← Eesti

3-22-2731/45

Obsah (5)§ 171§ 79§ 88§ 89§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-2731 Haldusasi Xi kaebus Transpordiameti va

§ 171lg 1; kaebaja 08.05.2023 seisukoht ja vastustaja 26.04.2023 seisukoht).

Seega teeb kohus käesolevaga otsuse tuvastusnõude osas, kuna eksamitega seotud nõuded on vältimatult seotud sellega, kas kaebajat saab eksamile lubada.

  1. Laevapere liikmete erialast ettevalmistust reguleerivad Eestis meresõiduohutuse seaduse (MSOS)1
  2. peatükk ja § 20 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“
  3. MSOS § 20 lg 51 p 2 kohaselt väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele, kes on läbinud määruse nr 96 kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses. MSOS § 20 lg 53 p 3 kohaselt peab taotleja 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning kõrgharidust, mille omandamisel on ta saanud teadmised ja praktilised oskused valitud ametikohal töötamiseks. Määruse nr 96 § 50 lg 1 kohaselt on vanemtüürimehe diplomi saamiseks vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam; 4) eksami sooritamine Transpordiameti komisjoni ees.
  4. Eesti suhtes jõustus 01.01.2012 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused3 (STCW koodeks), millele läbivalt viitab ka määrus nr
  5. Tegemist on välislepinguga, mille täitmine on Eestile kohustuslik. STCW koodeksi A osa sissejuhatuse p 1 kohaselt kehtestatakse üksikasjalikud miinimumnõuded, mida osalisriigid peavad konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks täitma. Punkti 2 kohaselt sisaldab käesolev osa ka pädevusnõudeid, mida taotleja peab täitma, et saada meresõidudiplomit vastavalt konventsiooni sätetele. STCW koodeksis sätestatud miinimumnõuete järgimise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 08.06.2022 direktiivi nr 2022/993 „Meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta“ (edaspidi direktiiv 2022/993)4 artikli 3 lõikest
  6. Eelnevast nähtub, et igal juhul peab kaeabaja Eestis vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks täitma koodeksi nõudeid. Kohus kontrollib seetõttu kaebaja kvalifikatsiooni vastavust STCW koodeksi miinimumnõuetele. Kui kaebaja kvalifikatsioon ei vasta koodeksi miinimumnõuetele, ei vasta 1 Kaebaja eksamitele lubamise ajal kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/104082022006 Kaebaja eksamitele lubamise ajal kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072021003 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001; inglise keeles https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/OurWork/HumanElement/Documents/33.pdf 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L0993 2 4

(8)see ka Eesti õigusega kehtestatud nõuetele, sh juhul kui Eestis on sätestatud osaliselt rangemad nõuded.
  1. STCW koodeksi reegli II/2 p 2 kohaselt peab 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotleja: 1) täitma 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ja olema läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse meresõidupraktika oma ametikohal (p 2.1.1); 2) olema saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täitma koodeksi jaotises A-II/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe suhtes kindlaks määratud pädevusnõudeid (p 2.2). Lihtsustatult sätestab STCW koodeksi reegel II/2 3000-se ja suurema laeva vanemtüürimehe meresõidudiplomi saamiseks kaks nõuet: 1) madalama taseme ametikohal nõutava kvalifikatsiooni ja praktika olemasolu; 2) taotletava taseme ametikoha koolituse ja väljaõppe läbimine ning koodeksi jaotises A-II/2 määratud pädevusnõuete täitmine.
  2. Kohtule nähtub, et vahitüürimehe meresõidudiplomi nõue on kaebajal täidetud (AAP nr 009265; dtl 142, tõlge dtl 146; vastav kinnitusleht dtl 144, tõlge dtl 148-149), sj ei ole selles varasemalt vaidlust olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on vahitüürimehena läbitud vajalik meresõidupraktika. Vaidlus on seega selles, kas kaebaja: - on omandatud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning - täidab koodeksi jaotises A-II/2 kindlaks määratud pädevusnõudeid.
  3. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et koodeksi kohaselt heakskiidetud õppekava vahitüürimehe ja kapteni teadmiste arusaamade ja pädevuste omandamiseks on Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (EMERA) laevajuhtimise õppekava, mis vastab ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 nimetatud kapteni koolitusele. Viidatud õppekava on ainus õppekava Eestis, mille alusel viiakse läbi väljaõpet STCW juhtimistasandi erialade, s.o nii vanemtüürimehe kui ka kapteni osas. Õppekava on vastustaja selgituste kohaselt saanud heakskiidu läbi tegevusloa menetluse MSOS § 7 p 11 ja § 9 lg 6 alusel. Tegevusloa menetluses on kontrollitud laevajuhtimise eriala õppekava vastavust STCW konventsioonile ja Eesti nõuetele. Transpordiamet on varasemalt väljastanud meresõidudiplomi isikule, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni välisriigis ning kes on läbinud tegevusluba omava mereõppeasutuse õppekavaga samaväärse väljaõppe. Kohtule nähtub, et EMERA-le on väljastatud vastav tegevusluba (dtl 493 jj) ning kinnitatud, et laevajuhtimise õppekava vastab STCW koodeksi reeglile II/2, vastavale pädevustabelile ning IMO mudelkursustele (dtl 345). Seega on laevajuhtimise õppekava vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotlemiseks heakskiidetud koolitus ja väljaõpe STCW koodeksi reegli II/2 mõttes. Kohus nõustub, et taotleja jaoks on kehtiva õiguse alusel kapteni koolitusele vastava õppekava leidmine keerukas, mistõttu on välisriigis hariduse omandanud taotlejal ka keeruline leida õppekava, millega tema läbitud õppekava võrreldakse. See aga ei tähenda, et koodeksi reegli II/2 kohane heakskiidetud koolitus puuduks Eestis õiguslikult puuduks ja kaebaja kvalifikatsioon tuleks vastavaks lugeda. Vastustaja selgituste kohaselt on ka juba asutud puudust kõrvaldama (vt 18.03.2024 seisukoha p 1). Arvestades, et laevajuhi õppekava on Eestis STCW koodeksi nõuetele vastav õppekava, millega omandatakse koodeksi jaotise A-II/2 tabelis A-II/2 märgitud pädevused, on kohtu hinnangul põhjendatud võrrelda välisriigis omandatud koolitust ja väljaõpet eelnimetatud õppekavaga. Arvestades STCW koodeksi reegli II/2 asjakohase p 2.2 sõnastust tähendab Eestis laevajuhtimise eriala läbimine ühtlasi nii heakskiidetud koolituse ja väljaõppe läbimist kui ka koodeksi jaotises A5
(8)II/2 kindlaksmääratud pädevusnõuete täitmist, kuivõrd pädevusnõuded omandataksegi vastava õppekava, sh meresõidupraktika läbimisel.
  1. Kaebajal on bakalaureusediplom Ukraina Rahvusülikooli Odessa Mereakadeemiast mere- ja jõetranspordi õppesuunal navigatsiooni erialal (dtl 126, tõlge 134). Diplomile vastavale akadeemilisele õiendile (dtl 127-133, tõlge 135-140) on erialase seisundi kohta märgitud võimalus omandada tekiohvitseri (vrd ingl Deck Officer; dtl 130) amet pärast diplomeerimist konventsiooni nõuete kohaselt. Kaebaja bakalaureusekraadi diplomi akadeemilisel õiendil on õppekava täitmise tingimuste ja tulemuste all (p 2, dtl 136) märgitud, et õppekava läbimine annab: - teadmised ja arusaamad
  2. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglite II/1 ja II/2 (muudetud kujul) ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi jaotiste A‐II/1 ja A‐II/2 (muudetud kujul) kohta; - oskused ja pädevus seoses
  3. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reegliga II/1 (muudetud kujul) ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi jaotisega A‐II/1 (muudetud kujul). STCW ei reguleeri kõrgharidusdiplomeid ega neile kantavat teavet. Sellegipoolest ei näe kohus põhjust kahelda kaebaja akadeemilisele õiendile kantud teabe õigsuses, sh millisele STCW kohasele pädevusstandardile omandatud haridus vastab. Vastustaja on võrdluseks esitanud ka Ukraina magistrikraadi diplomi, millele on samuti kantud teave selle koha, millisele STCW pädevusstandardile õppekava vastab (dtl 279 kollane markeering). Seega tõendab kaebaja bakalaureusediplom, et tal on teadmised ja arusaamad koodeksi reeglite II/1 ja II/2 ning koodeksi jaotiste A-II/1 ja A-II/2 kohta, kuid pädevused üksnes reegli II/1 ja jaotise A-II/1 osas. Ainult reegli II/1 ja jaotise A-II/1 kohaste pädevuste olemasolu annab õiguse taotleda vahitüürimehe meresõidudiplomit (vt ka STCW koodeksi reegel II/1), mis kaebajal olemas on (dtl 142 jj). Läbitud õppe ainepunktide arv ei ole oluline olukorras, kus kaebaja akadeemilisel õiendil puudub teave STCW jaotise A-II/2 pädevusnõuete omandamise kohta.
  4. Vastustaja esitas kohtule ka EMERA koostatud võrdluse STCW jaotise A-II/2 pädevusnõuete, laevajuhtimise õppekava ning Ukraina meresõiduasutuse bakalaureuse ning magistriõppe õppekavades toodud õppeainete vahel (dtl 276). Kuigi EMERA võrdluses toodud Ukraina bakalaureuseõppe õppekavas toodud õppeained ei kattu üks-ühele kaebaja akadeemiliselt õiendilt nähtuvate õppeainetega, viitab võrdlus sellele, et Ukraina bakalaureuseõpe ei pruugi täielikult vastata STCW koodeksi jaotise A-II/2 tabelis vanemtüürimehele ja kaptenile esitatavatele pädevusnõuetele.
  5. Kaebaja heitis kohtumenetluses ette asjaolu, et Ukraina Merenduse, siseveetranspordi ja laevanduse riikliku teenistuse 23.12.2022 kiri nr 3849/ел/0/9-22 (dtl 152-153; tõlge 154) ei käsitle vanemtüürimehe kutsetunnistuse väljastamist, vaid kapteni kutsetunnistuse väljastamist ning et kaebaja bakalaureusediplomit ega selle vastavust ei ole hinnatud. Kohus leiab, et kaebaja kvalifikatsiooni STCW nõuetele vastamise hindamise seisukohast ei ole eelkirjeldatud minetused olulised. STCW reegel II/2 sätestab vanemtüürimehe ja kapteni meresõidudiplomi taotlejatele sarnased nõuded. Erisus on ainult meresõidupraktika läbimise kestuses ja tingimustes, mis praegu aga vaidluse all ei ole. Heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning jaotises A-II/2 sätestatud pädevusnõuete täitmise nõue on nii vanemtüürimehele kui kaptenile sama. Samade koolitus- ja pädevusnõuete kehtestamine (vrd ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1 p 1) on ka vanemtüürimehe ülesannetest tulenevalt põhjendatud, kuivõrd vanemtüürimees peab olema valmis 6
(8)vajadusel laeva juhtimist üle võtma (vt STCW koodeksi reegel I/1 p 6). Kuivõrd vanemtüürimees ja kapten peavad koodeksi kohaselt vastama samadele pädevusnõuetele, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et olukorras, kus Ukrainas omandatakse 500 ja suurema kogumahutavusega merelaeva kapteni STCW koodeksi jaotise A-II/2 kohane pädevus magistrikraadi tasemel (vt dtl 279 kollane markeering), on kaebajal sama pädevus omandatud vahitüürimehena töötamise õiguse aluseks oleva bakalaureuseõppe raames.
  1. Kaebaja on sisuliselt soovinud STCW koodeksi reegli II/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe haridusnõuet ja jaotises A-II/2 pädevusnõudeid (p 2) täita bakalaureusediplomiga, mis on aluseks reegli II/1 alusel vahitüürimehe meresõidudiplomi saamisele. STCW koodeks reegel II/2 nõuab aga vanemtüürimehe meresõidudiplomi taotlejalt vahitüürimehe kvalifikatsioonile täiendavat heakskiidetud koolitust ja väljaõpet ning jaotise A-II/2 pädevusnõuete täitmist. STCW koodeksi jaotis A-I/1 eristab ka juhtimistasandi ja ekspluatatsioonitasandi vastutustasandeid (vt p 1.2 ja 1.3). Juhtimistasand on seotud muuhulgas kapteni ja vanemtüürimehe tööga ning ekspluatatsioonitasand vahitüürimehe tööga, mis viitab täiendavalt sellele, et vahitüürimehe meresõidudiplomi saamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga ei ole ilma täiendava koolituseta võimalik täita vanemtüürimehe kvalifikatsiooninõudeid.
  2. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebaja haridus ei vasta STCW koodeksi reegli II/2 ja jaotise AII/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehele esitatavatele miinimumnõuetele ega seega ka määruse nr 96 § 50 lg 1 p 1 nõuetele. Seega tuleb kaebaja tuvastusnõue jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebajal puudub eksamile lubamiseks vajalik kvalifikatsioon, ei kontrolli kohus täiendavalt ka eksamitega seotud tühistamis- ja kohustamisnõudeid, vaid kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Käesolev otsus on asjas lõppotsus (

§ 171lg 2 ls 3).

  1. Otsuse tegemise seisuga on Transpordiameti kodulehel kättesaadav ka heakskiidetud õppekavade nimekiri.5 Arvestades kaebaja poolt juba läbitud õppeainete mahtu, võib olla kaebajal võimalik ka taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA)
  3. Kohtul on lahendamata vastustaja 16.03.2023 taotlus (kaebajale nähtav versioon esitatud 24.03.2023; dtl 168) kaebaja eksamitestide osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Vastustaja eesmärk on vältida testi küsimuste avalikustamist. Vastustaja soovib seetõttu piirata menetlusväliste isikute ja kaebaja juurdepääsu, jättes kaebajale võimaluse eksamitestidega tutvumiseks Transpordiametis kohapeal. Eksamitestide avalikustamine tähendaks, et küsimusi ei saaks korduvalt kasutada. Eksamitestid on avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Tegemist on hindamise objektiivsuse ja hinnatavate võrdse kohtlemise tagamiseks koostatud ning kasutatavate materjalidega. Kaebaja on eksamitestidega pärast eksami sooritamist tutvunud ning samuti on kaebajale pakutud võimalust tulla testidega Transpordiametisse kohapeale tutvuma. Seetõttu on huvi eksamitestide saladuses hoidmiseks kaalukam kaebaja huvist nendega tutvuda. Kuigi vastustaja on esitatud taotluse

§ 79

lg 1 p 5 alusel menetluse kinniseks kuulutamiseks, on vastustaja taotluse põhjendustest tulenevalt sisuliselt tegemist

§ 88

lg 2 kohase taotlusega piirata kaebaja õigust eksamitestide osas toimikuga tutvuda ja saada toimikust ärakirju.

§ 88

lg 2 kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju piirata käesoleva seadustiku § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes 5 https://www.transpordiamet.ee/merendus-ja-veeteed/meremehed/meremeestediplomeerimine?view_instance=0&current_page=1; alapealkiri „Meremeeste diplomeerimine“ 6 https://taltech.ee/mereakadeemia/oppekorraldus#p2778 7

(8)juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastustaja selgitas, et meremeeste kvalifikatsiooni eksamitestid on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). Kohtule ei ole esitanud vastavat dokumenti, millega on eksamitestid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kohtule ei nähtu ka, et eksamitestid, mille küsimused saavad eksaminandidele eksami sooritamisel teatavaks ja millega võimaldatakse hilisemalt tutvuda, oleksid asutusesiseselt adresseeritud dokumendid. Eksamiküsimused ei ole kohtu hinnangul ka

§ 79lg 1 p 5 nimetatud äri-, arutorisaladus või muu sellesarnane saladus7.

Arvestades aga, et kohus jättis tuvastusnõude rahuldamata ja tegi asjas lõppotsuse, ei ole eksamitestide hindamine enam asjakohane ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega ei ole kaebaja huvi kohtumenetluses eksamitestide terviktekstiga tutvuda suurem vastustaja huvist piirata kaebaja ligipääsu testiküsimustele e-toimiku süsteemi vahendusel ja sellega võimalust teha testiküsimustest ärakirju. Kohus on selgitanud 27.03.2023 määruses (dtl 172), kuidas oleks võimalik eksamitestide osaline avaldamine korraldada, kuid ka sellisel viisil avaldamise korraldamine ei ole kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise tõttu olukorras, kus kohus eksamiteste ei hinnanudki, enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal on võimalik soovi Transpordiametis testidega tutvuda (HMS § 37 lg 1). Eelnevat arvestades keelab kohus kaebajal tutvuda vastustaja 16.03.2023 menetlusdokumendi ja selle lisadega. Menetlusväliste isikute juurdepääsu kohtuasja toimikule lahendab kohus vastava taotluse saamisel, kuulates eelnevalt menetlusosalised ära (

§ 89lg 1 ja 2).

18. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 108lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 7

§ 79lg 1 p 5 sarnase Ts

MS § 38 lg 1 p 6 all peetakse üldjuhul silmas ärisaladust, kutse- ja majandustegevusega seotud saladust ja maksusaladust. Vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 38 komm, p 3.2.7. 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.