavva tundis, et on juhtima asudes veel joobes. Süüdistatav valis sõidukiga kurvi läbides vale sõidukiiruse, kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis kurvist välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus autos kaasreisijana tagaistmel kinnitamata turvavööga viibinud A.K. . Nimetatud faktilistes asjaoludes apellatsioonide kohaselt vaidlust ei ole.
2. Kaitsja taotleb Aleksei Šavvale mõistetud karistuse individualiseerimist

§-de 74 ja 75 sätete alusel, sest kaitsealust iseloomustavatest asjaoludest nähtub tema võime kanda karistust kriminaalhooldusele alludes vabaduses ning elada edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtukolleegium nõustub sellega. 8 1-23-4633 23. Süüdistatavale mõistetud karistuse määr on

§ 56

kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastav ning kolleegium sellel küsimusel ei peatu. Küll aga väärivad tähelepanu karistuse individualiseerimisega seotud põhjendused. Maakohus leidis, et arvestades Aleksei Šavva süü suurust, liiklusnõuete rikkumise ulatust ja sellega põhjustatud raskeimat tagajärge, ei ole põhjendatud süüdistatava karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ühes katseaja määramisega ehk nn šokivangistuse mõistmine. 24. Maakohtu hinnangul on Aleksei Šavva süü keskmisest väiksem. Teosüü suurust iseloomustab muuhulgas rikutud liiklusnõuete hulk. Süüdistatavale kui mootorsõiduki juhile ette heidetud ja tuvastamist leidnud LS rikkumised saab jagada tinglikult kolmeks: olla hoolikas ja ettevaatlik, et vältida kahju tekkimist, veenduda, et sõitja kasutab turvavarustust ning olla kaine. Neist rikkumistest viimane on

§ 422

lg 2 p 1 kvalifitseeriv tunnus ning asjaolu, mis tingib karistusraamide alammäärana 3-aastase vangistuse ning

§ 422

lg 3 p 1 kohaselt võimatuse karistust täielikult tingimisi kohaldamata jätta.

§-s 59 sätestatud korduvarvestamise keeld ei võimalda süüteokoosseisu tunnustena kirjeldatud asjaolusid karistuse kohaldamisel arvestada.

1. Aleksei Šavva ütluste kohaselt nägi ta, et autosse istunud A.K. ei kinnitanud turvavööd (I kd, tl 107). Aleksei Šavval oli juhina LS § 33 lg 2 p 6 järgi kohustus mitte sõidutada sõitjat, kes ei kasuta nõuetekohaselt turvavarustust. Lisaks juhile sätestab LS täitmiseks kohustuslikud liiklusreeglid ka sõitjale. LS § 30 lg 1 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kriminaalasjas tuvastati, et A.K. il oli turvavöö kinnitamata. Seega ta rikkus sõitja kohustust kasutada sõitmisel turvavahendit. Järelikult on saabunud raskeim tagajärg vähemalt osaliselt omistatav ka kannatanule endale. Maakohtu põhjendused karistusest tingimisi vabastamata jätmiseks ei ole seega nõustumisväärsed.
2. Kohtupraktika kohaselt võib karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine

§ 73

või § 74 alusel üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Raskemate kuritegude puhul on see võimalik vaid tingimusel, et karistusest vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad iseseisvalt või koostoimes muuta põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-20-16, p 15; 3-1-1-99-06, p 18). 27. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on selle kuriteo toimepanemisega seonduvad asjaolud erandlikud. Maakohus on põhjendatult karistust kergendava asjaoluna tuvastanud, et süüdistatav oli autot juhtima asudes

§ 57lg 1 p 6 kohaselt tugeva hingelise erutuse seisundis.

Tugeva hingelise erutuse seisund on kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud erutusseisund, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Selline seisund on juriidilisele hindamisele avatud tunnus, mis tuleb tuvastada eelkõige asja tehioludele tuginevalt ning mille tõendamiseks on lubatud kõik tõendid (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj.

1. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 57 komm 8; § 115 komm 3.1). Käesoleval juhul kutsus nimetatud seisundi esile kannatanu väidetav õigusvastane käitumine. Šavvade tütar on alaealine erivajadustega tütarlaps, kes ise enda eest seista ei suuda. Aleksei Šavva tegutses teadmises, et tema kasutütart on seksuaalselt väärkoheldud ning ta oli tunnistajate ütluste kohaselt seetõttu endast väljas. Tugeva hingelise erutuse tekkimist võimendas see, et Aleksei Šavva ja tema pere oli pikka aega A.K. it aidanud ning tema eest hoolitsenud, kannatanu aga kuritarvitas süüdistatava usaldust ja heasoovlikkust. 9 1-23-4633
2. Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud ka puhtsüdamliku kahetsuse avaldamist. Süüdistatav on teo omaks võtnud ja kahetsust avaldanud nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses (I kd, tl 108, 168p). Samuti on õiguspäraselt loetud

§ 57

lg 2 kohaselt karistust kergendavaks seda, et Aleksei Šavva sai ise liiklusõnnetuse tagajärjel üliraskelt vigastada – tal esinesid sapipõie ruptuur, parema reieluupea luksatsioon koos murruga, hulgi roidemurrud ja kõhuõõne siseste elundite hulgivigastused (I kd, tl 25). Nendest vigastustest ei olnud isik kohtuistungi ajaks paranenud ning ootas puusaoperatsiooni (I kd, tl 165p). Ka ringkonnakohtu varasemas praktikas on selgitatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud raskeid vigastusi saab arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 alusel (Trt

RnKo 1-21-2977/15, p 24; 1-14-7535/52, lk 12). Isiku puhul, kes on elanud üle raske liiklusõnnetuse ja kes on tunnetanud vahetult selle tagajärgi tervisekahjustuse näol pikema aja jooksul, on alust eeldada, et see on mõjutanud tema õiguskuulekust ning edaspidi ei ole temalt oodata sarnaseid liiklusalaseid rikkumisi.

1. Karistuse eripreventiivset mõju hinnates ei saa ka tähelepanuta jätta konkreetse süüdistatava karistustundlikkust mõjutavaid erandlikke perekondlikke asjaolusid. Süüdistatava ja tema abikaasa ülalpidada ja hooldada on alaealine erivajadustega perekonnaliige ning abikaasal on hiljuti diagnoositud raske haigus, mille ravi kõrvaltoimed on üldiselt teadaolevalt sedavõrd tõsised, et inimene vajab igapäevast tuge (II kd, tl 3-4p).
2. Süüdistatav väidab, et ta pole varem kunagi alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtinud (I kd, tl 107). Sellele leiab kinnitust karistusregistri väljavõttest (I kd, tl 124-126) – tal puuduvad nii kehtivad kui ka arhiveeritud karistused süütegude eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on alkoholi tarvitanuna liikluses osalemine. Seega ei ole mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Aleksei Šavvale ilmselgelt harjumuslik käitumine ning on põhjust järelduseks, et tema otsuses asuda sõidukit juhtima oli määrav osa süüdistatava tugeval hingelise erutuse seisundil.
3. Teo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik koostoimes loovad olukorra, kus põhikaristuse täieliku ärakandmise vajadus puudub.

§ 422

lg 3 p 1 kohaselt

§ 422

lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. 32. Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse karistuse täielikult täitmisele pööramises ning määrab, et

§ 73

lg-te 1-3 alusel Aleksei Šavva peab ärakandmata karistusest koheselt kandma 6 kuud vangistust ning 2 aastat 2 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu 5 aasta pikkuse katseaja vältel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt peab katseaeg olema mõistetud ja KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamata põhikaristusest pikem (RKKKo 1-197945/137, p 31). Kuigi abikaasa ja sõbra ütlused viitavad süüdistatava mõningasele alkoholiprobleemile (I kd, tl 58, 78), ei ole see siiani olnud süütegude toimepanemise soodusteguriks. Aleksei Šavva allutamine sedavõrd pikale käitumiskontrollile ei oleks kolleegiumi hinnangul proportsionaalne meede koosmõjus reaalselt ära kantava karistuse osaga.

1. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga Aleksei Šavvale lisakaristuse kohaldamise võimalikkuse osas. Politsei koostatud õiend tõendab, et Aleksei Šavvale väljastatud Bkategooria juhtimisõigust tõendav juhiluba kehtis kuni 26.11.2022 (I kd, tl 112). LS § 124 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 94 lg 1 järgi mootorsõidukit 10 1-23-4633 võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Riigikohus on selgitanud, et juhtimisõiguse peatumine LS § 124 lg 3 p 1 alusel ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse (RKKKo 4-17-4621/22, p 14).
2. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst (RKKKo 3-1-1-59-15, p 12). Maakohus ongi nii toiminud ning põhi- ja lisakaristus kokku ei ületa Aleksei Šavva süü suurust. Kolleegiumi hinnangul täidab pikk šokivangistus ja maksimaalne võimalik katseaeg koosmõjus lisakaristusega karistuse eesmärgid ning on süü suurusele vastav.
3. Süüdistatav selgitab oma apellatsioonis, et ta ei ole tahtlikult valetanud nende asjaolude kohta, milles kohus luges tema ütlused ebausaldusväärseks. Aleksei Šavva palub vaadata üle tema menetluskulud, sest perekonnas on raske majanduslik olukord.
4. Aleksei Šavva apellatsioon maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Apellatsioonis esitatud väidete osas on nii maa- kui ka ringkonnakohus oma seisukohad väljendanud. Ringkonnakohus menetluskulude vähendamiseks alust ei näe. KrMS § 180 lg 3 kohaselt, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maakohus ongi nii toiminud, jättes riigi kanda joobe tuvastamise kulu, ekspertiisikulud ja kaitsja tasud, s.o peaaegu poole menetluskuludest. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel menetluskulude täielikku riigi kanda jätmist seadus ei võimalda. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et menetluskulude korraga tasumine pole süüdistatavale jõukohane. Maakohus on nende tasumise ajatanud maksimaalsele võimalikule tähtajale ning ka selles osas kohtuotsus muutmisele ei kuulu.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.11.
6. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele, süüdistatava apellatsioon jääb rahuldamata.
7. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. Vandeadvokaat Leelo Viil esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsiks, kaitsealuse nõustamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 120 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, siis jäävad KrMS § 185 lg 1 kohaselt tekkinud õigusabikulud 175,68 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11