3-24-1145/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1145 Määruse kuupäev

1. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vahur Siku (Sikk) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega RESOLUTSIOON Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-24-
2. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Vahur Sikk esitas
4. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat maksma välja kahju hüvitis tulenevalt Tartu Halduskohtu
5. jaanuari
6. a otsusest asjas 3-21-
7. Kaebaja selgitab, et vanglas täiendavate liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju tuleb määratleda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna, mis põhjustas talle täiendavaid kannatusi. Tartu Vangla õigusvastane tegevus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas ei ole vaidluse all, sest selle kohta on
8. veebruaril 2024 jõustunud kohtulahend asjas 3-21-
9. Kaebaja märgib, et esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse tuginedes asjas 3-21-820 tehtud otsusele, mis jäeti läbi vaatamata. Vangla vastus kaebaja kahju hüvitamise taotlusele on kaebuse lisa 1 (Tartu Vangla
10. aprilli
11. a vastus nr 1-13/24/147-4). KOHTU SEISUKOHT
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
13. Lähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ning tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vangalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega kaasnenud vabaduse võtmisega (RVastS § 9 lõige 1). Seejuures osutab kaebaja, et haldusasjas 3-21-820 on kohus tuvastanud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohtu
14. jaanuari
15. a otsusega haldusasjas 3-21- 3-24-1145 820 tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisnes kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ajavahemikul
16. juulist kuni
17. novembrini
18. a. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses perioodil
19. juuli kuni
20. november 2020 õigusvastaselt täiendavalt vabaduse võtmisega.
21. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
22. Kaebaja on kaebuses osutanud, et esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning on lisanud kaebusele Tartu Vangla
23. aprilli
24. a vastuse nr 1-13/24/147-4, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkti 1 alusel. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud Tartu Vangla
25. aprilli
26. a vastust kohtule esitades näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
27. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
28. oktoobri
29. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
30. juuni
31. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
32. septembri
33. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
34. juuni
35. a määrus asjas nr 3-3-1-3413, p 9).
36. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lõike 6 punkti 1 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks vabaduse võtmise alusel oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtul hinnangul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamises taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
37. juuni
38. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi
39. märtsi
40. a otsus asjas nr 2 3-24-1145 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, pidi ta eeltoodust tulenevalt kahju tekkimist tajuma juba vahetult pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist
41. novembril
42. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohtu
43. jaanuari
44. a otsus asjas 3-21-820, milles kohus tunnistas kaebaja suhtes täiendavate julgeoluabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise perioodil
45. juuli kuni
46. november 2020 õigusvastaseks, jõustus
47. veebruaril
48. Vangla otsusest nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist ning kaebajal ei esinenud nõude tähtaegselt esitamiseks objektiivseid takistusi. Eeltoodust tulenevalt jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
49. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3