Obsah (7)

§ 241§ 21§ 2§ 262§ 6§ 16§ 20

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Jaakus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-24-526 Väärteoasi Mihkel Sildniku kaebus Rakvere Linnavalits

) § 21 lg 4 p

1. Sõidukit ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
2. 18.01.2024 esitas kaebuse esitaja Mihkel Sildnik vaide trahviotsusele, mis oli tema poolt digitaalselt allkirjastamata.
3. 18.01.2024 koostas kohtuvälise menetleja ametnik kaebuse käiguta jätmise määruse nr 11-3/159-3, milles määrati kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja vaidlustamise viide. Väärteomenetluse kaebuse käiguta jätmise põhjendus: 18.01.2024 saabus Rakvere Linnavalitsuse e-posti aadressile vaie trahviotsuse peale. Kaebuses on kirjas isiku taotluse sisu ja põhjendus, kuid puudub ülevaade, kellele ja millist trahviteadet vaidlustatakse. Kaebusel puudub selle esitaja allkiri. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 54⁵ lg 2¹ sätestab, et kaebuse allkirjastab selle esitaja.
4. 18.01.2024 esitas kaebuse esitaja Mihkel Sildnik digiallkirjastatud vaide.
5. 22.01.2024 tegi kohtuväline menetleja, s.o Rakvere Linnavalitsuse nimel järelevalvespetsialist P. L. kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/159-7, milles sätestati määruse põhjendused ja vaidlustamise viide. Mihkel Sildniku esitatud kaebus jäeti rahuldamata. Määruses sätestati, et uuendatakse kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine. Trahviteate nr 210/24/68 uueks väljastamise kuupäevaks oli 22.01.2024, kuna vaidlustamise korral vastavalt VTMS § 54⁵ lg 1 hoiatustrahv ei jõustunud.
6. 24.01.2024 esitas kaebuse esitaja Mihkel Sildnik kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kus palus tühistada 22.01.2024 järelevalvespetsilist P. L.i tehtud kaebuse rahuldamata jätmise määrus nr 11-3/159-9 ja kaebaja suhtes tehtud trahviteade nr 2-10/24/
8. 30.01.2024 esitas kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/
10. 03.02.2024 esitas kaebuse esitaja Mihkel Sildnik kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 määrusele nr 11-3/159-11 (trahviteade nr 2-10/24/68) koos lisadega, mis oli adresseeritud Viru Maakohtule.
11. 06.02.2024 saabus Viru Maakohtusse Mihkel Sildniku kaebus Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 määrusele nr 11-3/159-11 (trahviteade nr 2-10/24/68). 2
12. Viru Maakohtu 08.02.2024 määrusega jäeti kaebuse esitaja Mihkel Sildniku kaebus Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 määrusele nr 11-3/159-11 (trahviteade nr 2-10/24/68) käiguta ja anti kaebuse esitajale tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 20.02.2024 esitas Mihkel Sildnik puuduste kõrvaldamise avalduse ja esitas koos nõutud parandustega kaebuse uue tervikteksti. Mihkel Sildnik märkis kaebuses, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
13. 06.03.2024 palus kohus esitada kohtuvälisel menetlejal seisukoht kaebuse suhtes. 19.03.2024 esitas kohtuväline menetleja seisukoha kaebuse suhtes ja märkis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu 25.03.2024 määrusega otsustati asi vaadata läbi kirjalikus mentluses.
14. Kaebuse esitaja Mihkel Sildnik taotleb Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/159-11 ja trahviteate nr 2-10/24/68, mille uueks väljastamise kuupäevaks on Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse järgi 30.01.2024, tühistamist täies ulatuses, kuna teos, mille eest kaebuse esitajale on trahviteates määratud trahv, ei ole väärteokoosseis täidetud. Kaebuse esitaja leiab, et tema teos puudub

§ 241lg 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Parkimiskohtade märgistused olid parkimise hetkel kaetud lumega, mistõttu ei ole väärteokoosseis täidetud. 13. Kohtuväline menetleja väidab, et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud

§ 241

lg 1 nõudeid rikkudes ehk et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Trahviteatele ja 22.01.2024 määrusele nr 11-3/159-7 on lisatud järelevalvespetsialisti tehtud pildid kaebuse esitaja sõidukist, parklast ja parklas parkivatest teistest sõidukitest, millega kohtuväline menetleja on soovinud tõendada, et kaebuse esitaja on

§ 241lg 1 nõudeid rikkunud.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja piltide järgi ei ole väärteokoosseis täidetud. 22.01 määrusele lisatud parkla parkimiskorralduselt on näha, et alas, kus kaebuse esitaja sõidukit parkis, on olemas B-kategooria parkimiskohad, seega ei parkinud kaebuse esitaja oma sõidukit selleks mitte ettenähtud kohas, vaid B-kategooria sõidukite parkimiseks ettenähtud alal. Järelevalvespetsialisti piltidelt (Lisa 1) ja 22.01 määrusele lisatud fotod 1-5 (Lisa 3) on näha, et Parkali 6 kinnistul asuvat parklat kattis tihe ja sõidukite poolt kinni sõidetud lumekate. Lume alt ei ole näha mitte ühtegi parkimiskoha märgistust ega ühtegi muud parkimismärgistust. Puudub vaidlus selle osas, et Parkali 6 kinnistul asuvas parklas ei olnud väljas eraldi parkimisskeemi, millega kaebuse esitaja oleks saanud tutvuda. Nagu nähtub 22.01 määrusest, sai kaebuse esitaja Parkali 6 kinnistu parkimiskorraldusskeemi alles 22.01 määrusega. Väärteokoosseisu tuvastamisel on oluline üksnes küsimus sellest, kas olukorras, kus kaebuse esitaja oma sõidukit parkis, oli tal võimalik liiklusmärkide või teekattemärgiste järgi tuvastada, et koht, kuhu ta oma sõiduki parkis, oli väljaspool märgistatud parkimiskohta. Kuna antud juhul ei olnud kaebuse esitajal võimalik liikluskorraldusvahendite alusel tuvastada, et ta rikub (väidetavalt) liikluskorraldusreegleid, puudub kaebuse esitaja teos väärteokoosseis.

1. Ebaõige on järelevalvespetsialisti 22.01 määruses toodud väide, et Parkali 6 kinnistul asuvasse parklasse sisse sõites on ka talvel aru saada kuidas moodustuvad parkimiskohad ja et neid ühendavad teeosad on kirikupoolses parklaosas (Lisa 3, 22.01 määrus, lk 2). Olukorras, kus kogu parkla on kaetud tiheda lumega, ei ole talvel aru saada, kuidas täpselt moodustuvad parkimiskohad. Lisaks nähtub 22.01 määrusele lisatud parkla parkimiskorralduse skeemilt, et kohas, kuhu kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud (märgitud 24.01 kaebuse lisas 1 punase ringiga (Lisa 4)), on kõige sõiduteeäärsem parkimiskoht (ehk koht, kus kaebuse esitaja sõiduk parkis) parkla piirile 3 ja busside parkimiskohtadele oluliselt lähemal kui kaebuse esitaja sõiduki taga olevad parkimiskohad. Samamoodi on skeemi järgi parkimiskoha, kuhu kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud, väline joon busside parkimiskohtadele veidi lähemal kui koht, kuhu oli pargitud kaebuse esitaja sõiduki ees parkinud tumesinine linnamaastur. Nii, et isegi, kui kaebuse esitaja sõiduki taga olnud must BMW ja/või kaebuse esitaja sõiduki ees olnud tumesinine linnamaastur olid pargitud ette nähtud parkimiskohtadest väljapoole, ei tähenda see, et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud parkimiskohast väljapoole. Kaebuse esitaja sõiduki alune parkimiskoht ongi parkimisskeemi järgi busside parkimiskohtadele lähemal kui tema ees ja taga olnud parkimiskohad. Ühtlasi juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et kohtuväline menetleja jättis kaebuse esitaja 18.01 vaidlustuse oma 22.01 määrusega rahuldamata põhjusel, et „ei ole tõendatud, et rikkumist ei toimunud“ (Lisa 3, 22.01 määrus, lk 2, otsustuspunkt 1). 30.01 määruses ei ole kohtuväline menetleja seda väidet korranud, kuid kuna kaebuse esitaja 24.01 kaebus jäeti 30.01 määrusega rahuldamata, võib eeldada, et kohtuväline menetleja on jätkuvalt arvamusel, et ei ole tõendanud, et 6 rikkumist ei toimunud. Kaebuse esitaja viitab, et Riigikohus on leidnud, et kuna „kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 - RT III 2007, 16, 126, p 9.1)“ (RKKKo 22.09.2008 nr 3-1-1-48- 08, p 9). Seega peab kohtuväline menetleja oma kogutud tõenditega tõendama, et süüteokoosseis on täidetud (ja seejuures arvestama ka isikut õigustavaid asjaolusid), mitte kaebuse esitaja ei pea tõendama, et rikkumist ei toimunud. Kokkuvõtlikult, kohtuvälise menetleja tehtud fotodelt ei nähtu, et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud väljaspool parkimiskoha märgistust. Kohtuvälise menetleja tehtud fotodelt ei ole näha mitte ühtegi teekattemärgistust ega parkimist keelavat liiklusmärki. Ühtlasi, isegi, kui kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud väljaspool parkimiskoha märgistust, ei olnud kaebuse esitajal mõistlikku hoolust üles näidates võimalik väidetavalt rikkumist vältida, sest kogu parkla oli kaetud tiheda lumega ja parklas ei olnud ühtegi nähtavat liiklusmärki, millest oleks saanud järeldada, et parkimine kohal, kuhu kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud, on keelatud. Kui isikul ei ole võimalik mõistlikku hoolsust üles näidates rikkumist vältida, puudub isiku teos subjektiivne teokoosseis. Eelnevat arvestades puudub antud juhul kaebuse esitaja tegevuses nii

§ 241

lg 1 objektiivne (järelevalve spetsialisti fotodelt ei nähtu, et sõiduk oleks valesti pargitud) kui ka subjektiivne väärteokoosseis (lume tõttu ei olnud kaebuse esitajal mõistlikult võimalik väidetavat rikkumist vältida ehk tahe rikkuda puudus), mistõttu tuleb trahviteade koos 30.01 määrusega tühistada. 15. Pargitud sõiduk ei takistanud teise sõiduki sõitmist parkimiskohale ega väljasõitu parkimiskohalt. Trahviteates ja määruses on järelevalvespetsialist ühtlasi märkinud, et kaebuse esitaja sõiduk takistas teise sõiduki sissesõitu parkimiskohale või sellelt väljasõitu. Määruses on järelevalvespetsialist täpsustanud, et kui buss oleks soovinud parkida kaebaja sõiduki kõrval asuvatele busside parkimiskohtadele, oleks buss sulgenud parklasse sisse- ja väljasõidutee. Sellest tulenevalt leiab järelevalvespetsialist, et kaebaja sõiduk takistas liiklust. Kaebaja ei nõustu selliste väidetega. Järelevalvespetsialisti poolt määrusele lisatud piltidelt on selgelt näha, et kaebuse esitaja sõiduki kõrvale jäi vähemalt 7–8 meetri laiune vaba sõidurada, mida mööda oli võimalik sõita parkimiskohtadele, sõita parklasse sisse ja väljuda parklast. Seega on piltidelt selgelt näha, et kaebuse esitaja sõiduk ei takistanud liiklust ega sõitu parkimiskohtadele. Veel enam, 22.01 määrusele lisatud fotolt 5 (Lisa 3) on näha, et olukorras, kus kaebuse esitaja sõiduki ees kaebuse esitaja sõidukiga samale joonele pargitud sinise linnamaasturi kõrvale on pargitud bussi parkimiskohale valge mahtuniversaal, on sõidukite vahel jätkuvalt piisavalt ruumi 4 sõidukitega mööda sisse- ja väljasõiduteed liiklemiseks. Seetõttu ei ole õige ka järelevalvespetsialisti määruses toodud väide, et kui kaebuse esitaja sõiduki kõrvale oleks bussi 7 parkimiskohale parkinud buss, siis ei oleks jäänud ruumi sisse- ja väljasõiduteel liiklemiseks. Ühtlasi, kuna kogu parklat kattis lumi ja parkla äärtes on suured lumehanged, ei ole pelgalt piltide pinnalt tõestatud, et lumi oli busside parkimiskohtadel täies laiuses ära lükatud. See tähendab, et isegi, kui bussi parkimisel oleks jäänud liiga vähe ruumi sõidukitele mööda sisseja väljasõiduteed liiklemiseks, võis see olla tingitud asjaolust, et busside parkimiskohad olid liiga kitsalt lumest puhastatud, mitte seetõttu, et kaebuse esitaja oleks olnud oma sõiduki valesti parkinud. Järelevalvespetsialisti väide liikluse ja busside parkimise takistamisest ei ole õige ka seetõttu, et parkla liiklusskeemi järgi oli kaebuse esitaja pargitud sõiduki kõrval busside parkimiskohtade reas teekattele märgitud parkimiskeelu tähis (24.01 kaebuse lisa 2, parkimiskeelu tähis on toodud esile punase ringiga; (Lisa 4)). Seega ei olnud vastupidiselt järelevalvespetsialisti väidetele lubatud kaebuse esitaja sõiduki kõrvale bussi üleüldse parkida. Seega ei saanud kaebuse esitaja sõiduk takistada bussi parkimist. Parkimisskeemi järgi on kaebuse esitaja sõiduki kõrval busside parkimiskohtade reas kasutatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 19 järgset märgist 934 „Parkimiskeelu ala“, mida nimetatud sätte järgi kasutatakse just kohtades, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. Niisiis ongi juba parkimisskeemil arvestatud sellega, et kuna sõidukid võivad kaebuse esitaja pargitud kohas parkida busside parkimiskohtadele lähemal kui teistes ridades, ei või buss kaebuse esitaja kasutatud parkimiskoha kõrval parkida, kuna buss takistaks sel juhul liiklust. Seega on täielikult ebaõige järelevalvespetsialisti väide, et kaebuse esitaja sõiduki kõrvale oleks võinud parkida buss. Kaebuse esitaja sõiduki kõrval on busside parkimine parkimisskeemi järgi selgelt keelatud. Muud kohtuvälise menetleja 30.01 määruses toodud viited märgile 361 „Peatumiskeeld“, lisatahvlile 833 „Mõjusuund“ ja 891a „välja arvatud D-kategooria sõiduk“ on asjakohatud ja eksitavad, kuna kaebaja sõiduk ei parkinud nende märkide mõjualas, vaid selgelt B-kategooria sõidukitele ettenähtud kohas. Eelnevast tulenevalt on kohtuvälise menetleja väited liikluse takistamisest selgelt asjakohatud. Kaebaja tegevuses puudub

§ 241lg 1 väärteokoosseis.

Trahviotsus ja 30.01 määrus tuleb tühistada.

1. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlustähtaega. Kaebuse esitaja on lisaks eelnevale seisukohal, et kohtuvälise menetleja 30.01 määrus tuleb tühistada menetlustähtaja rikkumise tõttu. VTMS § 77 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja esitas 24.01 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale ehk 22.01 määruse peale. Seega sai kohtuväline menetleja kaebuse kätte 24.
2. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et menetlustähtaeg hakkas jooksma dokumendi registreerimisest kohtuvälise menetleja dokumendiregistris. VTMS ei seo menetlustähtaja arvestamist dokumendiregistris registreerimise ajaga. Kuna kohtuväline menetleja sai 24.01 kaebuse kätte 24.01, oleks pidanud kohtuväline menetleja lahendama VTMS § 77 lg 1 järgi kaebuse hiljemalt 29.
3. Kuna kohtuväline menetleja tegi seda alles 30.01, on kohtuväline menetleja menetlustähtaega rikkunud ja 30.01 määrus tuleb tühistada.
4. Kohtuvälise menetleja oma seisukohas leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja süü on tõendatud ning kohtuväline menetleja ei ole 30.01.2024 määruse vormistamisel rikkunud menetlustähtaegu. Kohtuväline menetleja esitas kõik kaebusega edastatud viis lisadokumenti e-toimikusse. 5 Kohtuväline menetleja taotles juhindudes VTMS § 79 jäi Rakvere Linnavalitsus oma 30.01.2024 esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/159-11 otsuse juurde: jätta Mihkel Sildniku 24.01.2024 esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
7. Rakvere Linnavalitsuse 16.01.2024 trahviteate ja Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 11-3/159-11 kohaselt rikkus Mihkel Sildnik Liiklusseaduse (edaspidi

) § 21 lg 4 p 8, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 241

lg 1 järgi ja Mihkel Sildnikule määrati VTMS § 542 lõike 1 ja

§ 241lõike 1 alusel hoiatustrahvi 20 eurot.

1. VTMS § 541 lg 1 kohaselt kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse, kui: seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või lg 1 p 2 kohaselt teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kirjaliku hoiatamismenetlust VTMS §-st 541 lg 1 p 2 alusel.
2. VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, kuna sõidu Škoda Octavia, reg.nr xxxx kuulub Mihkel Sildnikule.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 542 lõike 1 p-de 1- 9 kohaselt tuleb trahviteates märkida: hoiatustrahvi määramise aeg ja koht, kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress, trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kui trahviteate adressaat on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon, hoiatustrahvi määramise alus, hoiatustrahvi määr. Nimetatud nõudeid on kohtuväline menetleja järginud, kuna trahviteade on korrektselt vormistatud. 6
4. Trahviteatest nr 2-10/24/68 nähtub, et Mihkel Sildniku, kes parkis 13.01.2024 kl 20:19 sõiduki xxxx Rakvere Parkali 6 parklasse, sõiduk seisis parklas, sisse- ja väljasõidu sõidurajal. Rikkus sellise tegevusega

§ 21

lg 4 p 8, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 241

lg 1 järgi ja Mihkel Sildnikule määrati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lõike 1 ja

§ 241lõike 1 alusel hoiatustrahvi 20 eurot. 25. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Mihkel Sildniku süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: (foto nr 4, toimiku lk 24, foto nr 3, toimiku lk 23, foto nr 5, toimiku lk 25) ja liikluskorraldusskeem (toimiku lk 20). Fotodelt nähtub, et 13.01.2024 kl 20:19 seisab sõiduk xxxx Rakvere Parkali 6 parklas sisse-ja väljasõidu sõidurajal. Fotodelt on näha, et kaebuse esitaja sõiduk on kinni pannud sõidutee ühe sõiduraja ja pargib parklas sisse ja väljasõidu sõidurajal. Eriti ilmekalt on see näha fotolt nr 4 (toimiku lk 24), kus kaebuse esitaja sõiduk pargib keset sõiduteed. Märkide 361 ``peatumiskeeld`` asukohad ja parklat ühendava teeosa selgituseks on 22.01.2024 määrusega kaasas viis fotot ja liikluskorralduse joonis. 26. Mihkel Sildnik esitas trahviteatele kaebuse. Rakvere Linnavalitsus jättis 18.01.2024 kaebuse käiguta, kuna kaebuses esinesid puudused. Mihkel Sildnik kõrvaldas puudused ning Rakvere Linnavalitsus jättis 22.01.2024 kaebuse rahuldamata. Mihkel Sildnik esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juhile. Rakvere Linnavalitsuse kohtuvälise mentleja juht jättis 30.01.2024 kaebuse rahuldamata. Seega on kirjalik hoiatamismenetlus ja selle peale edasikaebamine toiminud VTMS kohaselt. 27. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Mihkel Sildnik realiseeris

§ 241lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

28.

§ 2

p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. 29.

§ 2

p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. 30.

§ 2

lg 76 kohaselt on sõidurada sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas. 31.

§ 21

lg 2 p 1 kohaselt sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. 32.

§ 21

lg 4 p 1 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada ning

§ 21

lg 4 p 2 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab.

§ 21

lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. 7

1. Määrusega ``Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele`` (RT I, 23.12.2020, 2) (edaspidi Liiklusmärgid) § 9 lg 1 p 36 kohaselt märk 362 „Parkimiskeeld” keelab parkimise. Liiklusmärgid § 9 lg 1 p 35 kohaselt märk 361 „Peatumiskeeld” keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta.
2. Sama määruse Liiklusmärgid § 20 lg 1 kohaselt tahvel täpsustab või piirab märgi mõju või annab teavet foori töö kohta, mille alla see on pandud.
3. Sama määruse Liiklusmärgid § 21 p 7 kohaselt tahvlid 831 kuni 833 „Mõjusuund” näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega.
4. Sama määruse liiklusmärgid § 21 p 29 kohaselt tahvlid 891a ja 891b „Välja arvatud” teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel.
5. Seega tuli kaebuse esitajal parkimisel juhinduda kõigepealt eelpool väljatoodud p-des 2836 liiklusseaduses ja määruses Liiklusmärgid, sh tahvlid sätestatud nõuetest. Parkali parklasse paigaldatud märk ``Peatumiskeeld`` koos lisatahvliga 833 ``Mõjusuund`` ja 891a ``välja arvatud D-kategooria sõiduk`` näitab, et Parkali parklas ``Peatumiskeelu`` märgi alas Bkategooria sõiduk peatuda ega parkida ei tohtinud (

§ 21

lg 2 p 1,

§ 21

lg 4 p 1,

§ 21lg 4 p 2, Liiklusmärk § 9 lg 1 p 35).

Seal võis peatud ja parkida ainult D-kategooria sõiduk. Kuna ``peatumiskeeld`` koos lisatahvlitega 833 ``Mõjusuund`` ja 891a ``välja arvatud`` Dkategooria sõiduk, andsid loa peatumiseks ja parkimiseks vaid D-kategooria sõidukile. 38.

§ 21

lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Fotodelt on näha, et kaebuse esitaja mootorsõiduk seisab parklas sisse ja väljasõidu sõidurajal. 39.

§ 241

lg 1 näeb ette rahatrahvi kuni kümme trahviühikut sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Rakvere linnavalitsuse kohtueelne menetleja kohaldas kirjalikku hoiatamismenetlust. Trahviotsuse trahvimäär tuleneb

§ 262

punktist 2, mis sätestab, et sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 20 eurot. 40. Tõendamist leidis, et

§ 241lg.

1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 41.

§ 21

lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Kaebuse esitaja sõiduk seisis parklas, sisse- ja väljasõidu sõidurajal ning takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Parkali parkla kirikupoolses servas on mõlemale poole paigaldatud märgid 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvlitega 833 „Mõjusuund“ ja 891a „välja arvatud D-kategooria 8 sõiduk“. Sõiduki xxxx asetsemine parklas tegi võimatuks D-kategooria sõiduki parkimise liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. Parkiv buss oleks sulgenud ainsa vaba sõiduraja parklas, rikkudes niiviisi ise

§ 21

lõiget 2 punkti 5 - sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. 42. Kaebuse punktis 2.5 kirjeldab kaebuse esitaja, et olukorras, kus kogu parkla on kaetud tiheda lumega, ei ole talvel aru saada, kuidas täpselt moodustuvad parkimiskohad.

§ 6

lg 5 ütleb, et liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata.

§ 6

lg 4 järgi tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Seega saab kaebuse esitaja arvates järeldada, et parkla hooldamise eest vastutav omanik varjas (tõenäoliselt tahtmatult) parkla liikluskorraldustähiseid liiklejate eest ning rikkus

§-i 6, mille tõttu ei ole võimalik väita, kas sõidukid pargivad vastavalt liikluskorraldusskeemile ja teekattemärgistele vastavalt.

1. Kaebuse esitaja ei ole arvestanud, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Trahviteatele lisatud fotodelt on näha, et Parkali 6 parkla on nii ehituslikult kui liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Parkimiskohtadele sõitmiseks või väljumiseks on vaja kahte sõidurada, mis on vastassuunalised. Parklasse sisse sõites või välja sõites peab olema teistel mootorsõidukitel piisavalt ruumi, et manööverdada ja parkimiskohale parkida või parkimiskohalt välja sõita. Antud juhul on võimalik nii trahviteatele nr 2-10/24/68 lisatud fotolt, kui ka 22.01.2024 Rakvere Linnavalitsus kaebuse rahuldamata jätmisel määrusele lisatud fotodelt tuvastada, et see ei olnud kaebuse esitaja sõiduki tõttu võimalik. Kaebuse esitaja väide, et ta ei pidanud aru saama, kuidas parkimine oli korraldatud, on asjakohatu, kuna parklas sõidukiga sõites peab liikleja lähtuma kahest sõidurajast, mis on vastassuunalised, mitte ühest sõidurajast, kus vaid üks sõiduk saab sõita. Fotodelt fotolt nr 3, toimiku lk 23, fotolt nr 4, toimiku lk 24, fotolt nr 5, toimiku lk 25) on näha, et kaebuse esitaja sõiduk on kinni pannud sõidutee ühe sõiduraja ja pargib parklas sisse ja väljasõidu sõidurajal. Eriti ilmekalt on see näha fotolt nr 4 (toimiku lk 24), kus kaebuse esitaja sõiduk pargib keset sõiduteed.
2. Seega on võimlik kohtul tuvastada, et järelevalvespetsialisti poolt määrusele lisatud fotodelt (fotod nr 1-5) on selgelt näha, et kaebuse esitaja sõiduki kõrvale ei jäänud vähemalt 7–8 meetri laiust vaba sõidurada, mida mööda oli võimalik sõita parkimiskohtadele, sõita parklasse sisse ja väljuda parklast. Seega on fotodelt selgelt näha, et kaebuse esitaja sõiduk takistab liiklust nii parklasse sisse sõites kui sealt parkimiskohtadelt väljumisel.
3. Kuigi talvel on parkla lumine ja parkimisala teekattemärgised lume all peab vastavalt

§ 16

olema liikleja viisakas ja arvestama ka teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Parkali parklasse sisse sõites on ka talvel aru saada kuidas moodustuvad parkimiskohad ja et neid ühendavad teeosad on kirikupoolses parklaosas. Märkide 361 „Peatumiskeeld“ asukohad ja parklat ühendava teeosa selgituseks oli määrusega kaasas 5 fotot ning liikluskorralduse joonis. Parklasse sisse sõites on sõidukid tänavatelt rehvidega kaasa toonud liivasegust pinnast, mis on sisse ja väljasõidu teeosa värvinud kollakaks. Mööda seda sõidurada sisenes parklasse ka kaebaja oma mootorsõidukiga. Iga liikleja, kes näitab üles mõistlikku hoolsust, peab aru saama, et tegemist on parklasse sisse- ja väljasõidu sõidurajaga. Fotol 3 seisva musta maasturi ja fotol 4 seisva sinise Škoda ümber on valge, kinni tallamata lumi, kuid kaebaja sõiduk seisab pinnasel, mis on teiste sõidukite poolt kinni tallatud ja liivasegust kollaseks värvunud. 9

1. Kaebuse punktis 2.11 väidab kaebuse esitaja, et olukorras, kus kaebuse esitaja sõidukiga samale joonele pargitud tumesinise linnamaasturi kõrvale on pargitud bussi parkimiskohale valge mahtuniversaal, on sõidukite vahel jätkuvalt piisavalt ruumi sõidukitega mööda sisse- ja väljasõiduteed liiklemiseks. Samuti avaldab kaebuse esitaja arvamust, et kuna kogu parklat kattis lumi ja parkla äärtes on suured lumehanged, ei ole pelgalt piltide pinnalt tõestatud, et lumi oli busside parkimiskohtadel täies laiuses ära lükatud. Parkla teeosa, kui see ei ole liikluskorraldusvahendiga tähistatud selliselt, et see oleks ühesuunaline, siis on teeosa kahesuunaline. Suvisel ajal, kui teekattemärgised on arusaadavad, seisaks fotol 5 parkiv valge mahtuniversaal ja fotodel 1 ja 5 (toimik lk 21 ja 25) olev AQVA kirjaga buss kõnniteel.
2. Parkali parkla kirikupoolses servas on mõlemale poole paigaldatud märgid 361 ``peatumiskeeld`` koos lisatahvlitega 833 ``mõjusuund`` ja 891a ```välja arvatud D-kategooria sõiduk``. Sõiduk xxxx asetsemine parklas tegi võimatuks D-kategooria sõiduki parkimise liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. Parkiv buss oleks sulgenud ainsa vaba sõiduraja parklas, rikkudes ise

§ 21

lõige 2 punkti 5- sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. Fotolt on näha, et kaebuse esitaja pargib sõiduteel. Kaebuse esitaja pidi arvestama, et liikluskorraldusvahendiga lubatud parkiv buss võib saabuda parkima viie minuti jooksul. Seega on kaebuse esitaja kõik vastuväited kohtuvälise menetleja trahviteatele ja Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 määrusele nr 11-3/159-11 asjassepuutumatud.

1. Kohus leiab, et kaebuse esitaja Mihkel Sildnik pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Mihkel Sildnik parkides sõiduki kohta, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, pani süüteo toime kaudse tahtlusega, ehk ta pidas võimalikuks süüteokoosseisu vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Mihkel Sildnik parkides sõiduki fotodel fikseeritud kohta, möönis, et tema sõiduauto takistab teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
2. Riigikohtu lahendi nr 4-23-3152 p 7 kohaselt karistatakse

§ 241

lg 1 järgi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Riigikohus viitas selles lahendis varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-1-180 p.11.1, milles selgitati, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud. Kolleegiumi hinnangul on viidatud seisukoht asjakohane ka 1. juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse puhul. Sarnaselt eelneva liiklusseadusega näeb kehtiv seadus ette kohad, kus parkida ei tohi. Näiteks keelab

§ 20

lg 1 sõiduki parkimise nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale või takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

§ 21lg-tes 1 ja 4 on seadusandja loetlenud kohad, kus parkimine on keelatud.

Seega saab tuvastada, et kaebuse esitaja on parkinud kohas, mis oli liiklusseadusega keelatud ehk kaebuse esitaja rikkus liiklusseaduse § 21 lg 4 p-i 8, kui parkis kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. 50. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10 Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule

§ 241

lg 1 ka 262 p 2 alusel määrati karistuseks hoiatustrahv 20 eurot, so summas, mida kohaldatakse vastavat situatsiooni puudutava kaasuse puhul ning nimetatud summa on

§ 262p 2 kohaselt seaduses konkreetse summana määratud.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Mihkel Sildnikku kirjaliku hoiatamismenetluse kaudu hoiatustrahviga 20 eurot.
3. Kohus leiab, et Mihkel Sildniku taotlus tühistada kohtuväline menetleja 30.01.2024 määrus nr 11-3/159-11 menetlustähtaja rikkumise tõttu, tuleb jätta rahuldamata.
4. Kaebuse uue tervikteksti punktis 2.23 kirjelduse kohaselt esitas kaebuse esitaja 24.01.2024 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale ehk 22.01.2024 määruse peale. Seega sai kohtuväline menetleja kaebuse kätte 24.01.
5. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et menetlustähtaeg hakkas kulgema dokumendi registreerimisest kohtuvälise menetleja dokumendiregistris. VTMS ei seo menetlustähtaja arvestamist dokumendiregistris registreerimise ajaga.
6. VTMS § 77 lõige 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 38 lõikele 1 kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 171 lõikele 6 lõpeb tähtaeg tööaja lõppedes tema asutuses, kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus. Vastavalt Avaliku teabe seaduse § 12 lg 1 p 1-le registreeritakse dokumendiregistris asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval. Kohus tuvastas, et Mihkel Sildniku kaebus allkirjastati kaebuse esitaja poolt 24.01.2024 kell 21.46 peale kohtuvälise menetleja tööpäeva ja saadeti e-postile linnavalitsus@rakvere.ee. Kaebus registreeriti järgmise tööpäeva hommikul 25.01.2024, kui vastava valdkonna ametnik saabus tööle. Tuginedes eeltoodule tuleb lugeda vastamise tähtaja alguseks 25.01.2024 kuupäev ja määrus on koostatud õigeaegselt 30.01.
8. Kaebuse esitaja on oma täiendatud kaebuse punktis 1.6 kirjeldanud, et 03.02.2024 esitas kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja kaudu Viru Maakohtule kaebuse koos lisadega Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja kaebuse esitaja suhtes tehtud trahviteate nr 2-10/24/68, mille uueks väljastamise kuupäevaks on Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse järgi 30.01.2024, tühistamiseks (kaebuse esitaja kiri kohtuvälisele menetlejale (Lisa 6). Kohtuväline menetleja on kohustatud vastavalt 11 VTMS § 78 lg-le 3 esitama maakohtule viivitamata kaebuse koos materjalidega. Kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 78 lg 3 järgset kohustust ja edastas maakohtule üksnes kaebuse esitaja kaebuse ja lisa
9. Kaebuse esitaja soovis antud tõendiga juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et esitas juba 03.02.2024 kaebusega kõik tõendid oma taotluste selgitamiseks, kui kohtuväline menetleja on need jätnud teadlikult ja pahatahtlikult kohtule edastamata.
10. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on esitanud kõik lisadokumendid koos kaebusega Viru Maakohtusse. Vastavalt VTMS § 51 lõikele 2 väärteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna ees vastutav minister määrusega. Vastavalt justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 5 lg 2 sätestab e-posti aadressi mahupiirangu. E-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 20 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e-kirjadeks. Sama määruse § 6 lg 1 punktis 4 on kirjas, et kohtule esitatavates dokumentides ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selgitusega, et esitatud lisadokumendid olid väga mahukad ja e-posti kaudu neid esitada ei olnud võimalik, siis palus kohtuväline menetleja Viru Maakohtult võimalust edastada lisadokumendid e-toimikusse, kui Viru Maakohus on selleks võimaluse loonud. Kohtuväline menetleja esitas kõik kaebusega edastatud viis lisadokumenti e-toimikusse. Pilvele salvestatud linke Viru Maakohus menetlusse ei võta ja kohtuvälisel menetlejal ei ole õigust esitatud dokumente muuta ega ümber salvestada.
11. Eeltoodu tõttu tuleb jätta Mihkel Sildniku kaebus Rakvere Linnavalitsuse 30.01.2024 määrusele nr 11-3/159-11 (trahviteade nr 2-10/24/68) rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata Mihkel Sildniku taotlus tühistada kohtuväline menetleja 30.01.2024 määrus nr 113/159-11 menetlustähtaja rikkumise tõttu. Hoiatustrahv summas 20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rakvere Linnavalitsuse kontole AS SEB Pank EE
12. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik 12