2-24-2548/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-2548 M K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Asja läbivaatamine 16.04.
2. a kohtuistungil Hageja M K (ik XXX); elukoht XXX Menetlusosalised Kostja A K (ik XXX); elukoht XXX RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada M K ja A K
5. novembril 2013 sõlmitud ja
6. novembril 2013 Ida-Viru maavalitsuses (tõend nr XXX) registreeritud abielu.
7. Muuta pärast abielu lahutamist M K perekonnanimi ja taastada M K abielueelne perekonnanimi “S ”.
8. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
9. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleisse rahvastikuregistris kande tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 2-24-2548 Kohus selgitab, et kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M K (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi A K (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 09.11.
10. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse esitamine ei olnud põhjendatud ja asjas tuleb menetlust lõpetada. Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldus on kostjale emotsionaalselt raske olukord, mida abikaasad ei olnud põhjalikult läbi arutanud. Abikaasad elavad abielu registreerimise hetkest koos. Abikaasad ei elanud ega ela käesoleva menetluse ajal ka eraldi. Kostja ei tunnista süüdistust vaimses ja füüsilises väärkohtlemises. Kostja arvates on abielusuhteid võimalik säilitada ja abielu taastamine on võimalik. Kostja ei ole nõus lahutama. Hageja vastuse kohaselt on tegemist tasakaaluka ja hästi läbimõeldud otsusega. Hageja palub abilelu lahutada. 16.04.
11. a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja oli abielu lahutamise vastu ja soovis suhteid taastada. Kostja palub kohut anda aega leppimiseks. Hageja leppimisaega ei soovi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära 16.04.
12. a kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis suhteid taastada. Kostja palus kohut anda aega lepitamiseks. Hageja kinnitas kohtuistungitel, et ta leppimisaega ei soovi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, 2 2-24-2548 võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Hageja palub taastada pärast lahutust abielueelse perekonnanime Sidorova. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning taastab hageja abielueelse perekonnanime S . Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3