Obsah (10)

§ 405§ 637§ 232§ 331§ 162§ 178§ 168§ 639§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-142529 Kohtuasi AS-i ÜHI

) § 405). Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja on väljastanud 06.05.2021 leppetrahvinõude nr 0232020548, 13.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013005813, 25.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006099, 28.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006207, 02.07.2021 leppetrahvinõude nr 0031061548, 25.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004102, 28.08.2022 leppetrahvinõude nr 1019006683, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004249, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 0204052461, 01.09.2022 leppetrahvinõude nr

1. Poolte vahel on muu hulgas vaidlus selle üle, milline seos on kostjal sõidukitega numbrimärgiga RRRRRR, ZZZZZZ, SSSSSS, JJJJJJ, JJJJJJ, KKKKKK, LLLLLL, KKKKKK ja KKKKKK. Kuivõrd eeldama peab, et parkimistingimuste rikkumis(t)e eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, saab hageja muude eelduste täidetuse korral esitada nõude kostja vastu üksnes siis, kui kostja oli eelnimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja vastava sõiduki kohta tehtud leppetrahvi ajal. Hageja esitas 31.01.2024 Transpordiametile tehtud päringute vastused Exceli failis. Esitatud Exceli tabelist nähtub kostja registrikood 1032510, päringu tegija isikukood, päringu tegemise aeg, päringu tegemise lõppemise aeg. Samuti on välja toodud viitenumber ja koordinaadid, kuid kohus ei tuvastanud tabelist, milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Tabeli üleval reas on küll leitav viide sõiduki numbrile ja rikkumise ajale, kuid andmeid sisaldavatel ridadel teave sõiduki numbrimärgi ja rikkumise aja kohta puudub. Ühtlasi nähtub esitatud tabelist, et päringuid on tehtud justkui viiel korral, kuid menetluses on esitatud kokku 10 leppetrahvinõuet. Seega ei tuvastanud kohus, et kostja oli väljatoodud aegadel nimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, mistõttu, ei ole hageja nõue ka muude leppetrahvinõude eelduste täidetuse korral põhjendatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas vaidlusalustel aegadel oli sõlmitud kehtiv leping ja tüüptingimused said parkimislepingu osaks, parkimislepingu tingimusi rikuti ning kas leppetrahvinõue esitati mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 22.03.2024 otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3 5.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse normi, rikkunud selgitamiskohustust, hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja teinud üllatusliku otsuse. 5.
4. Hageja on esitanud 31.01.2024 menetlusdokumendiga tõendina csv faili väljavõtte omanikukande päringust. Hageja on selgitanud, et sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks on tehtud päringud Transpordiametile läbi X-tee ning vastusteks päringule saab hageja Transpordiametilt registri- või isikukoodi, kes leppetrahvi koostamise ajal oli antud registreerimisnumbriga sõiduki omanik. Registrikood kuulus kostjale. Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel on hagejal juurdepääs läbi X-tee liiklusregistrile, mille andmed on ametlikud. Transpordiametilt läbi X-tee saadavad andmed on salvestatavad ja esitatavad sellisel kujul, nagu hageja need 31.01.2024 menetlusdokumendis esitas. Hagejal on äärmiselt suur kogus parkimistrahve ning sadu kohtumenetlusi, mille alusel omaniku välja selgitamiseks ei ole mõeldav, et hageja teeb e-kirja teel üksikpäringuid.

§ 405

lg 1 p 5 alusel saab läbi Xtee saadavaid andmeid pidada asjakohasteks tõenditeks. 5.3. Lisaks esitas hageja ka 23.02.2024 menetlusdokumendis logifaili väljavõtted, mis oma sisult on sama mis csv fail, kuna logiväljavõte salvestatakse csv-na. Hageja esitas nimetatud menetlusdokumendi enne eelmenetluse lõppu ning selgitas, et õigeaegselt ei jõudnud täiendavalt väljavõtteid esitada, kuna logiväljavõtete saamine võttis rohkem aega. Sisuliselt kinnitasid 23.02.2024 logifailid, et hageja csv fail oli õige ning kostja oli vaidlusaluste sõidukite omanik. Teistes tsiviilasjades on väljavõtteid logifailist peetud piisavateks tõenditeks.

§ 405lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel koguda tõendeid omal algatusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg kokku 320 eurot (180 + 140) ja sissenõudmiskulu kokku 320 eurot (180 + 140). Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. 4
2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
3. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-1713363, p 15). 12. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

1. Ringkonnakohus märgib lühidalt vastuseks apellatsioonkaebusele, et ei nõustu hageja väitega, et hageja on tõendanud, et kostja oli vaidlusaluste sõidukite omanik või vastutav kasutaja ajal, mil hageja leppetrahvid tegi. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Praegusel juhul leidis maakohus, et hageja esitatud tabelist ei ole tuvastatav, milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Kuna hageja ei olnud tõendanud, et kostja oli leppetrahvide tegemise ajal hageja loetletud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, ei pidanud kostja ka tõendama, et autot juhtis keegi teine. Maakohus keeldus 11.03.2024 määrusega hageja 23.02.2024 esitatud seisukohta ja tõendeid vastu võtmast, kuna need olid esitatud peale selleks määratud tähtaega 19.02.
2. Maakohus lõpetas 23.02.2024 eelmenetluse ja määras lõplike seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise ning kohtulahendi kuulutamise aja. Maakohus põhjendas 11.03.2024 määrust

§ 331

lg-le 1 tuginedes, et hageja ei toonud menetlusdokumendi hilinenult esitamisel esile selleks mõjuvat põhjust ja seisukoha ning tõendite vastuvõtmine venitaks asja menetlust. Maakohus ei ole hageja 23.02.2024 esitatud dokumente vastu võtmata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi. Seetõttu sai maakohus asja lahendamisel tugineda üksnes hageja 31.01.2024 esitatud tabelile, mis on maakohtu tuvastatud asjaoludel puudulik. Maakohus selgitas 07.02.2024 tõendamiskoormist, juhtis tähelepanu hageja esitatud tabeli puudusele ning määras hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Seega ei saanud hageja eeldada, et maakohus koguks ise tõendeid. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ümber lükanud maakohtu otsuse järeldust, et 31.01.2024 esitatud tabelist ei nähtu, milliste sõidukite kohta päringud tehtud on. 14. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti. 5 15. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna, millest järeldub, et hageja vaidlustab ka menetluskulude kindlaksmääramist. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). Seega ei võimalda

§ 637

lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 16. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Hageja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 17. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 6 ja 21 alusel.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel koosmõjus

§ 639lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 19. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

6 (allkirjastatud digitaalselt) 7