← Eesti

3-24-720/4

Obsah (6)§ 251§ 112§ 110§ 249§ 4§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-720 Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Tartu Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas s

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
  2. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vanglas sisseostude tegemisel tasumisele kuuluva transpordikuluga. Taotleja märgib järgmist. Vangla majandustöödel makstav sissetulek ei võimalda tal enam kaupluse teenust kasutada. Kauba hinnale lisanduv kaupluse transpordikulu tuleks kaotada, sest ta ei saa selle tõttu endale lubada isegi hügieenitarbeid. Teenuse teevad eriti kalliks vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel tehtavad mahaarvamised sissetulekutest. Taotleja märgib, et vanglale tuleb vangistusseadusest kohustus tagada sisseostude tegemise võimalus. Kuigi vanglas osutab kaupluse teenust Makro Trade Baltic OÜ, siis on vanglal kohustus kontrollida lepingutingimuste täitmist. Tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva avalikõigusliku vaidlusega, mida kinnitavad ka mitmed maakohtu lahendid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kinnitanud, et vangla kauplus ei allu vangistusseadusest tulenevate erisuste tõttu nende kontrollile. Taotleja märgib, et ta esitas vanglale transpordikulude kaotamise taotluse, paludes viia E-kaupluse teenus vastavusse vangistusseaduse sätetega, kuid vangla jättis taotluse
  3. märtsi
  4. a vastusega nr 6-24/24/1078-2 rahuldamata. Taotleja esitas seejärel
  5. märtsil 2024 vanglale vaide. Taotleja palub esialgse õiguskaitse taotluses peatada 3-24-720 transporditasu nõue kohtuvaidluse lõppemiseni. Samuti palub ta vabastada end taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
  6. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
  7. märtsil 2024 kohtule Xi
  8. märtsi
  9. a taotluse, Viru Vangla
  10. märtsi
  11. a vastuse nr 6-24/24/1078-2 ning taotleja
  12. märtsi
  13. a vaide. KOHTU SEISUKOHT
  14. Kohus mõistab, et Xi sooviks on esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine, mille kohaselt tuleks taotlejale võimaldada vanglas sisseostude tegemine ilma kauba transpordikulude eest tasumata (

§ 251lg 1 p 3).

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

  1. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (
  2. november 2023 kuni
  3. märts 2024 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. 6. Vang

S § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. 7. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas müüb e-poe vahendusel kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ. Kohus ei välista Xi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel halduskohtu pädevust ning vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu

§ 4lg 1 mõttes. Käesolev vaidlus puudutab sisseostude tegemise tingimusi üldiselt ning selle keskmes on Vang

S § 48 lg-s 1 sätestatud vangla kohustuse täitmine. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid kinnipeetava ja kaupu müüva äriühingu vahel. Halduskohtu pädevuses on aga 2

(4)3-24-720 kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub, kas kinnipeetav saab tegelikult sisseoste teha. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ka ise otsustada juurdehindluse üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraõiguslik isik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12; erikogu
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9-11). Kuna Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, võib sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla ka kindlustama, et kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Vastasel juhul ei ole kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.
  5. Arvestades eeltoodut, esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla menetluses on praegu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaie, peab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
  6. Tulenevalt

§ 249

lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et transpordikulude tasumise tõttu on tal kauplusest sisseostude tegemine takistatud ning ta ei saa osta isegi hügieenitarbeid. Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha. Vanglas on tagatud kinnipeetava toitlustamine vähemalt kolm korda päevas (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri
  5. detsembri
  6. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla direktori
  7. veebruari
  8. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab kinnipeetava ka muu vältimatult vajalikuga, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärse eduväljavaate tõttu. Kohtupraktikas on sarnasele seisukohale asutud ka
  9. veebruari
  10. a määruses asjas nr 3-24-520, millega ringkonnakohus
  11. veebruari
  12. a määruses nõustus. Lisaks on sarnane esialgse õiguskaitse taotlus jäetud rahuldamata
  13. märtsi
  14. a määrusega haldusasjas nr 3-24-697 (veel jõustumata). Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  15. septembri
  16. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). 3

(4)3-24-720
  1. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.