← Eesti

1-23-3708/31

Obsah (12)§ 179§ 180§ 175§ 185§ 181§ 339§ 338§ 61§ 1265§ 331§ 7§ 337

1-23-3708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-3708 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 179

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 alusel menetluskuludena välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot ning narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu summas 126 eurot. 2.7.

§ 180

lg 1 kohaselt välja mõista Artjom Kurmõšovilt menetluskuluna riigituludesse

§ 175lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu summas 126 eurot.

2.

  1. Välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. 2.
  2. Maakohtu menetluses menetluskuluna Ruslan Bunal tekkinud süüdistatava kokkuleppel kaitsja tasu summas 2925 eurot, jätta Ruslan Buna enda kanda.
  3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt välja süüdistatav Ruslan Buna kasuks

§ 185

lg 1, 2 kohaselt temal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu summas 700 eurot. 2.

  1. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Pärnu Maakohtu 18.12.2023 otsusega mõisteti Ruslan Buna kogu esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi õigeks. Rahuldati õigeksmõistetud Ruslan Buna kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning tuginedes

§ 181

lg-le 1 ning

§ 175

lg 1 p-le 1 mõisteti Eesti Vabariigilt Ruslan Buna kasuks tema valitud kaitsjale makstud tasu summas 2925 eurot. Tunnistati Artjom Kurmõšov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistet talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Artjom Kurmõšov ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 180

lg 1 alusel mõisteti Artjom Kurmõšovilt menetluskuludena riigituludesse välja

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 252 eurot ning

§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1238,40 eurot, kokku 3302,90 eurot. 2

(16)Määrati, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  1. Ruslan Buna (Buna) ja Artjom Kurmõšov (Kurmõšov) on süüdistatuna antud kohtu alla selles, et nad käitlesid ebaseaduslikult tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, kanepit THC sisaldusega 19%. Süüdistuste kohaselt: Ruslan Buna valdas XXX kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 09.07.2022.a kell 20.49 Artjom Kurmõšovile 170 euro eest edasi andmise ehk müümiseni kriminaalmenetlusega tuvastamata koguses, kuid vähemalt 9,37 grammi narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 19%. 09.07.2022.a kell 20.49 omandas Artjom Kurmõšov Ruslan Bunalt aadressil XXX 170 euro eest kohtueelses menetluses kindlaks tegemata koguses, kuid vähemalt 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19%. Seejärel hoidis Artjom Kurmõšov omandatud kanepit enda valduses ning transportis seda edasi tema kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4 reg. märgiga XXXXXX kuni 09.07.2022 kell 22.38, mil politseiametnike poolt leiti ja võeti ära sõiduki salongis asuvast topsihoidjast papist tops 9,08 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19% ja käetoest soonsulguriga kilekott 0,29 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19%. Narkootiline aine kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3% kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Artjom Kurmõšovil ja Ruslan Bunal puudus luba Eesti Vabariigis narkootilise aine kanep käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit. Artjom Kurmõšovi ja Ruslan Buna käideldud ebaseaduslikust kanepist oleks joobe saanud 12 inimest. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid süüdistatavatele Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna teada ning isikute eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna narkootilist ainet kanep käidelnud kavatsetult. Seega pani Ruslan Buna narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Artjom Kurmõšov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PROKURATUURI APELLATSIOON
  2. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse prokuratuur, kes vaidlustab Pärnu Maakohtu 18.12.2023.a otsuse nr 1-23-3708 Ruslan Buna õigeksmõistmise osas. Samuti vaidlustab prokuratuur Artjom Kurmõsovi süüdi tunnistamise põhjendused osas, milles maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et A. Kurmõšov omandas leitud ja äravõetud kanepi THC sisaldusega 19% kuid mitte vähem kui 9,37 grammi 170 euro eest Ruslan Bunalt. 3.
  3. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 09.07.2022.a leiti ja võeti Artjom Kurmõšovilt ära 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19%. Asjas seisneb vaidlus selles, kas on tõendamist leidnud, et A. Kurmõšov omandas nimetatud kanepi Ruslan Buna käest või mitte, st kas 3
(16)enne Artjom Kurmõšovi valdusesse jõudmist oli leitud ja ära võetud kanep R. Buna valduses või mitte. Apellant leiab, et maakohus ei ole tõendeid hinnanud kogumis. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Tõendite hindamisel tehtud vead on omakorda viinud aga maakohtu ebaõigete järeldusteni ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Pärnu Maakohus asus 18.12.2023.a otsuses kokkuvõtlikult seisukohale, et prokuratuuri esitatud tõendid ei ole piisavad R. Buna suhtes süüdimõistava kohtuotsuse tegemiseks. Prokuratuur leiab erinevalt maakohtust, et käesolevas kriminaalasjas on esitatud ja uuritud piisavad tõendid, mis kinnitavad, et käesolevas kriminaalasjas leitud ja ära võetud kanepi omandas A. Kurmõšov Ruslan Bunalt ehk nimetatud kanep oli enne Ruslan Buna valduses. 3.

  1. Prokuratuur on seisukohal, et R. Buna müüs A. Kurmõšovile mitte vähem kui 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19%. 170 euro eest Nimetatu leidis aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKK nr 1-20-1301, p 12), mille prokuratuur on maakohtu menetluses esitanud ning mis on ka vahetult uuritud. Prokuratuur on maakohtus esitatud ja vahetult uuritud tõenditega tõendanud järgmise sündmuste käigu: 1) 09.07.2022.a toimuvad mitmed telefonikõned, mis kinnitavad A. Kurmõšovi kanepi ostmise soovi, sh kell 11:44:30 helistab A. Kurmõšov R. Bunale ning soovib teema suhtes rääkida, kell 20:21 helistab R. Buna omakorda A. Kurmõšovile ning annab teada, et lahendas asjad (süüdistusakti tõend 16.7, protokolli lk 2-5); 2) samuti 09.07.2022.a kell 20:21:07 kõnes küsib Artjom Seal 170, mis on, jah? (süüdistusakti tõend 16.7, protokolli lk 4-5), number 170 vastab umbes 10 grammi kanepi hinnale (süüdistusakti tõend 16.8); 3) 09.07.2022.a kell 20:49 Ruslan Buna ja Artjom Kurmõšov kohtuvad (süüdistusakti tõend 16.7, protokolli lk 5); 4) umbes 2 tundi pärast kohtumist leitakse A. Kurmõšovi kasutuses olevast sõidukist 9,37 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 19% (tunnistaja SK ütlused, vallasasja läbivaatuse protokoll, s.o süüdistusakti tõend 16.2, vallasasja hoiule võtmise protokoll, s.o süüdistusakti tõend 16.3, A. Kurmõšovi ütlused, ekspertiisiakt nr 22E-AN1303, s.o süüdistusakti tõend 16.5) 5) samuti on kriminaalasjas kogutud tõendid selle kohta, et R. Buna omas juurdepääsu kanepile, sh indikaatorvahendi kasutamise protokollid (süüdistusakti tõendid 16.11 ja 16.12), isiku enda ütlused ning kohtulikul uurimisel maakohtus vahetult uuritud ja kohtusaalis kõlanud telefonikõned, viidetega narkootilisele ainele (süüdistusakti tõend 16.7). 3.
  2. Prokuratuur ei nõustu maakohtu hinnanguga, mis on antud jälitustoimingutega kogutud teabele, s.o jälitustoimingu protokollile. Prokuratuur on veendunud, et 09.07.2022.a soovis A. Kurmõšov osta narkootilist ainet kanep. 21.09.2022.a jälitustoimingu protokollist nähtub, et esmalt helistas ta selleks 09.07.2022.a kell 11:44:01 BMle, kellelt küsib kas läbi sõita tasub. BM teatab, et praegu veel ei ole ja avaldab arvamust, et Buntšikul (Ruslan Buna) parem. Selle peale helistabki A. Kurmõšov koheselt, s.o kell 11:44:30 R. Bunale ning küsib kas teema suhtes rääkida. Ruslan Buna annab teada, et no ei tule. Artjom avaldab omakorda, et B ütles ka, et helistaks hiljem. Sama päeva õhtul, s.o kell 20:21:07 helistab R. Buna Artjom Kurmõšovile ja annab teada, et ta lahendas asjad ja ajaliselt kiiremini kui kokku leppisime. Kõne käigus küsib A. Kurmõšov seal 170, mis on jah? Ruslan vastab No jaa-jaa, milline on hea. Seejärel vähem kui 20 minutit hiljem Artjom Kurmõšov ja Ruslan Buna kohtuvad viimase elukoha, milleks R. Buna kohtuistungil avaldatud kohaselt on XXX, juures. Nimetatut kinnitab 09.07.2022.a kell 20:49:35 R. Buna ja A. Kurmõšovi vahel toimuv telefonikõne, milles R. Buna teatab Jaa, ma näen, kohe tulen välja. Seejärel vähem kui kaks tundi pärast R. Buna ja A. Kurmõšovi kohtumist, s.o kell 22:38, leiab politsei ja võtab ära R. Buna valdusest kanepi THC sisaldusega 19% kokku 9,37 grammi. 4

(16)3.
  1. Apellant ei nõustu kohtu etteheitega nagu prokuratuur oleks rikkunud R. Buna kaitseõigust. Kaitsja leidis, et 09.07.2022.a kell 11:44:01 A. Kurmõšovi kõne BMile sidumine R. Bunale esitatud süüdistusega on kaitseõiguse rikkumine ja sellele tähenduse andmine üllatuslik. Nimetatud kõnes helistab A. Kurmõšov BMile, kellelt küsib kas läbi sõita tasub. BM teatab, et praegu veel ei ole ja avaldab arvamust, et Buntšikul (Ruslan Buna) parem. R. Bunale on esitatud süüdistus selles, et ta müüs (eelnevalt valdas) A. Kurmõšovile 09.07.2022.a mitte vähem kui 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19%. Kuivõrd A. Kurmõšov ja R. Buna on esitatud süüdistuse kaudu seotud, ei saa olla üllatuslik, et prokurör sisustab ja tõendab esitatud süüdistust isikute sama päeva käitumisega. Seda enam, et vaidlusaluses kõnes antakse A. Kurmõšovile soovitus R. Bunale helistamiseks ehk antud kõne omab otsest puutumust R. Bunaga. Kaitsja jaoks ei saa sellise telefonikõne, milles nimetatakse tema kaitsealust, prokuratuuri poolt süüstava tõendina kasutamine mitte kuidagi tulla üllatusena. Seda enam, et vastav kõne leiab aset samal päeval kuriteosündmusega ning vahetult enne 09.07.2022.a esimest telefonikõne A. Kurmõšovi ja R. Buna vahel. Veel enam ka 09.07.2022.a kell 11:44:01 toimuvas kõnes ütleb A. Kurmõsov, et B oli ka soovitanud hiljem helistada ehk annab R. Bunale teada, et on samas küsimuses pöördunud juba ka BM poole. Tõepoolest selle, millise lõpliku hinnangu ja kaalu konkreetsele tõendile prokurör omistab, annab prokurör alles süüdistuskõnes ehk kohtuvaidlustes. Samuti ei nõustu prokurör maakohtu ja kaitsja etteheitega nagu BMi ja R. Buna kriminaalasjade arutamine eri menetlustes põhjustab raskusi süütuse presumptsiooni järgimisel. Pärnu Maakohtu 05.06.2023.a kohtuotsuse nr 1-23-2971 kohaselt ei omanud BMile esitatud süüdistus mitte mingisugust puutumist 09.07.2022.a sündmustega. BMile esitati süüdistus hoopis teises kuriteosündmuses. 3.
  2. Prokuratuur leiab, et maakohus ei ole A. Kurmõšovi selgitusi 09.07.2022.a temalt leitud ja ära võetud kanepi päritolu kohta hinnanud koostoimes tõendikogumiga, vaid hinnanud neid iseseisvalt. A. Kurmõšovi ütluste hindamisel ei ole prokurör võtnud eksperdi rolli nagu leiab maakohus (otsuse lk 14). Prokuratuur tugines ütluste hindamisel kriminaalmenetluslikule kogemusele ehk asjaolule, mis on teistes kriminaalmenetlustes korduvalt tuvastamist leidnud. Varasemates kriminaalmenetlustes ei ole leidnud tuvastamist, sh prokuratuur on kohtuvaidlustes viidanud asjakohasele kohtupraktikale, et A. Kurmõšovi kirjeldatud tingimustele sarnastes tingimustes oleks keegi kasvatanud kanepit THC sisaldusega 19%, vaid sedavõrd kõrge THC sisaldusega taime kasvatamine vajab eritingimusi. Kriminaalmenetluslik kogemus on asjaolu, mis võimaldab hinnata A. Kurmõšovi ütluste usaldusväärust kanepi päritolu kohta. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (31-1-74-05, p 15 ja 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (3-1-1-89-12, p 14). Ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise väga väikene tõenäosus on argument ütluste ebausaldusväärseks lugemise kasuks. (3-1-1109-15, p 111). Käesoleval juhul annabki kriminaalmenetluslik kogemus alust järelduseks, et A. Kurmõšovi väidetud tingimustes kanepi THC sisaldusega 19% kasvatamine on ülimalt ebatõenäoline. 01.11.2022.a ekspertiisiaktist nr 22E-AN1303 nähtub, et nii topsis kui ka minigrip kotis olid kanepiõisikud THC sisaldusega 19%. Samas A. Kurmõšov väitis, et topsis ja minigrip kotis olnud kanep pärines erinevatest kohtadest. Prokuratuur leiab, et kahest erinevast allikast täpselt samasuguse THC sisaldusega kanepi saamine on enam kui ebatõenäoline ega pole eluliselt usutav. Minigripis kotis olnud kanepi ostis A. Kurmõšov väidetavalte kelleltki Glt. Seejuures on A. Kurmõšov väitnud, et soetas G käest kanepi umbes pool aastat enne selle politsei poolt leidmist ja ära võtmist. Kohtuistungil on A. Kurmõšov avaldanud, et enne 09.07.2022.a sündmust oli ta igapäevane kanepi tarvitaja ning korraga tarvitas 0,2 grammi. Kuivõrd A. Kurmõšov ise on kinnitanud, et ta oli igapäevane kanepi tarvitaja, siis ei saa eluliselt usutavaks pidada, et tal oleks 5
(16)kelleltki ostetud kanep alles olnud poole aasta vältel. Seda enam, et A. Kurmõšovil kulus poole aastaga, s.o 180 päevaga, umbes 0,2x180=36 grammi kanepit A. Kurmõšov võis küll Glt pool aastat tagasi kanepit osta, kuid arvestades A. Kurmõšovi kanepitarvitamise harjumusi, on äärmiselt ebatõenäoline ega ole eluliselt usutav, et tal oleks pool aastat hiljem osa soetatud kanepist veel alles olnud. Seega ei saa pidada A. Kurmõšovi ütluseid, et osa leitud ja äravõetud kanepist omandas ta kelleltki Glt pool aastat tagasi, usaldusväärseteks. A. Kurmõšovi väidetud tingimustes kanepi THC sisaldusega 19% kasvatamine on ülimalt ebatõenäoline. Väidetavalt oli täpselt sama THC sisaldusega kanep pärit kahest erinevast allikast. A. Kurmõšov ja R. Buna on alates lapsepõlvest sõbrad ehk A. Kurmõšovil on ilmselge motiiv mittesüüstada R. Bunat. Hinnates nimetatud asjaolusid kogumis, tuleb A. Kurmõšovi ütluseid kanepi päritolu kohta pidada ebausaldusväärseteks. Käesoleval juhul on A. Kurmõšov kanepi päritolu osas esitanud aktiivsed kaitseväited. Juhtudel, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Vt nt RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1). Apellant leiab, et süüdistatava väited temalt leitud ja ära võetud kanepi päritolu kohta ei ole eelviidatud kaalutlustel usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Seega antud juhul ei ole kriminaalasjas esitatud tõendeid, mis kinnitaks A. Kurmõšovi väidete õigsust. 3.
  1. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et R. Bunale 24.11.2022.a ja 25.11.2022.a teostatud indikaatorvahendi protokollidega tuvastatud näidud on kunstlikult haakuvad. Vastupidi, kogumis teiste kohtuistungil vahetult uuritud jälitustoimingutega kogutud telefonikõnedega, nt 19.07.2022.a kell 15:21:54, 20.07.2022.a kell 13:43:00, 11.09.2022.a kell 16:49:24, 17.09.2022.a kell 20:02:10, 18.09.2022.a kell 18:14:42 järeldub, et Ruslan Bunal oli kuriteosündmuse paiku juurdepääs kanepile. Märgitu omakorda aga kinnitab süüdistusversiooni usaldusväärsust, st R. Bunal oli juurdepääs kanepile ehk võimalus etteheidetud kuriteo toime panemiseks. Tegemist ei ole otseste tõenditega kuriteo kohta, vaid süüdistusversiooni toetavate ja selle usaldusväärsust kinnitavate tõenditega, st R. Bunal olid vahendid ja võimalused teo toimpanemiseks. 3.
  2. Kuigi üheski 09.07.2022.a kohtus uuritud telefonikõnes ei mainita otsesõnu narkootilisi aineid, siis toimub rääkimine n.-ö. ümber nurga ja läbi lillede ning kõik osapooled saavad väga hästi aru, millest jutt käib ja mida teine osapool soovib, nt 09.07.2022.a kõnedes kasutatakse väljendeid „teema“ suhtes rääkida, „no ei tule, lahendasin asjad“. Selline sõnakasutus on iseloomulik, kui räägitakse milleski ebaseaduslikust, mida telefonikõnes ei saa õige nimega nimetada, nt narkootilised ained. Seejuures kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt on sõna „teema“ just see, mida kasutatakse näiteks telefonikõnedes narkootiliste ainete tähistamiseks. 3.
  3. Nii R. Buna kui ka A. Kurmõšov on asja kohtulikul arutamisel väitnud, et 09.07.2022.a ei müünud R. Buna A. Kurmõšovile kanepit ning telefonikõnes kõlanud number 170 ei ole kanepi hind. Süüdistatavate verisooni kohaselt võis olla tegemist rehvide või killustiku hinnaga. Märgituga on sisuliselt soostunud ka maakohus. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et 09.07.2022.a kell 20:21 kõnes kõlava number 170 puhul on tegemist ca 10 grammi kanepi hinnaga. Prokurör märgib, et kriminaalasjas puudub vaidlus, et kanepi keskmine hind on umbes 20 eurot/gramm, st võib olla ka teatud olukordades rohkem või vähem. Viimati märgitu on maakohus muuhulgas 10.08.2023.a kohtumääruses lugenud üldteada asjaoluks. Maakohus on otsuses märkinud (8 ülevalt teine lõik), et on selge, kui R. Buna ja A. Kurmõšov võisid juba ka päeval kohtuda nt ehitusel ning muu tiheda suhtluse tõttu, siis on ka eluliselt 6
(16)võimalik, et polegi vaja rääkida alati täislausete ja sissejuhatustega ka seaduslikest teemadest hea tuttava või sõbraga. Prokuratuur samas leiab, et hinnates kõlanud number 170 kogumis teiste tõenditega ning tuvastatud sündmuste käiguga (viidatud p-s 9), ei ole võimalik sellele omistada mitte ühtegi teist tähendust, kui, et tegemist oli ca 10 grammi kanepi hinnaga. Maakohus nimetatud number 170 aga tõendite kogumis hinnanud ei ole, vaid süüdistatavate ütlustest lähtuvalt andnud sellele iseseisva tähenduse, st soostunud, et tegemist võis olla rehvide või killustiku hinnaga. Tuleb tähele panna, et 09.07.2022.a kell 11:44:30 kõnes soovis A. Kurmõšov R. Bunaga rääkida „teema“ (viide narkootilistele ainetele) suhtes, kuid R. Buna sõnul „no ei tule“. Samas sama päeva õhtul kell 20:21 helistab R. Buna omakorda A. Kurmõšovile ja teatab, et „lahendasin asjad“ ja ajaliselt kiiremini kui kokku leppisime ning seejärel kõlab telefonikõnes number, mis vastab 10 grammi kanepi hinnale. Tõepoolest käesolevas kriminaalasjas ei ole ühtegi otsest tõendit, nt varjatud jälgimisega tuvastatud kanepi üleandmine vms, millega oleks fikseeritud R. Buna poolt kanepi üleandmine A. Kurmõšovile süüdistuses märgitud ajal, kohas ja koguses. Samas, hinnates kriminaalasjas kogutud ja maakohtus vahetult uuritud tõendeid ja seeläbi käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ja tõendatud asjaolusid kogumis, on ainuvõimalik järeldada, et Artjom Kurmõšov omandas kanepi THC sisaldusega 19% 170 euro eest 09.07.2022.a kell 20:49 Ruslan Bunalt viimase elukoha juures. Seega enne kanepi 170 euro eest Artjom Kurmõšovile edasi andmise ehk müümiseni oli kanep Ruslan Buna valduses. 3.
  1. Maakohus leiab, et kuna politsei leidis ja võitis A. Kurmõšovi valdusest kanepi ära alles ca kaks tundi pärast R. Buna ja A. Kurmõšovi kohtumist ja hoopis teises asukohas, siis puudub vahetu või katkematult jälgitav seos. Arvestades tuvastatud asjaolusid (viidatud p-s 9) ning hinnates kriminaalasja tõendeid kogumis, on prokuratuur seisukohal, et menetluse esemeks olevad sündmused, s.o R. Buna müüs A. Kurmõšovile mitte vähem kui 9,37 grammi kanepit THC sisaldusega 19% 170 euro eest, leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu prokuratuur on märkinud esitatud süüdistuses ja süüdistuskõnes. Märgitu tugineb maakohtus vahetult uuritud tõendikogumile. 3.
  2. Ruslan Buna karistuse osas jääb prokurör süüdistuskõnes avaldatud seisukohtade juurde. Ruslan Bunal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Samuti täidab käesoleval juhul käideldud narkootilise aine kogus KarS § 184 mõttes suure koguse sisuliselt minimaalselt, s.o 12 joovet. Võttes arvesse käideldud narkootilise aine liiki ja kogust, R. Buna varasemate karistuste puudumist, leiab prokurör, et R. Buna süüd teo toimepanemisel tuleb pidada väikseks ning talle tuleks mõista karistuseks sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Samas leiab prokurör, et Ruslan Bunale tuleb mõista veidi raskem karistus kui Artjom Kurmõšovile. Antud juhul heidetakse Ruslan Bunale ette narkootilise aine raha eest edasiandmist ehk müümist. Võttes arvesse R. Buna süü suurust, toime pandud tegu ja selle asjaolusid, sh narkootilise aine liiki ja kogust, samuti karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, palub prokurör: Ruslan Buna süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks Ruslan Buna kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11 kuni 25.11.2022.a ehk kaks päeva. Seega kandmata karistus on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Samas, kuna Ruslan Bunal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, leiab prokurör, et käesoleval juhul ei ole üld- ega eripreventiivsetel kaalutlustel vajalik ega põhjendatud reaalse vangistuse mõistmine. Seega KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel palun jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ruslan Buna ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa)kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
  3. Apellant leiab, et 09.07.2022.a kell 20:21 toimuvas kõnes nimetatava numbri 170 puhul on tegemist rahasummaga, mille Artjom Kurmõšov tasus kanepi eest Ruslan Bunale. Seega Ruslan 7
(16)Buna sai kuriteo toimepanemise tulemusel 170 eurot. KarS § 831 lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul ei ole konkreetset saadud 170 eurot R. Bunalt menetlustoimingute käigus leitud ja ära võetud. Sellistel juhtudel tuleb kohaldamisele KarS § 84, mis sätestab, et kui süüteoga saadud vara äravõtmine pole võimalik võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega palub apellant KarS § 831 lg 1 ja § 84 tulenevalt Ruslan Bunalt välja mõista konfiskeerimise asendamise korras 170 eurot. 3.12. Samuti palub apellant

§ 180

lg 1 tulenevalt Ruslan Bunalt välja mõista menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 3 alusel ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN1303) kulust ehk 126 eurot ning

§ 175lg 1 p 9 alusel sundraha.

Kuivõrd apellant palub R. Bunalt välja mõista ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN1303) kulust ehk 126 eurot, siis sama summa võrra tuleb vähendada A. Kurmõšovilt maakohtus välja mõistetud menetluskulusid. 3.12. Juhindudes

§-dest 318, 319, 321, 337, 338, 339, 340, prokurör taotleb: 1) tühistada Pärnu Maakohtu 18.12.2023.a otsus nr 1-23-3708 Ruslan Buna õigeksmõistmise osas. 2) teha Ruslan Buna osas uus otsus, millega tunnistada Ruslan Buna süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks Ruslan Buna kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11 kuni 25.11.2022.a. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel palun jätta kandmata karistus, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ruslan Buna ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa)kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 831 lg 1 ja § 84 tulenevalt Ruslan Bunalt välja mõista konfiskeerimise asendamise korras 170 eurot. Samuti

§ 180

lg 1 tulenevalt Ruslan Bunalt välja mõista

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN1303) kulust ehk 126 eurot; 3) muuta Pärnu Maakohtu 18.12.2023.a otsuse nr 1-23-3708 põhiosa Artjom Kurmõšovi osas, jättes välja põhjendused, milles kohus leidis, et ei ole tõendatud, et A. Kurmõšov omandas leitud ja äravõetud kanepi THC sisaldusega 19 % kuid mitte vähem kui 9,37 grammi 170 euro eest Ruslan Bunalt. 4) tühistada Pärnu Maakohtu 18.12.2023.a otsus nr 1-23-3708 Artjom Kurmõšovilt välja mõistetud menetluskulude osas ning teha selles osas uus otsus, millega vähendada Artjom Kurmõšovilt maakohtus välja mõistetud menetluskulusid 126 euro võrra, s.o ½ narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22E-AN1303) kulu võrra. KAITSAJTE APELLATSIOONIVASTUSED 4. Ruslan Buna kaitsja ei nõustu apellandi väitega sellest, et kohus ei ole tõendeid hinnanud kogumis ja on sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 mõttes ja et tõendite hindamisel tehtud vead on omakorda viinud maakohtu ebaõigete järeldusteni ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 4.1. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et prokuratuuril oli juba menetluse käiku arvestades selge, et menetleja ei ole suutnud koguda selliseid tõendeid, mis süüstaks Ruslan Bunat KarS § 184 lg 1 järgi. Kaitsja juhtis sellele korduvalt prokuratuuri tähelepanu ja esitas korduvad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks R. Buna suhtes. Prokuratuur kaitsja taotlustega ei nõustunud. Kaitsja on seisukohal, et R. Bunale esitatud süüdistus põhineb oletustel. R. Buna kaassüüdistatavat A. Kurmõšovi puudutavad selged tõendid (kinnipidamisel leiti ja võeti tema kasutuses olnud autost ära 9,37 g kanepiõisikuid, mis olid mitmes kohas, A. Kurmõšov tunnistas end selles, et omas kanepit, süüdi ja andis ütlusi) pole vaidluse all. 8

(16)Ruslan Bunat puudutavas süüdistuse osas ei ole prokuratuur ühtegi konkreetset tõendit esitanud. Tõendeid ei asenda apellandi väide, et tõendamiskogumist järeldub prokuratuuri arvates, et „suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel“ toimus R. Buna poolt kanepi müümine A. Kurmõšovile. Kaitsja on seisukohal, et pealtkuulatud telefonikõned ei anna kinnitust sellest, et R. Bunal oleks olnud olemas suur kogus kanepit. Prokuratuuri oletus sellest, et pealkuulatud kõnes kuuldud number 170 kujutab endast 10g kanepi hinda, samuti mitte. R. Buna ja A. Kurmõšov said küll 09.07.2022.a. kokku (ja ei eita seda), kuid kanepi ega raha üleandmist sellel kohtumisel ükski tõend ei kinnita. Apellatsioonis on viidatud selle, et R. Buna omas juurdepääsu kanepile (see ei täida objektiivset koosseisu mingilgi moel) ja jäetud välja toomata, et R. Buna nn juurdepääsu kinnitusena märgib prokurör edasiselt samas apellatsioonis, et R.Bunal tuvastati kanepi tarvitamine 24.11.22.a. ja 25.11.22.a. Süüdistuse ajaskaala jätab prokuratuuri legendi tühikud, mida ei olegi suudetud täita. Kui 24.11.22 ja 25.11.2022 tuvastati indikaatorvahendi abil, et R. Buna oli tarvitanud millalgi enne seda kanepit, näitab see nn juurdepääsu omamine, et süüdistusaktis näidatud sündmuse ja eelkirjeldatu vahel on ajaline vahe üle 4 ja poole kuu. Nende juhtude ühendamine on meelevaldne ja kunstlik. Apellandi kriitika selles küsimuses kohtuotsuse kohta ei ole kuidagi põhjendatud. Apellatsiooni kohaselt R. Buna süüd tõendavates materjalides on näidatud, et alles ligikaudu 2 tunni möödumisel R. Buna ja A. Kurmõšovi kohtumisest peeti viimane kinni ja temalt võeti ära kanep. Kui prokuratuur ei usu A. Kurmõšovi selgitusi kanepi päritolu kohta, siis ikkagi on lahtiseks jäetud, et kahe tunni vältel võis A. Kurmõšov kohtuda veel paljude inimestega ja välistada ei saa, et kanep võis pärineda kelleltki neist. Pole selge, kas nimetatud kahe tunni osas jälitustoiminguid ei teostatud või ei sobinud selle tulemused prokuratuuri legendiga. 4.
  1. Kaitsja nõustub maakohtu järeldustega sellest, et tuues teistest kriminaalasjadest kohtumenetluse ajal üllatuslikult fragmentaarselt välja teiste isikute pealtkuulatud kõnesid, selleks, et neile hiljem süüdistuskõnes süüstavat üllatuslikku tähendust omistada, võib see endast kujutada kaitseõiguse rikkumist. Abiprokuröri arusaamu sellest, et ükskõik millisest muust menetlusest võiks üllatuskorras sisse tuua nn tõendusmaterjali, tuleks kindlasti kritiseerida. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendatult heitnud prokurörile ette nn eksperdi rolli võtmist küsimuses, mis puudutab A. Kurmõšovi selgitusi temalt leitud kanepi päritolu kohta. Apellandi arvates asendab kriminaalmenetluslik kogemus võimalikku ekspertarvamust sellest, millistes tingimustes võiks kanep THC sisaldusega 19% kasvada. Prokuröri arvamus ega tema väited elulisest usutavusest või selle puudumisest ei saa asendada reaalset ekspertiisi ega spetsialisti arvamust. Tegemist on järjekordse oletusega. Apellant ei analüüsi, kas eksisteerivad veel mingid muud võimalused A. Kurmõšovil kanepi omandamiseks kui süüdistusversioonis esitatu. Ka ei tule apellant kordagi selle peale, et menetleja ja prokuratuur on jätnud oma töö olulises kohas pooleli. Pole välistatud, et jälitustoimingute jätkumisel kuni A. Kurmõšovi kinnipidamiseni olnuks selge, et see, mida süüdistatavad on kogu aeg kinnitanud - R. Buna pole kaassüüdistatavale kanepit müünud - on igati õige. 4.
  2. Apellatsioonis leitakse, et süüdimõistmise korral R. Buna karistus peaks olema rangem, kui A. Kurmõšovil, kelle süü on tõendatud. Kaitsja apellatsioonis toodud põhjendustega ei nõustu. R. Buna on varasemalt kohtulikult karistamata isik, kellel on ametlik töökoht. Kaitsja arvates ainetu ning põhjendamatu on apellandi taotlus kuritegelikul teel saadud ning äratarvitatud raha konfiskeerimise asendamiseks. Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et apellatsioon on põhjendamatu ja selles toodud väited ei anna alust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsuse tühistamiseks. Kaitsja palub jätta maakohtu otsus muutmata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 9
(16)5. Ringkonnakohtule esitatud vastuses leiab A. Kurmõšovi kaitsja, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata või jätta apellatsioon käiguta, kuivõrd

ei võimalda rahuldada apellandi taotlust muuta Pärnu Maakohtu 18.12.2023.a otsuse nr 1-23-3708 põhiosa Artjom Kurmõšovi osas, jättes välja põhjendused, milles kohus leidis, et ei ole tõendatud, et A. Kurmõšov omandas leitud ja äravõetud kanepi THC sisaldusega 19 % kuid mitte vähem kui 9,37 grammi 170 euro eest Ruslan Bunalt. Alternatiivselt palub kaitsja jätta 18.12.2023 Pärnu Maakohtu kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuratuuri apellatsioonis ja kaitsjate apellatsioonivastustes toodud seisukohtadega leiab, et prokuratuuri apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu. Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning puudulikult, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise

§ 338p 1 alusel.

Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

  1. Nõustuvalt prokuratuuri apellatsiooniga märgib kohtukolleegium sissejuhatavalt, et kriminaalasjas puudub vaidlus, et Artjom Kurmõšov hoidis varem omandatud kanepit enda valduses ning transportis seda edasi tema kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4 reg. märgiga XXXXXX kuni 09.07.2022 kell 22.38, mil politseiametnike poolt leiti ja võeti ära sõiduki salongis asuvast topsihoidjast papist tops 9,08 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19% ja käetoest soonsulguriga kilekott 0,29 grammi kanepiõisikutega THC sisaldusega 19%. Praeguses kriminaalasjas taandub vaidlus põhiliselt sellele, kas prokuratuuri poolt kogumis teiste kohtule esitatud tõenditega kriminaalasjas nr 22250100002 jälitustoiminguga kogutud ning uuritud protokoll tõendab väljaspool mõistlikku kahtlust, et A. Kurmõšovilt leitud ja äravõetud kanep oli temale müüdud süüdistuses toodud asjaoludel R. Buna poolt. 7.
  2. Maakohus on kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena oma siseveendumuse tekkimise käiku otsuses põhjalikult kirjeldanud, kuid kohtukolleegiumi hinnangul rikkus seejuures mitmeid tõendikogumi hindamise põhimõtteid. Maakohus on sisuliselt nõustunud mõlema süüdistatava kaitseversiooniga sellest, et A. Kurmõšov ei ole süüdistuses näidatud asjaoludel R. Bunalt kanepit ostnud ning nende vahel
  3. juulil 2022 toimunud telefonivestluses mainitud 170 võis olla summa, mis A. Kurmõšov maksis R. Bunale kas 1) majaehitusel tehtud tööde eest, 2) 5 tonni killustiku ostmise eest või 3) R. Buna poolt 170 € väärtuses vahendatud autorehvide eest. Kohtukolleegium märgib seejuures, et maakohtu otsuses puuduvad nii süüdistatavate ristküsitlemise käigus antud ütluste analüüs kui ka maakohtu hinnang süüdistatavate poolt antud ütlustele. Maakohtu otsuses ei leidu põhjendusi, kas ja millises osas süüdistatavate ütlusi kohus usaldusväärseteks peab. Maakohtu otsuse põhjendustest järeldub vaid, et maakohus usaldab süüdistatavate vastuolulisi versioone 170 € maksmise eesmärgi kohta. 7.1.
  4. Süüdistatavana ülekuulatud A. Kurmõšov seletas kohtule, et süüdistuses näidatud asjaoludel tema kinnipidamisel leitud kanep, mis oli minigripp kotikestes, oli ostetud pool aastat enne kinnipidamist kellegi G käest. Kanep, mis asus topsis, oli tema enda poolt kasvatatud. R. Buna on ta lapsepõlve sõber, kellega toimus pidev suhtlus. A. Kurmõšov demonstreeris kohtule oma telefoniga tehtud pilti Nigula tee 33 maja ehituselt, kus ehitustöid käis tegemas ka R. Buna. Maakohus on pilti vaadelnud ning lisas kriminaalasja materjalide juurde. Maakohus tuvastas, et pilt on tehtud 12.07.2022 kell 16.
  5. Objektiivselt on pildil jäädvustatud pildistaja poole seljaga olev isik, kes seisab ehitusjärgus oleva maja vundamendi juures (tlk 58). Kohtukolleegium nendib vahepealseks märkuseks, et maakohtu otsusest ei selgu, kuidas maakohus jõuab järeldusele, et pildil seljaga olev 10

(16)isik on R. Buna. Vastuseks kaitsja küsimusele, mida 170 võib tähendada, selgitas süüdistatav, et ta täpselt ei mäleta, see võis olla raha töö eest maja vundamendi ehitusel, see võis olla raha killustiku eest, mille 5 tonni hind on 170-180 eurot, siis pakkus R. Buna vahepeal, et teab kust saab autokummid osta (tlk 91 pöördel). 7.1.
  1. Süüdistatavana ülekuulatud R. Buna seletas kohtus, et süüdi ennast talle esitatud süüdistuses ei tunnista, A. Kurmõšoviga on lapsepõlvest sõbrad. Vastuseks 09.07.2022 toimunud vestlusest seletas süüdistatav, et „see võib täpselt samamoodi olla näiteks“ rehvide ostu soov, kus 1 Michelin’i 18-tolline rehv maksab keskmiselt 170 eurot, võis olla killustiku eest ning vastuseks kaitsja küsimusele täpsustas, et ta ei ole A. Kurmõšovilt see päev üldse raha saanud (tlk 94). 7.
  2. Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu kohtupraktikas kinnitunud arusaamale, et süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitsepositsiooni tuleb aktiivselt tõendada (RKKKo nr 1-18-2232/179 p 66, nr. 1-21-5633/135, p 60). Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt RKKKo 3-1-1-8-10, p 8 ja RKKKo 3-1-177-15, p-d 17‒19) (p 58) Olukorras, kus süüdistatavatel ei olnud isegi omavahel riimuvat ühisversiooni, millest nad vestlesid jälitustoimingu protokollis fikseeritud telefonivestluses ega mille eest 09.07.2022 maksis A. Kurmõšov R. Bunale 170 eurot, on ainetu rääkida mistahes usutavast ning süüdistushüpoteesiga konkureerivast kaitseversioonist. Eriti raske on uskuda A. Kurmõšov’i ütlusi, kes oli kinni peetud 09.07.2022 ning ei osanud täpselt selgitada, mille eest pidi sel päeval R. Bunale 170 eurot maksma. Selliselt asub kohtukolleegium seisukohale, et süüdistatavate ütlused kanepi käitlemise, nende vahel toimunud telefonivestluse sisu ning 170 euro üleandmise osas, ei ole usaldusväärsed, seega tuleb need jätta tõendikogumist kõrvale. 7.
  3. Veendumust, et süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed, kinnitab omakorda jälitustoimingu protokollis fikseeritud venekeelne vestlus 170-st eurost. Maakohus on iseenesest asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et vene keeles on sõnadel 3 sugu ja jutt käib naissoost sõnast, mis on toodud jälitusprotokollis talletatud kõnes. Kaitsja tõi välja, et keskse tõendina 170 eurot puudutavas kõnes käib vene keeles jutt naissoost sõnast. Naissoost võivad olla rehv шина või покрышка ning vastavalt killustik щебёнка. Maakohus märkis, et ka kanepi kohta leidub nii nais-, kesk- kui meessoost sõnu vene keeles, mis on levinud slängis. Kohtukolleegium siiski märgib, et kanepi kohta vene keeles kasutatavad sõnad on põhireeglina naissoost - травка, конопля, трава, анаша, дурь, jne. Kohtukolleegiumi veendumusel tuleb vestlusele õige hinnangu andmiseks aga hinnata mitte ühte sõna, millist vestluses (ilmselt konspiratsiooni eesmärkidel) isegi ei nimetata, vaid vaadelda tuleb mõned sekundit kestnud vestluse konteksti tervikuna. R (Buna) - A, lahendasin asjad? No nagu jah. A (Kurmõšov) - Jah? R – Nagu arvan nii. Ja ajaliselt, noh, kiiremini, kui kokku leppisime. A - Seal 170, mis on, jah? R - No jaa-jaa, milline on hea. A - Nii, no ma sõidan lühidalt välja. R - Sõida välja, davai siis. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et sellises vestluses jutt võis olla 1) R. Buna poolt maja ehitusel tehtud tööst, mis on R. Buna sõnade kohaselt hea, 2) üksikust 18-tollisest heast Michelini rehvist 11
(16)(kohtukolleegiumi märkus: üldteada asjaoluna rehvi puhul peavad sobima ühel teljel olevad rehvide mustrid, samuti puudub uue Michelini rehvi puhul vajadus eraldi kinnitada, et see on hea, kuna see on uus, kallis ja kvaliteetne rehv); 3) viiest tonnist killustikust, mis on väidetavalt hea. Arusaamatuks jääb, miks oli A. Kurmõšovil nii kiire, et koheselt välja sõita R. Bunale nende võimalike teenuste eest raha üleandmiseks. R. Buna seejuures üldse ei mäleta, et A. Kurmõšov oleks talle sel päeval millegi eest raha üle andud. 7.4. Olukorras, kus otseste tõenditena süüdistatavate ütlused kanepi ostu-müügi tehingu osas on ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jäetud, tuleb kriminaalasjas hinnata olemasolevat mitmete kaudsete tõendite ning tuvastatud faktiliste asjaolude kogumit, asetades need omavahelisse konteksti. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks viidata kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et see, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul objektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui aga mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudseid tõendeid, ei ole võimalik tõsiselt võetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Seega ei leidu mõistlikke põhjusi, millega saaks õigustada mingi tõendamissituatsiooni tõlgendamist isiku kasuks üksnes sõltuvalt sellest, kas kuriteo tehiolud on talletunud otseste või kaudsete tõenditena. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue – hinnata tõendeid nende kogumis.

(Vt nt RKKKo 3-1-18-10, p-d 9 ja 10) (p 64) Kohtukolleegium leiab, et maakohus rikkus tõendite just nende kogumis hindamise nõuet, mis on käsitletav rikkumisena

§ 338p 1 tähenduses.

7.

  1. Objektiivselt on tõendamist leidnud, et 09.07.2022 kell 11.44.01 helistas süüdistatav A. Kurmõšov BM’ile ning küsis, kas ta saab tema juurest läbi sõita. BM vastab, et tal ei ole, arvab, et Buntšikule (Buna) on parem. A. Kurmõšov küsib üle – aga Buntšikul siis mida? Tal vist ka mööda? (vene keeles selles kontekstis tähendab – ei ole). BM vastab, et Bunal peaks kõik korras olema. (Tlk 62). Praktiliselt kohe 09.07.2022 kell 11.44.30 helistaski A. Kurmõšov R. Bunale ning vestluse sisust nähtub, et ka temal hetkel ei ole, kuid siis kui on, ta helistab kohe tagasi. 09.07.2022 kell 20.21.07 helistabki R. Buna tagasi A. Kurmõšovile ning toimub eespool viidatud vestlus, millest nähtub, et tal on nüüd see (kaup, nimetamata naissoost ese, asi) olemas, mis on hea ning A. Kurmõšov täpsustab kas
  2. Saab jaatava vastuse ning lubab R. Buna juurde sõitma hakata. 09.07.2022 kell 20.49.35 helistab A. Kurmõšov R. Bunale, et teatada, et ta on kohale jõudnud. (Tlk 65) 09.07.2022 hiljemalt kell 22.38 peatati süüdistatav A. Kurmõšov politseipatrulli poolt ning tema autost leiti ja võeti ära süüdistuses nimetatud kanep. Tunnistaja politseiametnik SK seletas kohtule, et autost tuli spetsiifilist ning tugevat kanepi suitsetamise lõhna, mis oligi auto põhjalikuma läbivaatuse põhjuseks (tlk 26). Süüdistatav A. Kurmõšov andis THC positiivse uriini proovi, mis fikseeritud indikaatorvahendi kasutamise protokollis, millest samuti nähtub, et A. Kurmõšov ei olnud orienteeritud ajas ja ruumis, väitis, et viibib teatris, kuigi asus politseiautos (tlk 28). Selliselt on põhjendamatu kaitsja kriitika, et süüdistatavalt äravõetud kanep maksis tänaval vähem kui 170 eurot. See asjaolu on seletatav faktiga, et A. Kurmõšov jõudis vahepeal osa R. Bunalt ostetud kanepit ära suitsetada, millega viiski end joobeseisundisse, mis oli indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastatud. Samuti riimub sellise versiooniga asjaolu, et kanep oli A. Kurmõšovi poolt R. Buna käest ostetud kell 20.49, A. Kurmõšov peatati politsei poolt kell 22.38, seega oli tal vaja aega kanepi suitsetamiseks ning ennast joobeseisundisse viimiseks, millele võiski kuluda veidi vähem kui 2 tundi. 12

(16)7.
  1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate ning maakohtu kriitikaga, et jälitustoimingu protokoll kriminaalasjast nr 22250100002 on üllatuslik ning praeguses kriminaalasjas asjasse puutumatu tõend, mille toomisega tõendiks praegusse kriminaalasja, on rikutud kaitseõigust. Kohtukolleegium märgib, et viidatud jälitustoimingu protokoll on nimetatud süüdistusaktis, kaitsjatel oli piisaval aega sellega ning selle aluseks olevate kõnealuste salvestustega tutvuda, jälitustoimingu protokoll on maakohtus põhjalikult ning nõuetekohaselt uuritud, seega ei saa olla see tõend kaitsjatele üllatuslik. Samuti on paljasõnaline väita, et jälitustoimingu protokoll võib olla ka fragmentaarne. Juhul, kui kriminaalasja juures oleval audiosalvestusel oleks tuvastatavad protokollis kajastamata jäänud süüdistatavaid õigustavad asjaolud, oleks pidanud kaitsjad sellele kohtu tähelepanu juhtima. Kaitsjad seda ei teinud. Prokuröri võiks aga kritiseerida põhjusel, et tema poolt jäi kohtule esitamata lõpplahend kriminaalasjas nr 22250100002, mille raames jälitustoimingu protokoll oligi tõendina kogutud ning mis ühemõtteliselt seob antud tõendi praeguse kriminaalasjaga. Avalikust ametlikust infoallikast aga nähtub, et kriminaalasjas nr 22250100002 (kohtu nr 1-23-2971) on jõustunud kohtuotsusega BM süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi selles, et kuni 08.10.
  2. a käitles ta ebaseaduslikult tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet kanep, mille THC sisaldus on üle 0,3%. ( https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=342947080 ) Sama kriminaalasja nr 22250100002 raames olid jälitustoimingud

§ 1265ja § 1267 teostatud ka R.

Buna suhtes. Asetades neid tõendeid omavahelisse konteksti, tuleb jõuda ainuvõimalikule järeldusele, et 09.07.2022 helistas A. Kurmõšev kanepi ostmise sooviga alguses BM’ile, kellel sel hetkel kanepit müüa ei olnud, mistõttu suunas ta A. Kurmõšovi oma ostusooviga R. Buna poole, kes müüski A. Kurmõšovile 09.07.2022 kella 20.49 paiku kanepit 170 € eest. Et BM’i ei süüdistatud narkootilise aine (kanepi) müümises A. Kurmõšovile ning tema ei ole praeguses kriminaalasjas tunnistusi R. Buna vastu andnud, on ainetu rääkida olukorrast, ei R. Buna kaitseõigust võis olla rikutud selle tõttu, et kriminaalasja KarS § 184 lg 1 järgi BMi suhtes menetleti R. Buna omast eraldi. Kohtukolleegium leiab eeltoodust lähtuvalt, et kriminaalasjas uuritud tõendikogumi põhjal tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et R. Buna on süüdistuses näidatud asjaoludel müünud 170 € eest A. Kurmõšovile kanepit, mistõttu tuleb maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus R. Buna suhtes tühistada. 7.

  1. Kohtukolleegium leiab, et R. Bunale esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus on tõendamist leidud ning prokuratuuri poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. R. Buna on A. Kurmõšovile süüdistuses toodud asjaoludel ebaseaduslikult tahtlikult müünud suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, kanepit THC sisaldusega 19%. R. Buna tegevuses õigusvastatust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.
  2. Tunnistades R. Buna süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises, tuleb talle mõista karistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3 1 1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). 8.1.

§ 331

lg-te 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega ei saa kolleegium mõista R. Bunale rangemat karistust, kui seda taotles prokurör. Prokurör on taotlenud R. Bunat karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 13

(16)8.
  1. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena ühe kuni kümneaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 5,5 aastat vangistust. Arvestades, et käesoleval juhul käideldud narkootilise aine kogus on KarS § 184 mõttes suure koguse miinimumilähedane, s.o 12 joovet, tuleb asuda seisukohale, et R. Buna süü on keskmisest oluliselt väiksem. 8.
  2. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et nii R. Buna karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud puuduvad. 8.
  3. Järgnevalt arvestab kolleegium võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestada tuleb süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, st süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning üldpreventiivseid eesmärke. R. Buna on varasemalt kohtulikult karistamata. Et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, on kohtukolleegiumi veendumusel võimalik süüdistatavat karistada KarS § 184 lg 1 sanktsiooni alammääralähedase vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Kohtukolleegium leiab samas, et praeguses kriminaalasjas esinevad alused R. Bunale mõistetava karistuse individualiseerimiseks, mis reaalsest vangistusest efektiivsemalt peab sundima teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimalik kuni 5 aastane vangistus jätta tingimisi kohaldamata. Kohtukolleegium leiab, et R. Bunale on mõjuvaks karistuseks vangistus selle individualiseerimisega KarS § 73 alusel katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.
  4. Esitatud apellatsioonis palub prokurör R. Buna poolt KarS § 184 lg 1 järgi kuriteo toimepanemisega saadud ning ära tarvitatud vara s.o 170 € KarS § 831 lg 1 ja § 84 tulenevalt temalt välja mõista konfiskeerimise asendamise korras. Kohtukolleegium vastuseks sellele taotlusele märgib, et ka narkootilise aine müügi kui kuriteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel tuleb võrrelda isiku kuriteojärgset varalist seisundit sellega, milline olnuks tema vara väärtus kuritegu toime panemata. Seetõttu ei saa narkootikume ostnud ja need siis kallimalt edasi müünud isiku võimaliku kriminaaltulu hulka arvata kogu narkootilise aine müügikäivet ja arvestada tuleb ka soetamiskulu, mida kandmata poleks toimepanija teeninud narkootikumide hilisemalt edasimüügilt tulu, mis on arvatud tema võimaliku kuriteoga saadud vara hulka. (RKKKo nr 1-23-1269/18, p 13) Samas ei tähenda eeltoodu, et prokuratuur peab KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama ka toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega. Süüdistusfunktsiooni kandjana tuleb prokuratuuril esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid (

§ 7lg 2, § 14 lg 1 ja § 154 lg 2 p 4).

(vt mutatis mutandis RKKKo nr 1-18-2232, p 65). See omakorda tähendab, et R. Buna kaitsja oleks pidanud tõendama, mis oli antud olukorras R. Buna kriminaaltulu. Et selliseid põhjendusi kaitsja vastusest prokuratuuri apellatsioonile ei leidu, kuulub süüteoga saadud vara summas 170 € konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 järgi. Kuivõrd antud rahasumma on R. Buna poolt ära tarvitatud, kuulub see KarS § 84 alusel väljamõistmisele konfiskeerimise asendamise korras. 10.

§ 337

lg 1 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus otsusega muuta esimese astme kohtu otsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid. Prokurör paluski esitatud apellatsioonis muuta Pärnu Maakohtu 18.12.2023. a otsuse põhiosa A. Kurmõšovi osas, jättes välja põhjendused, milles kohus leidis, et ei ole tõendatud, et A. Kurmõšov omandas leitud ja äravõetud kanepi THC sisaldusega 19 % kuid mitte vähem kui 9,37 grammi 170 euro eest R. Bunalt.

§ 337lg 1 p 4 kohaselt võib 14

(16)ringkonnakohus tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus praeguses otsuses toodud põhjendustel tühistatakse maakohtu õigeksmõistev otsus R. Buna poolt A. Kurmõšovile kanepi müümise osas ning R. Buna tunnistatakse süüdi talle esitatud süüdistuses ehk 09.07.2022. a kell 20.49 A. Kurmõšovile 170 euro eest kanepi THC sisaldusega 19% müümises, puudub vajadus

§ 337lg 1 p 3 kohaldamiseks.

11. Kohtukolleegium peatub ka maakohtu otsustusel menetluskulude osas R. Buna kohta. Maakohtu otsusega rahuldati õigeksmõistetud R. Buna kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning tuginedes

§ 181

lg-le 1 ning

§ 175lg 1 p-le 1 mõisteti Eesti Vabariigilt R.

Buna kasuks tema valitud kaitsjale makstud tasu summas 2925 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse R. Buna õigeksmõistmises KarS § 184 lg 1 järgi ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis jätab kohus R. Buna kokkuleppel kaitsja tasu summas 2925 eurot R. Buna enda kanda.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (

  1. a alammääraks on 820 €), seega tuleb R. Bunalt välja mõista sundraha 2050 eurot. Käesolevas asjas teostati ka A. Kurmošovi valdusest leitud ja äravõetud narkootilise aine ekspertiis, mille läbiviimise maksumus on 252 eurot. Prokurör taotles esitatud apellatsioonis antud summa menetluskuluna R. Buna ja A. Kurmõšovi vahel pooleks jaotamist, kuivõrd narkoaine ekspertiis oli mõlema süüdistatavaga seotud. Kohtukolleegium leiab, et see taotlus on põhjendatud ning ekspertiisitasu kuulub võrdsetes osades (s.o 126 eurot kummaltki) süüdistatavatelt väljamõistmisele.
  2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas märgib ringkonnakohus, et KarS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.

§ 185

lg 2 teise lause kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna apellatsiooni esitajaks on prokuratuur ning kohtukolleegium teeb

§ 337lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab Pärnu Maakohtu 18.

detsembri 2023. a kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis kuuluvad apellatsioonimenetluses süüdistaval tekkinud menetluskulud väljamõistmisele Eesti Vabariigilt. Süüdistatav R. Buna kokkuleppel kaitsja vandeadvokaat Paul Järve on esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kulude hüvitamist süüdistatavale. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasjas prokuratuuri apellatsiooniga tutvumise ning apellatsioonivastuse koostamise ja esitamisele 3,5 tundi ning hüvitamisele kuuluvaks summaks on kokku 700 € (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd praeguses kriminaalasjas on apellatsiooni esitajaks prokuratuur, samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis kuuluvad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud kulud

§ 185lg 1, 2 kohaselt väljamõistmisele Eesti Vabariigilt Ruslan Buna kasuks.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 1, 2; § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a kohtuotsuse Ruslan Buna õigeksmõistmise ning temal tekkinud menetluskulude otsustuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Ringkonnakohus rahuldab prokuratuuri apellatsiooni. 15

(16)Allkirjastatud digitaalselt 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.