) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.03.2024 juriidilise isiku X OÜ nimel esitatud kaebus, milles taotletakse Tallinna Vanglalt õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse on allkirjastanud X OÜ juhatuse liige X. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud isolatsioonis hoidmise ning keha- ja psüühiliste vigastuste tekitamisega. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla rikkunud Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standardeid. Kaebaja hindab tekkinud tervisekahju suuruseks 50 000 eurot. Koos kaebusega on esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 2.
lg 2 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb vaadata, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt võib kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel nõuda kannatanu sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et juriidilisele isikule ei ole võimalik tekitada vanglas tervisekahju. Seega 3-24-723 ei saa käesoleval juhul vangla tegevusega olla kaebaja õigusi ka rikutud. X OÜ-l puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult. 4. Täiendavalt lisab kohus, et juba varasemalt on kaebajale selgitatud, millal saab kaebajaks olla juriidiline isik ja millal füüsiline isik (vt Tallinna Halduskohtu 25.12.2023 määrus nr 3-232815, punkt 4; Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 määrus nr 3-24-578, p-d 4-5). Seetõttu lähtub kohus kaebuses märgitust, et kaebajaks on juriidiline isik X OÜ, mitte füüsiline isik ega pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist (
5.
lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuivõrd põhjendas kohus eelnevalt, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus, on kaebaja osalemine menetluses ebamõistlik ning menetlusabi taotlus tuleb rahuldamata jätta. Seega tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.