lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (
lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (
lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal
lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime 4 hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi hageja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelkõige ei ole krediidiandja korrektselt ja piisavalt analüüsinud tarbija majandusliku seisundi kohta omandanud teavet ega omandanud vajalikku täiendavat teavet. Sellest tulenevalt on krediidiandja jõudnud ebaõigele tulemusele, kuid leidis, et kostja on laenuvõimeline. Kostja on laenutaotluses (dtl 111) märkinud, et tema igakuiseks sissetulekuks on 1300 eurot ning igakuiste kohustuse kuumaksed kokku 300 eurot. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 112-168) ja krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 38-47, millest enamus on võõrkeelne jada sõnadest ja numbritest, hageja tõlkeid ja selgitusi ei esitanud). Kohtu hinnangul on krediidiandja omandanud teabe kostja sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Tõendatud on, et kostja töötas OÜ-s Softcom ja sai regulaarselt töötasu. Krediidiandja on kogunud piisava teabe (kostja pangakontode väljavõtted) ka kostja igakuiste kulude ja finantskohustuste kohta ning selline teave on põhimõtteliselt kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et krediidiandja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on jõudnud valele järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtuvad järgmised asjaolud: − Augustis 2022 oli kostja töötasuks 1531,82 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 473,39 eurot (neli laenulepingut). Kostja võttis sellel kuul Holm Bank AS-st laenu 3500 eurot. − Septembris 2022 oli kostja töötasuks 1322,71 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 144,03 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 555,94 eurot (5 lepingut). Kostja võttis sellel kuul Holm Bank AS-st laenu 3000 eurot. − Oktoobris 2022 oli kostja töötasuks 1152,21 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 634,41 eurot (6 lepingut). Kostja laenu juurde ei võtnud. − Novembris 2022 oli kostja töötasuks 68,28 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 555,94 eurot (5 lepingut). Kostja võttis sellel kuul laenu Bigbank AS-st 2254 eurot, Esto AS-st 1996 eurot (2x998 eurot) ja Inbank Finance AS-st 4000 eurot, kokku 8250 eurot. − Detsembris 2022 oli kostja töötasuks 815,72 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 403,29 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 671,93 eurot (7 laenulepingut). Kostja laenu juurde ei võtnud. − Jaanuaris 2023 oli kostja töötasuks 821,93 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 168,03 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 668,09 eurot (7 laenulepingut). Kostja võttis laenu BB Finance OÜ-lt 1555 eurot. − Kostja tegi igakuiselt makseid nr 8419344, tehingu saajat polnud võimalik väljavõtte alusel tuvastada. Perioodil august 2022 – jaanuar 2023 tegi kostja selliseid makseid summas 347,51 eurot (6 kuu keskmine 57,92 eurot). − Kostja tegi regulaarselt makseid selgitusega Milana raha, tehingu saajat polnud võimalik väljavõtte alusel tuvastada. Perioodil august 2022 – jaanuar 2023 tegi kostja selliseid makseid summas 750 eurot (iga kuu 150 eurot, v.a oktoober 2022, 6 kuu keskmine 125 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt arvestas krediidiandja kostja igakuisteks finantskuludeks 300 eurot ja keskmisteks sissetulekuteks 813 eurot. Konto väljavõttest tulenevalt oli perioodil august 5 2022 – jaanuari 2023 kostja igakuised keskmised finantskohustused 593,28 eurot ning keskmine sissetulek 1071,34 eurot (sh töövõimetushüvitis). Nimetatu erineb oluliselt krediidiandja poolt arvestatud summadest. Kostja võttis perioodil august 2022 – jaanuari 2023 laene kokku 16 305 eurot. Kohus leiab, et kostja konto väljavõtte analüüsil pidi krediidiandjal tekkima kahtlus, et kostja kohustused on suuremad, kui ta ise oli taotluses märkinud ka ta oleks pidanud kostja finantskohustuste osas küsima kostjalt täiendavalt selgitusi. Samuti oleks krediidiandja pidanud küsima täiendavalt selgitusi maksete nr 8419344 osas, et saada selgust, kas tegemist oli finantskohustusega või mitte. Lisaks oleks krediidiandja pidanud küsima selgitusi maksete „Milana raha“ osas. Tegemist oli samas summas maksetega, mida kostja tegi iga kuu (v.a arvatud üks kuu)- ebaselgeks jäi, kas tegemist oli nt elatise maksetega või eraisikult võetud laenu tagastusega. Neid asjaolusid krediidiandja välja ei selgitanud. Kui arvestada, et tegemist oli finantskohustusega ja/või elatisega, siis oleks kostjal pärast krediidiandjaga lepingu sõlmimist jäänud vabu rahalisi vahendeid 275,14 eurot (1071,34-593,28-125-57,92-20). Krediidiandja ei selgitanud välja kostja igakuiseid muid kulusid, s.o eluasemekulud (üürikulu, kommunaalkulud), toidukulud, sidekulud jm kulud ega arvestanud neid kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Puudub teave ja tõendid, et krediidiandja oleks kostjalt ühegi kulu ja kohustuse osas selgitusi küsinud. Kohus märgib, et igal inimesel on igakuised elamiskulud ja esmatarvete kulud ning milleks 275,14 eurot ei ole kindlasti piisav summa. Kostja pangakonto väljavõtte ja kostja maksekäitumise osas (lühikese aja jooksul võetud laenud summas 16 305 eurot) põhjal pidanuks krediidiandjal tekkima tugev kahtlus kostja maksevõime osas. Krediidiandja pidanuks täiendavalt kostjalt andmeid ja selgitusi küsima, mida krediidiandja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja analüüs kostja maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisava sissetuleku omamine ei näita isiku usaldusväärsust ega maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida krediidiandja pole piisavalt hinnanud ega arvestanud. Samuti pole krediidi väike kuumakse aluseks maksevõimet ja laenuvõtja kohta kogutud andmeid pinnapealselt kontrollida ja analüüsida. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud krediidiandjal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine kostja varasemate kohustuste täitmise võimet. Kohus möönab, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Hilisemat laenuvõtja maksevõimet pole tõesti lõpuni võimalik ennustada ja risk (esmakordseks) kohustuse rikkumiseks jääb alati. Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk siiski see, et just laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega igasuguse suurusega laenu puhul, mida krediidiandja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on VÕS § 4034 lg-st 6 tulenevat kohustust, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, rikkunud. VÕS § 403⁴ lg 7 laused 1-3 sätestavad, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ja tõendeid, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 ja 4 või võltsinud hagejale esitatud teavet, mistõttu kohalduvad VÕS § 403⁴ lg 7 lausetes 1-3 sätestatud tagajärjed. 6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus. Poolte kokkuleppeline intress 19,90% aastas tuleb asendada seadusjärgse intressimääraga, kuna kokkuleppeline määr on suurem kui seadusjärgne. Muid lepinguga seotud tasusid nõuda ei saakäesoleval juhul võla sissenõudmiskulusid ning selle nõuete osas jääb hagi rahuldamata. Kostja ei ole teinud tagasimakseid, mistõttu kasutusse võetud krediidisummast midagi maha ei arvata. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 300 eurot. Intressi on hagejal õigus nõuda kuni lepingu lõppemiseni 29.06.2023. Hageja nõudis intressi perioodil 11.03.2023-29.06.2023. Kuigi hagis polnud intressi periood kirjas, on nimetatud periood võimalik tuletada tõenditest. Lepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli intressivõlgnevuseks 29.06.2023 seisuga 17,99 eurot. Kuna intressimäär oli 19,90% aastas (0,055% päevas) ning nõudeks oli 300 eurot, kujunes võlgnevus 17,99 eurot 110 päeva jooksul. Leping sõlmiti 01.02.2023 ning kasutusse võetud krediidilt tuli intressi maksta järgneva kuu 11. kuupäevast. Kostja võttis seega krediidi 300 eurot kasutusse veebruaris 2023 ning intressi pidi ta sellest summalt hakkama tasuma 11.03.2023. Seadusjärgne intress perioodil 11.03.202329.06.2023 on 2,28 eurot (intressimäär oli kuni 30.06.2023 2,5% aastas). Viivist on hageja nõudnud seadusjärgses viivisemääras perioodil 30.06.2023-13.12.2023, mis on võimalik. Seega tuleb viivist arvestada seadusjärgse viivisemääras. Viivist on hageja arvestanud 16,46 eurot ning on seda teinud korrektselt. Hageja on esitanud täiendava viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, mis TsMS § 367 alusel on võimalik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 300 eurot, intressi 2,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16,46 eurot ning viivise seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.12.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas hagiga kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 498 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ning lepingulise esindaja kuludest 338 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 140 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 4842 alusel. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 7 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka hageja dokumentide sisus ja arvus, toimunud istungite arvus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.