KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2652 Haldusasi Gerico OÜ

) § 155 lg 5, § 235 lõiked 1 ja 3). 3-23-2652 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS

1. Kaebaja on Sakus Männi tee 14 asuva kinnisasja omanik. Saku Vallavalitsus võttis 04.04.2023 korraldusega nr 227 vastu Saku alevikus Männi tee 14 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu (DP) ning pöördus seejärel vastustaja poole sellele heakskiidu saamiseks. Vastustaja teatas 23.10.2023 kirjaga nr 14-3/1594-4, et ei saa DP-le heakskiitu anda, kuna see ei ole kooskõlas 20.04.2023 kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP).
2. Kaebaja esitas 22.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotles eelkõige vastustaja kohustamist eelnimetatud detailplaneeringule heakskiidu andmiseks või heakskiidu andmise uuesti otsustamiseks.
3. Vastustaja esitas halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna oli saatnud Saku Vallavalitsusele 22.01.2023 kirja nr 14-3/1594-6, milles teatas, et annab DP-le heakskiidu eeldusel, et DP seletuskirja täiendatakse selgitusega, mis käsitleb krundi minimaalsuuruse erinevust kehtiva ÜP-ga ja toob välja, et DP ei ole vastuolus avalike huvidega ega mõjuta avalikku ruumi negatiivselt. 4. Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määrusega lõpetati menetlus

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel (resolutsiooni punkt 1), jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning tagastati kaebajale riigilõiv (resolutsiooni punkt 3). Menetluskulude jaotuse osas olid halduskohtu põhjendused järgmised. Menetluse lõpetamise korral

§ 152

lg 1 p 4 alusel peab vastustaja kandma menetluskulud, kui kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise määravaks põhjuseks on kaebuse esitamine ehk kui haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel on otsene põhjuslik seos. Käesoleval juhul sellist seost ei olnud, võttes arvesse, et Saku vald pöördus kaebuse esitamisega samal päeval vastustaja poole ja palus veelkord kaaluda DP-le heakskiidu andmist, kusjuures 22.01.2024 kirjas sisalduva tingimusliku heakskiidu andmisel on vastustaja eelkõige lähtunud valla kinnitusest, et vaidlusaluse DP mõju avalikule ruumile on vähene ja selliseid planeeringuid on vaid üksikud. Ei nähtu, et vald või kaebaja oleks esitanud vastustajale juba enne kaebusega kohtu poole pöördumist täpselt samasugused selgitused, samas kui vastustaja poolt heakskiidu andmisel esitatud põhjendused ei luba järeldada, et heakskiidu andmine olnuks tingitud kaebusest ja selles toodud põhjendustest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 23.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.
2. määruse resolutsiooni punkt 2 ning teha uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 1600 eurot ja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulu 400 eurot. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Vastustaja oli 23.10.2023 kirjas kategoorilisel seisukohal, et kruntide suuruse osas ei saa DP-s ühelgi tingimusel ÜP-st kõrvale kalduda ning kui DP-s toodud krundi suurust ei soovita viia vastavusse ÜP-s nõutuga, tuleb DP-d edasi menetleda üldplaneeringut muutvana. 22.01.2024 kirjas on vastustaja eeltoodud seisukohtadest ühemõtteliselt taganenud, nõustudes, et krundi suuruse osas ÜP-st kõrvalekaldumine on ÜP rakendussätetele antavat võimalikku tõlgendust arvestades lubatav otstarbekuse kaalutlustel. Kuna pärast kaebuse esitamist ei ole muudetud ei DP-d ega ÜP-d, ei ole tegemist olukorraga, kus kohtumenetluse ajal oleksid muutunud olulised asjaolud. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus vastustaja on asunud otsima lahendust kaebaja sisulise eesmärgi saavutamiseks enne, kui vastustaja saab teada kaebuse esitamisest. Sisuliselt on vastustaja kaebuse õigeks võtnud, mistõttu tuleb lähtuda

§ 108lg 6 üldreeglist, et menetluskulud kannab vastustaja.

6. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et 22.01.2024 kirjas väljendatud heakskiidu andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid Saku valla 2

§ 108lõiget 6, jättes kaebaja menetluskulud põhjendamatult kaebaja enda kanda.

8.

§ 108

lõikes 6 on sätestatud, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätet tuleb mõista nii, et

§ 152

lg 1 punkti 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul kõigi asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine.

§ 108

lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Menetluskulud tuleb vastustaja kanda jätta ka siis, kui kaebuse esitamine pidi asjaolusid arvestades olema vastustaja tegevuse ajendiks olev otsustav tegur. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud.

1. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul pidi kaebuse esitamine olema selleks otsustavaks teguriks, mis ajendas vastustajat 22.01.2024 kirjas heakskiitu andma ning oma 23.10.2023 kirjas väljendatud keeldumisest taganema. Vastustaja 23.10.2023 keeldumise põhjendusi silmas pidades on kaheldav, kas vastustaja soostunuks oma seisukohta muutma, kui kaebaja ei oleks kaebusega kohtusse pöördunud. Kaebaja on määruskaebuses õigesti viidanud sellele, et vastustaja 23.10.2023 keeldumise keskseks põhjenduseks oli vastustaja seisukoht, et ÜP-s määratud minimaalsest väiksema suurusega krunte ette nägeva DP kehtestamine ei ole seadusega kooskõlas hoolimata ÜP-s sisalduvast rakendussättest. Kaebaja on määruskaebuses õigesti leidnud, et vastustaja seisukoht oli kategooriline. Kõige ilmekamalt nähtub see vastustaja 23.10.2023 kirja lk 5 kolmandast lõigust, kus vastustaja märgib järgmist: „Nõustume, et otstarbekuse eesmärgil saab välistada üldplaneeringust kõrvale kaldumist mõningate tingimuste osas, kuid sellisteks ei saa olla tingimused, mis on üldplaneeringu olemuslikeks tingimusteks [...] sh on selliseks tingimuseks krundi minimaalsuuruse vähendamine [...]“. 23.10.2023 kirjast ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud õiguspäraselt võimalikuks ÜP ja DP vahelise vastuolu ületamist DP seletuskirja täiendamise või edaspidises DP menetluses täiendava huvide kaalumise teel. Vastupidi, 23.10.2023 kirja lk 5 neljandas lõigus andis vastustaja selgelt mõista, et ÜPs sisalduvast rakendussättest juhindumine ei ole mõeldav, kuna ÜP kehtestamisel ei ole kaalutud, kuidas selline rakendussäte mõjutab avalikku huvi.
2. On tõsi, et 22.01.2024 kirjas, millega vastustaja DP-le tingimusliku heakskiidu andis, on ta arvesse võtnud Saku Vallavalitsuse 22.11.2023 kirjas esitatud täiendavaid seisukohti, mis puudutavad ÜP-ga võrreldes väiksemaid krunte ette nägevate ja juba vastu võetud DP-de vähest hulka ning selliste kruntide moodustamise vähest mõju avalikule huvile. Nende selgituste 3

§ 108

lg 6 seisukohast ei oma seejuures tähtsust, kas haldusorgan annab nõutud haldusakti või teeb nõutava toimingu kohtusse pöördumisest tingituna seepärast, et nõustub haldusakti andmata jätmise õigusvastasusega, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on üksnes see, kas nõutud haldusakti andmise või toimingu tegemise tingis kaebuse esitamine või mitte. Ringkonnakohus nõustub, et käesoleval juhul pidid kaebuses esitatud põhjendused veenma vastustajat selles, et ÜP-s sisalduvat rakendussätet arvestades on vaidlusalusele DP-le heakskiidu andmine siiski mõeldav. Ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, milline kaal oli vastustaja seisukoha muutumisel kaebuses esitatud põhjendustel ja milline kaal Saku Vallavalitsuse 22.11.2023 kirjas esitatud põhjendustel. Sellises olukorras tuleb, nagu eelpool osutatud, kohaldada

§ 108lõikes 6 sätestatud üldreeglit.

Ei saa asuda seisukohale, et kaebaja oleks pöördunud halduskohtusse ennatlikult või tarbetult, seda isegi eeldusel, et kaebaja teadis Saku Vallavalitsuse kavatsusest pöörduda täiendavate selgitustega vastustaja poole ja paluda heakskiidu andmist uuesti kaaluda, sest talle ei saanud ühelgi juhul olla ette teada, kas see pöördumine osutub edukaks. Kaebuse esitamine 22.11.2023 oli kaebaja õiguste ja huvide kaitse seisukohast mõistlik ja vajalik samm.

1. Kuigi selgitusi, mille Saku Vallavalitsus andis vastustajale 22.11.2023 kirjas, ei olnud vastustajale varem esitatud, ei ole antud juhul tegemist asjaolude muutumisega, mis lubaks järeldada, et heakskiidu andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud välistavad menetluskulude välja mõistmise siis, kui neil muutunud asjaoludel oleks vastustaja sunnitud menetluse lõpetamise aluseks oleva akti andma või toimingu sooritamata ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. Käesoleval juhul see nõnda ei olnud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajal kanda menetluskulud. Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud menetluskulud summas 1600 eurot, mis esitatud arve spetsifikatsiooni (dtl 116) kohaselt vastab 8 advokaadi töötunnile. Ringkonnakohutu hinnangul saab sellist ajakulu vaidlusküsimuse läbitöötamisele ning kaebuse ja menetluse lõpetamise taotlusele vastuse koostamisele pidada mõistlikuks ning see tuleb vastustajalt välja mõista.
3. Täiendavalt on kaebaja palunud välja mõista määruskaebuse koostamisega seotud menetluskulu 400 eurot vastavalt arvele (dtl 138). Õigusabi maht, mis vastab kahele advokaadi töötunnile ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane ning vastavas ulatuses tuleb menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4