lg 2 p 7, 8, 9 – § 25 lg 2, § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ning Aleksei Ossipovi süüdistuses
lg 2 p 7, 9, § 213 lg 2 p 1, 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi vangistusega 9 aastat 3 kuud 28 päeva. Tõkend – vahistamine – alates
lg 2 p 1,4 järgi; - Aleksei Ossipovi suhtes
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ning
lg 2 alusel vähendatud karistuse osas; - Daniil Aunapi süüditunnistamises
1 - S.P. i kahjunõude 3755,89 euro solidaarses väljamõistmises Daniil Aunapilt ja Aleksei Ossipovilt. Tunnistada Aleksei Ossipov süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 10 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõista Aleksei Ossipovile liitkaristuseks, lugedes talle
lg 2 p 7,9 eest mõistetud karistuse 6 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega, see on
MS 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 3 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, ning mõista Aleksei Ossipovile karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
Välja mõista Daniil Aunapilt S.P. i kasuks 3755,89 eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Aleksei Ossipovi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt advokaadibüroo Sirje Must kasuks 131,76 eurot, sh käibemaks 23,76 eurot, advokaat Andres Veski poolt Aleksei Ossipovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabikulu 131,76 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Aleksei Ossipovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 17. oktoobri 2011 Viru Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi röövimise ning
lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi varguse eest, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Daniil Aunapiga ning kasutades S.P. ile kuuluvast kaotatud rahakotist leitud pangakaarte, isiklikku dokumenti (isikutunnistus ehk 2 ID-kaart) ja selle PIN-koode, võtsid
lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse ning grupi poolt. Maakohtu otsus 17. jaanuari 2024 otsusega tunnistas maakohus A. Ossipovi süüdi
Kohus tunnistas A. Ossipov süüdi ka
lg 2 p 1, 4 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis A. Ossipovile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. 3 Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis A. Ossipovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. A. Ossipovi karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 23. oktoobri 2023. D. Aunapi süüditunnistamist ja karistamist
Ossipovi süüditunnistamist ja karistamist
Tunnistades A. Ossipovi süüdi
i ütlustele, milliste kohaselt kaotas ta või varastati temalt ajavahemikul 8.-
, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi vangistusega 9 aastat 3 kuud 28 päeva Kohus ei nõustunud kaitsja ettepanekuga jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, allutades A. Ossipovi käitumiskontrollile. Karistusest vabastamiseks puuduvad sisulised eeldused. A. Ossipov on varem korduvalt karistatud. Kuritegude iseloomust on näha, et temal võib olla probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis ei võimalda kriminaalhoolduse efektiivset teostamist. Tähelepanuta ei saa jätta ka A. Ossipovi käitumist kohtumenetluse kestel, mil ta ei ilmunud kohtuistungitele
Ossipov selles kuriteos õigeks ning vähendada vastavalt temale mõistetud karistust. Alternatiivselt, otsuse muutmata jätmise korral, palub kaitsja mõista A. Ossipovile karistus
Analüüsides tõendeid, asus kohus seisukohale, et D. Aunap ja A. Ossipov tegutsesid arvutikelmuse toimepanekul ühiselt ja kooskõlastatult ehk isikute grupis, kasutades S.P. i rahakotist (mille kannatanu kaotas) leitud pangakaarte, isiklikku dokumenti (ID-kaart) ja selle PIN-koode. Kaitsja kohtu järeldustega ei nõustu. A. Ossipov on tõepoolest kohtueelsel uurimisel öelnud, et ta küsis D. Aunapilt paar päeva peale 6 D. Aunapil raha tekkimist, et kust ta selle raha sai, millele viimane vastas, et sai juurdepääsu dokumendi omaniku pangakontole. Need A. Ossipovi ütlused näitavad otseselt, et A. Ossipov ei olnud teadlik sellest, mida D. Aunap S.P. i pangakaartiga ja PIN koodidega tegi. Kui A. Ossipov oleks teadnud, et D. Aunap võttis kannatanu kontolt sularaha või kasutas tema andmeid laenude võtmiseks, poleks A. Ossipovil olnud vajadust küsida D. Aunapilt raha päritolu kohta. Kohus nende A. Ossipovi ütlustega ei arvestanud, mistõttu on kohtu järeldus, et arvutikelmuse toimepanemisel tegutsesid A. Ossipov ja D. Aunap ühiselt ja kooskõlastatult, ekslik. Samuti ei kinnita A. Ossipovi süüd asjaolu, et D. Aunap elas koos A. Ossipoviga ühes korteris ja sai kasutada tema arvutit ja internetiühendust. Nii on A. Ossipov selgitanud, et D. Aunapil oli juurdepääs tema WiFile, aga ta ei tea, kas D. Aunap kasutas tema arvutit või telefoni. Lisaks kinnitas A. Ossipov, et tema nendest tehingutest, mida D. Aunap tegi, midagi ei tea ja ta ka ei jaga nendest asjadest midagi. Kohus pole A. Ossipovi ütlusi arvestanud ja on asunud seisukohale, et tema süüd tõendavad ühes korteris elamine ja D. Aunapi käest raha saamine. Nimetatut arvestades leiab kaitsja, et A. Ossipovi süü arvutikelmuse toimepanemises koos D. Aunapiga ei ole tõendatud ning ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Samuti tuleb kohtuotsus tühistada liitkaristuse mõistmise osas. Kaitsja on seisukohal, et isegi kui ringkonnakohus leiab, et A. Ossipov on süüdi arvutikelmuse toimepanemises, pole põhjendatud isikule reaalse vangistuse mõistmine, võimalik on kohaldada tingimisi vangistust. Kuigi A. Ossipovi on varem kriminaalkorras karistatud, on ta viimase karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud 28. novembril 2017 ning karistus on ammu kantud, kuigi veel kehtiv. Istungitele mitteilmumist põhjendas A. Ossipov oma haigusega, mis ei võimaldanud istungile ilmumist. Samas ei saa asjaolu, kas isikul võib olla probleeme alkoholiga, olla otsustavaks kriteeriumiks selles, kas isikule on võimalik kohaldada kriminaalhooldust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistamisele A. Ossipovi süüditunnistamises ja karistamises
MS § 340 lg 1 ja 3 alusel kuulub tühistamisele ka D. Aunapi süüditunnistamine
Tühistamisele kuulub ka maakohtu otsustus mõista S.P. ile tekitatud kahju 3755,89 eurot välja D. Aunapilt ja A. Ossipovilt solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et S.P. ile kuuluvaid pangakaarte ning ID-kaarti kasutades on teostatud mitmesuguseid tehinguid, milliste tegemisteks puudus S.P. i nõusolek. Apellatsioonikorras ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust, et D. Aunap oli isikuks, kes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades S.P. i rahakotis olnud panagakaarte, ID kaarti ja selle PINkoode ja saades seeläbi juurdepääsu kannatanu pangakontodele, teostas kannatanu nimel tehinguid ning kes oma tegevusega põhjustas S.P. ile varalise kahju. 7 Vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, kas D. Aunap pani arvutikelmuse toime koos A. Ossipoviga, s.o kas nimetatud isikud tegutsesid kuriteo toimepanemisel kaastäideviijatena. Süüdistuse kohaselt A. Ossipov tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult D. Aunapiga ning kasutades S.P. ile kuuluvast rahakotist leitud pangakaarte, isiklikku dokumenti ja selle PIN koodi, võtsid AS-lt LHV Finance, laene kokku 6000 eurot, mille D. Aunap pangaautomaadist välja võttis, ostsid Hobby Hall Group OÜ kaudu kaks mobiiltelefoni maksumusega 370,49 eurot, tegid R.P. i kontolt ülekande S.P. i kontole summas 180 eurot, mille võtsid välja, teostasid ajavahemikul 9-12. august 2021 makseid erinevatele online hasartmängude ja pangaülekannete teenusepakkujatele summas 3740,89 eurot. Seega nähtub A. Ossipovile esitatud süüdistuse sõnastusest (võtsid, ostsid, võtsid välja, teostasid makseid), et kõigi eespool nimetatud tehingute tegemisel tegutses A. Ossipov ühiselt ja kooskõlastatult D. Aunapiga, s.o grupis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-83-10 leidnud, et tunnistamaks isiku süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Ülaltoodust tulenevalt tulnuks maakohtul kohtuotsuses esile tuua, milline oli A. Ossipovi teopanus kuriteo toimepanemisse, s.o konkreetne tegu, millega A. Ossipov panustas ühise teoplaani realiseerimisse. Maakohus on A. Ossipovi kaastäideviijana arvutikelmuse toimepanemises süüdi tunnistades põhjendanud seda sellega, et kuivõrd A. Ossipov andis leitud rahakoti D. Aunapile, D. Aunapil oli võimalus kasutada A. Ossipovi korteris olnud arvutit, ta oli teadlik D. Aunapi poolt saadud juurdepääsust kannatanu panagakontodele ning ta võttis vastu D. Aunapi poolt talle antud raha ja mobiiltelefoni, siis ei tegutsenud A. Ossipov ja D. Aunap üksteisest sõltumatult vaid ühiselt ja kooskõlastatult, sest vastasel korral ei oleks D. Aunap A. Ossipovile raha andnud ega ostnud talle kingituseks mobiiltelefoni. Maakohtu esitatud põhjendustest on võimalik aru saada selliselt, et mingil hetkel pärast rahakoti D. Aunapi kätte jäämist tekkis viimasel ootamatult raha, mida ta jagas ka A. Ossipoviga ning A. Ossipov sai teadlikuks sellestki, et D. Aunap oli saanud juurdepääsu kannatanu panagakontole. Ringkonnakohtu arvates järeldub maakohtu ülaltoodud põhjendustest üheselt, et A. Ossipov sai D. Aunapi juurdepääsust S.P. i pangakontodele (arvutikelmuse toimepanemisest) teada alles pärast seda kui D. Aunap oli juurdepääsu kannatanu kontodele juba saanud ja sellelt rahagi välja võtnud (D. Aunapil tekkis ootamatult raha, sai ülejärgmisel päeval teada juurdepääsust kontodele, D. Aunap andis raha jne). Samas ei selgu ringkonnakohtu arvates esitatud põhjendustest, milline oli siiski A. Ossipovi konkreetne tegu, millega viimane arvutikelmuse toimepanemisse panustas, s.o tegu millise toimepanemiseta ei olnuks võimalik D. Aunapi poolt kuriteo toimepanemine (teopanus ühise teoplaani realiseerimisse). Ringkonnakohtu arvates ei saa taolisteks tegudeks olla kannatanu pangakontole juurdepääsust teadasaamine ning saadu raha ja telefoni vastuvõtmine D. Aunapilt, sest nimetatud hetkeks oli D. Aunapi juba arvutikelmuse toime pannud. 8
lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest (vt nt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-97-04). Seega, otsustamaks, kas A. Ossipovi tegevust arvutikelmuse toimepanemisel saab vaadelda kui kaastäideviimist, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas ta valitses toimuvat tööjaotuslikus koostoimes D. Aunapiga. A. Ossipovi ütluste kohaselt leidis ta 2021 suvel, täpsemat kuupäeva ta ei mäleta, oma elukoha trepikoja vastas oleva pingi juurest rahakoti. Uurides rahakoti sisu, avastas ta selles pangakaardid ja ka ID kaardi. Ta ei mäleta, kas rahakotis olid ka PIN koodid. A. Ossipovi väitel oli rahakoti omaniku eesnimi Sergei, perekonnanime ta ei mäleta. Rahakoti omanikku ta ei tundnud. Ta näitas leitud rahakotti tol hetkel koos temaga elavale D. Aunapile ja soovis teada, kas viimane tunneb rahakoti omanikku. D. Aunap vaatas dokumente ja väitis, et tema omanikku ei tunne. Rahakott jäi D. Aunapi kätte. Mida D. Aunap rahakoti ja seal olnud pangakaartide ja ID-kaardiga edasi tegi, tema ei tea. Tal oli ükskõik. A. Ossipovi ütluste kohaselt oli tal korteris ka arvuti ja WI-FI ning D. Aunapil oli ligipääs arvutile. Seda, kas D. Aunap kasutas tehingute tegemiseks tema arvutit, ta ei tea. D. Aunapi ütluste kohaselt ei ole tema leidnud rahakotti dokumentide ja pangakaartidega, ei ole teinud mingeid tehinguid S.P. i panagakontodel ega võtnud ka laene tema nimel. Mingeid teisi, s.h ka kaudseid tõendeid, millistele tuginedes oleks võimalik hinnata A. Ossipovi rolli arvutikelmuse toimepanemises, kriminaalasjas kogutud ei ole. Teisisõnu, kuivõrd D. Aunapi ütlused mingit teavet A. Ossipovi rolli kohta arvutikelmuse toimepanemisel ei sisalda ning kaudseid tõendeid millistele tuginedes oleks seda võimalik teha, kogutud ei ole, siis saab ringkonnakohtu arvates A. Ossipovi tegevusele hinnangu andmisel tugineda üksnes tema enda ütlustele. A. Ossipovi ütlustest tuleneb, et ta näitas leitud rahakotti D. Aunapile, kes uuris rahakotis olevaid panagakaarte ja ID kaarti ning jättis rahakoti enda kätte. Mida D. Aunap kavatses rahakoti ja selles olnud kaartidega edasi teha A. Ossipovi ei huvitanud. Talle kuulunud arvuti kasutamisest D. Aunapi poolt A. Ossipov midagi ei tea. Kohtule esitatud süüdistuskõnes on prokurör, kinnitamaks, et A. Ossipov ja D. Aunap tegutsesid arvutikelmuse toimepanemisel grupis, esile toonud asjaolu, et kuivõrd laenulepingute sõlmise ja sularaha väljavõtmise vahele jäänud ajavahemik oli vaid mõni minut, siis pidi üks süüdistatavatest tegutsema läbi arvuti laenulepingu sõlmimisega ning teine süüdistatav võttis pangaautomaadist sularaha välja. See, et D. Aunap teinuks nimetatud toimingud üksi, ei ole prokuröri arvates eluliselt usutav. Kuigi prokurör ei täpsusta, millist konkreetset situatsiooni ta taoliselt väites silmas peab, on ringkonnakohtu arvates võimalik mõista, et selleks on
Kuivõrd ei ole tõendamist leidnud D. Aunapi ja A. Ossipovi poolt arvutikelmuse toimepanemine grupi poolt, siis kuulub tühistamisele ka D. Aunapi süüditunnistamine
lg 2 p 4 järgi ning ta tuleb süüdi tunnistada
Lähtudes sellest, et kohtul on aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-83-16) kontrollib ringkonnakohus, kas süüdistuses kirjeldatud A. Ossipovi teos võivad esineda mõne teise kuriteo tunnused. KrMS § 268 lg 6 näeb ette, et kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Nõue lähtuda kuriteo kvalifikatsiooni muutmisel kuriteo samadest asjaoludest tähendab seda, et kohtu poolt teo kvalifikatsioonis tehtav muudatus ei tohi eeldada uute, süüdistuses nimetamata faktiliste asjaolude tuvastamist. Kohtu kohaldatava kuriteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad olema isikule esitatud süüdistuses kirjeldatud (vt RKKKo otsus asjas 3-1-1-46-08).
lg 1 näeb ette vastutuse süüteo tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest.
sisalduva kuriteo objektiivsed tunnused seisnevad isiku poolt varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamises. A. Ossipovile esitatud süüdisuses heidetakse talle ette, et nemad koos D. Aunapiga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ära S.P. ile kuuluvaid panagakaarte ja ID kaarti, teostasid S.P. i nõusolekuta mitmesuguseid tehinguid, millega tekitasid kannatanule reaalset kahju summas 4285.99 eurot. Nimetatud summast võeti S.P. i Swedbanki kontolt sularahana välja 2700 eurot, SEB panga kontolt 1035. 40 eurot, R.P. i kontolt S.P. i kontole kantud 180 eurot ning tasuti Hobby Hallist tellitud 2 telefonide eest 370.49 eurot. Seega, esitatud süüdistusest tulenevalt, võttes S. Perevoztšikovi pangakontodelt välja sularaha ja jättes selle endale, A. Ossipov ja D. Aunap sisuliselt omandasid S.P. i vara. Ringkonnakohus leiab, et arvutikelmuse objektiivne tunnus, varalise kasu saamise eesmärk (vara omandamine) hõlmab ühtlasi ka üht
kirjeldatud käitumisalternatiivi, s.t süüteo tulemusena saadud vara omandamist (vt RKKKo otsus asjas nr 1-18-86). Ka on A. Ossipovile esitatud süüdistuses ära toodud, et tema koos D. Aunapiga tegutsesid S.P. i pangakaarte kasutades viimase teadmata ja nõusolekuta, s.o ebaseaduslikult ehk siis kuritegu toime pannes. Süüdistuses on ära toodud seegi, et A. Ossipov on varasemalt karistatud varguse ja röövimise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Ossipovile
järgi esitatud süüdistuses on kirjeldatud kõik
Muutes kuriteo kvalifikatsiooni peab kohus, lisaks ülaltoodule, tagama, et süüdistataval oleks küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni muutmise vastu kaitsta. 11 Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul sellist riivet ärakuulamisõiguse suhtes ei esine. A. Ossipov on kohtueelsel ülekuulamisel kinnitanud, et ülejärgmisel päeval pärast seda kui ta märkas, et D. Aunapil raha, küsis ta viimaselt, selle päritolu kohta. D. Aunap selgitas talle, et ta sai juurdepääsu S.P. i pangakontodele. Ka andis A. Ossipov ütlusi, et D. Aunap andis talle mitu korda raha, 100-200 eurot ning kinkis talle uue mobiiltelefoni Huawei. Seega on A. Ossipov saanud anda selgitusi talle D. Aunapi poolt antud raha ja telefoni päritolu kohta. Kohtumenetluse käigus, mis toimus lühimenetluses, A. Ossipov enda ülekuulamist ei soovinud ning kinnitas, et jääb oma varasemate ütluste juurde (I kd tl 78 p).
Prokurör oma kohtukõnes küll osundas, et kui erinevalt prokuratuurist kohus peaks leidma, et A. Ossipovi osas jääb kohtul mõistlik ja põhjendatud kahtlus süü tõendatuses
järgi, siis tuleks kaaluda alternatiivina tema teo sobivust
lg 2 p 2 järgi kuivõrd süüdistatav otseselt tunnistas oma ütlustes kuriteost saadud hüvede jagamist D. Aunapiga. Esitatud vastuses prokurör rõhutab, et taolise osunduse tõi ta esile vaid alternatiivina A. Ossipovi õigeksmõistmisele ning prokuröri hinnangul A. Ossipovi tegu vastab eelkõige
Seega oli menetlusosalistel võimalus esitada omapoolseid seisukohti A. Ossipovi teo võimaliku ümberkvalifitseerimise kohta. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kriminaalmenetluslikke takistusi A. Ossipovi teo kvalifikatsiooni muutmiseks ei ole. A. Ossipovi käitumises
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuste tuvastamiseks on esmalt vajalik kindlaks teha, kas A. Ossipov omandas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. A. Ossipov on kohtueelsel uurimisel, milliste juurde ta jäi ka kohtumenetluses, andnud ütlusi, et pärast seda kui ta sai teada D. Aunapi poolt saadud juurdepääsust S.P. i pangakontodele, andis viimane talle mitu korda raha 100-200 eurot ning kinkis talle ka uue mobiiltelefoni 12 Huawei. Saadud raha ja telefoni jättis ta endale. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda A. Ossipovi taolistes ütlustes. Seoses mobiiltelefoni kingiks saamisega, mille D. Aunap ostis kinkimiseks S.P. i pangakontolt saadud raha eest, märgib ringkonnakohus, et vastavalt kohtupraktikas omaksvõetus seisukohale, täidab ka vahetult eelteost pärineva sularaha eest soetatud asja omandamine
Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil, s.h ka selle kingiks saamine. Kuivõrd A. Ossipov jättis D. Aunapi poolt talle antud raha ja mobiiltelefoni endale, siis on tõendamist leidnud A. Ossipovi poolt vara omandamine. Ringkonnakohus, tuginedes A. Ossipovi ütlustele, loeb tõendatuks, arvestades vara väärtust A. Ossipovile soodsamas suunas, et süüdistatav sai D. Aunapilt sularaha vähemalt 200 eurot (andis mitu korda 100-200 eurot). Samuti loeb ringkonnakohus tõendatuks, et A. Ossipov sai D. Aunapilt kingituseks mobiiltelefoni Huawei väärtusega 135,44 eurot. Kokku omandas A. Ossipov vara väärtuses 335.44 eurot. Seega pole tegemist
Tõendamist on leidnud seegi, et raha, mille D. Aunap andis A. Ossipovile ning raha, mille eest osteti mobiiltelefon, sai D. Aunap arvutikelmuse tulemusena, s.o kuriteo toimepanemise tulemusena. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Subjektiivse külje täidetuks lugemiseks piisab, kui vara omandaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu (kaudne tahtlus). A. Ossipovi ütluste kohaselt vastas D. Aunap tema küsimusele raha päritolu kohta, et ta sai juurdepääsu S.P. i pangakontodele. A. Ossipovi taolistest ütlustest järeldub üheselt, et A. Ossipov pidas vähemalt võimalikuks, et raha, mille D. Aunap talle andis ja mille eest osteti talle kingitud mobiiltelefon, sai D. Aunap ebaseaduslikult S.P. i pangakontolt s.o arvutikelmuse toimepanemise tulemusena. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Ossipov täitis oma tegevusega
Kuivõrd A. Ossipov on varasemalt toime pannud nii varguse kui ka röövimise, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida
Karistus A. Ossipovile
lg 2 p 2 järgi karistust mõistes arvestab ringkonnakohus
Vastavalt juurdunud kohtupraktikale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistusmäär (vt RKKKo asjas nr 1-18-2232).
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb sanktsioon ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmiseks määraks 1,5 aastat. 13 A. Ossipovi süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus, et tema poolt omandatud vara väärtus ei olnud suur. Samuti arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et A. Ossipov ei näidanud vara omandamiseks üles omapoolset aktiivsust, vaid kasutas ära hetkeolukorda, kui võttis D. Aunapi poolt pakutava vastu. Nimetatut arvestades peab ringkonnakohus A. Ossipovi süü suurust keskmisest väiksemaks. A. Ossipov on varem kriminaalkorras 2 korda karistatud. Arvestada tuleb sedagi, et pärast käesoleva kuriteo toimepanemist jätkas A. Ossipov kuritegelikku käitumist ning pani toime veel 5 varguse episoodi, milliste toimepanemises ta ka käesoleva otsusega süüdi tunnistati. Nimetatu välistab ringkonnakohtu arvates talle rahalise karistuse mõistmise. A. Ossipovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada A. Ossipovi
Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud alternatiivsele taotlusele vabastada A. Ossipov talle mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi
Ossipovi kuritegelik aktiivsus (lühikese ajavahemiku jooksul 6 kuriteo toimepanemine), ei võimalda tema karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist. Kuivõrd ringkonnakohus muudab A. Ossipovile
lg 2 p 1, 4 järgi süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooni, tunnistades ta süüdi
lg 2 p 2 järgi ning mõistab talle selle eest uue karistuse, siis tuleb
Seejuures kasutab ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga,
Ossipovile mõistetud kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistab talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis tuleb A. Ossipovile mõistetud liitkaristusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 ning A. Ossipovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 6 kuud ja 20 päeva vangistust. A. Ossipovi karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 23. oktoober 2023, mil tema suhtes kohaldati tõkend vahistamine. Seoses sellega, et ringkonnakohtu arvates ei tegutsenud A. Ossipov ja D. Aunap arvutikelmuse toimepanemisel kaastäideviijatena, s.o grupis, tuleb tühistada ka D. Aunapi süüditunnistamine
lg 2 p 4 järgi, sest üks kvalifitseeriv tunnus, kuriteo toimepanemine grupis, ei ole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on D. Aunapile karistust mõistes arvestanud kõigi
Arvestades D. Aunapi süü suurust arvutikelmuse toimepanemisel, leia ringkonnakohus, et ühe kvalifitseeriva tunnuse äralangemine ei tingi D. Aunapile arvutikelmuse eest mõistetava karistuse kergendamist. Seega tuleb D. Aunap süüdi tunnistada
Tsiviilhagi 14 Tunnistades D. Aunapi ja A. Ossipovi süüdi
i kahjunõude summas 3755,89 eurot ning mõistnud nimetatud summa välja D. Aunapilt ja A. Ossipovilt solidaarselt. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kahjustatud isikule tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137). Kuna kannatanu nõudis kahju hüvitamist ning maakohtu otsustuse kohaselt panid D. Aunap ja A. Ossipov arvutikelmuse, millega tekitati S.P. i varaline kahju, toime grupis, siis mõistis maakohus igati õigustatult tekitatud kahju solidaarselt välja D. Aunapilt ja A. Ossipovilt. Käesoleva otsusega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse D. Aunap ja A. Ossipov süüdi tunnistamises
Ossipovi tegevuse
Kuivõrd arvutikelmuse, millega tekitati S.P. ile varaline kahju, pani D. Aunap toime täideviijana üksi, siis puudub alus tekitatud kahju väljamõistmiseks A. Ossipovilt ning varaline kahju tuleb välja mõista ainult D. Aunapilt. Menetluskulu 27. veebruaril 2024 esitas A. Ossipovi kaitsja A. Veski Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 90 minutit mille eest soovib kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamist 108 euro ulatuses millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid A. Ossipovile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning ajakulu on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning talle tuleb hüvitada 131,76 eurot koos käibemaksuga (108+23,76). Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab A. Ossipovi suhtes tehtud maakohtu otsuse osaliselt, s.o teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.