2-23-133776 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-133776 Tsiviilas

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 20.01.

1. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS 01.04.
2. a autolaenulepingu nr 21017485-AL. Leping allkirjastati digitaalselt ning lepiti kokku laenusummas 4000 eurot, intressimääras 9,900% aastas, krediidi kogukulus 4645,33 eurot ning krediidikulukuse määras 10,520% aastas. Kostja pidi laenu tagastama 35 osamaksetega ning hiljemalt 12.03.
3. a. Suurim igakuine makse 132,73 eurot. Laen summas 4000 eurot kanti kostja poolt taotluses märgitud arvelduskontole nr EE
4. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja Sxxxxx Txxxxxxxx krediidivõimelisust. Laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole tema keskmine sissetulek 1936,40 eurot. Igakuised kohustused väljaspool Swedbank AS-i olid ligikaudu 420 eurot ning laenuandja ees kohustused puudusid. Maksehäired puudusid. Lepingust tulenev igakuine makse moodustas ligikaudu 28,66% laenusaaja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle kahe aasta ning tasus laenu põhiosa katteks 1907,21 eurot. Alates 12.11.
5. a oli kostja viivituses osamakse tasumisega. Krediidiandja andis 16.01.
6. a kostjale võimaluse võlgnevuse tasumiseks või läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 02.02.
7. a. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse, s.o 12.11.
8. a (osaliselt) ning 12.12.
9. a ja 12.01.
10. a (täielikult) osamaksega. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 06.02.
11. a. Lisaks teavitati kostjat krediidiandja õigusest loovutada nõue inkassofirmale. Kostjat teavitati 16.05.
12. a nõude loovutamisest. 2

§ 1132

lg 2 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 8

sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2092,79 eurot, intressid 68,68 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 152,69 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 350 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot (76,75+273,25). See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 350 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 350 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3