lg 1 p 1,
lg 2 p 3 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Ruslan Bukatin, isikukood 37707152238, elukoht xxx, xxx, xxx, töökoht X OÜ, varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei kohaldatud Oli kahtlustatavana kinni peetud 02.05.2020, 1 päeva Kaitsjad vandeadvokaat Sergei Politšev (lepinguline kaitsja) vandeadvokaat Vladimir Sadekov (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, 3 § 311, § 312, § 313, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus O T S U S T A S: Ruslan Bukatin
118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses kannatanu N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, nimelt rindkereõõnde tungiva haava ja lõikehaava näo piirkonnas, õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Ruslan Bukatin
121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kannatanu R. episoodis õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Ruslan Bukatin süüdi tunnistada
lg 1 järgi (pneumorelvast tulistamisega tervisekahjustuse tekitamine kannatanu N.le ja kannatanu R.le ning haava põhjustamine kannatanu N.le). 1 Mõista Ruslan Bukatinile karistuseks
lg 1 järgi 8 (kahksa) kuud vangistust.
Kandmisele kuulub 7 (seistse) kuud 29 (kakskünned üheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja täitmisele pöötramata, kui Rulan Bukatin ei pane toime katseajal uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 1 (üks) aasta. Katseaja algus alates 27.02.
Lisaks süüdistatakse R. Bukatinit selles, et 01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I. (R.) suunas vähemalt 33 4 lasku mille tagajärjel tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas. Peale selle süüdistatakse R. Bukatinit selles, et tema 01.05.2020 kella 23.50 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve lõi ühe korra rusikaga V. R.t parema põse piirkonda ning ühe korra vastu vasakpoolset rangluud. Löögi tagajärjel V. R. kukkus selili maha ja tundis füüsilist valu. Seega pani R. Bukatin toime teise inimese korduva tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
lg 1 järgi esitatud süüdistus Kohus alustab sellest, et tuletab süüdistajale meelde süüdistuse ülesehitamist puudutavat kohtupraktikat. Viimati Riigikohtu lahendis 1-22-7076/23, p 16: „Lähtepunktiks süüdistuse ülesehitamisel olgu menetletava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. (RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 100)“.
lg 1 järgi esitatud süüdistuses on näidatud muuhulgas sellised asjaolud, mis kindlasti ei moodusta nimetatud koosseisu, näiteks faktilised asjaolud: „teda süüdistatakse selles, et tema 01.05.2020 kella 22.59 ajal leppis temale varasemalt tundmatu D. R.ga (endine I.) telefoni teel kokku kohtumise Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, et selgitada välja, miks temale tundmatu meesterahvas helistab tema tüdruksõbrale ja küsib tema käest intiimteenust. R. Bukatin sõitis kokkusaamisele musta värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX. Sõiduautole lähenevat seltskonda (kannatanud D. R., N. N. ja tunnistajad V. K. ja V. R.) märgates väljus R. Bukatin sõiduautost, hoides vasakus käes 30-40 cm pikkust teleskoopnuia…. D. R. suutis lööki tõrjuda ning hakkas R. Bukatin’iga kaklema ja R. Bukatin jooksis poe „V.“ suunas. D. R. ja R. Bukatin ajasid üksteist taga lähedal olevate majade ümber ning mingil momendil jooksis R. Bukatin musta värvi sõiduautosse Audi (reg. nr XXX), mis oli pargitud aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve asuva kortermaja ette ja sõitis ära. Enne autosse istumist ütles ta neljaliikmelisele seltskonnale, et nad kahetsevad veel ja ta tuleb „vendadega“ asja lahendama. Kell 23.47 sõitis R. Bukatin sündmuskohale tagasi musta värvi sõiduautoga Audi ning parkis sõiduauto Puru tee X, Kohtla-Järve kortermaja ette.“ Autoga sõitmine ja ärasõitmine, kokkuleppimine, autost väljumine, käes eseme hoidmine, tagaajamine, ütlemine, auto parkimine ei moodusta mingil juhul
lg 1 järgi ettenähtud koosseisu ühtki tegu ega osalist teoakti ( välja arvatud, kui näiteks eluohtlik tervisekahjustus oleks põhjustatud autoga otsesõitmisel). Samas on süüdistuses
lg 1 järgi kuriteona kirjeldatud teod, mis on samaaegselt kuritegudena näidatud
„Sõiduautost väljudes oli R. Bukatinil käes musta värvi ja halli käepidemega püstol (pneumorelv) ning ta tulistas koheselt autost väljudes ja ümber auto tulles püstolist, suunates relvatoru D. R. poole. R. Bukatin tegi vähemalt 3-4 lasku D. R. suunas“ Võrreldes eelmist teksti
Bukatinit selles, et 01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I. (R.) suunas vähemalt 3-4 lasku mille tagajärjel 4 tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas. „- on kohtul alust arvata, et tegemist on ühe ja sama teoga, mis on kirjeldatud erinevates süüdistustes korduvalt. Samas ei ole süüdistuses viidet, et tegemist oleks
R. suhtes, et süüdistatav oleks vähemalt kaudse tahtlusega tulistanud D. R. suunas mööndes eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Seega lähtub kohus sellest, et kannatanu D. R. suhtes toime pandud teo osas on süüdistatavale süüdistus esitatud üksnes
suhtes kirjeldatud ka
lg 1 järgi esitatud süüdistuses).
lg 1 p 1 järgi on kohtu arvates süüdistusse puutuvad faktilised asjaolud võivad olla järgmised ( vähemalt need tegevused, mis võivad vastata mingile kuriteokoosseisule): “ Seejärel suunas R. Bukatin püstoli N. N. suunas ning tegi tema suunas laske. Lasu tagajärjel tabasid N. N. metallist kuulid vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda tekitades kuulitabamuste tagajärjel kehavigastuse (ümara kujuga haav). Seejärel lõi R. Bukatin N. N.t vähemalt 2 korda pneumorelva käepidemega vastu pead. N. N. tundis löögi tagajärjel tugevat füüsilist valu. …. Edasise konflikti käigus lõi R. Bukatin N. N.t noaga näopiirkonda ja ühel korral rindkerepiirkonda. Oma tegevusega tekitas R. Bukatin kannatanu N. N.le eluohtliku kehavigastuse - paremal pool rindkerel rinnanibujoonel VI-VII roidevahemikus lõikehaav pikkusega umbes 5cm ning vasakul põsel temporaalses piirkonnas lõikehaav pikkusega umbes 7 cm ja vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm.“ Just selliste faktiliste asjaolude esinemist kontrollib kohus seoses
Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei vaidle, et ta tulistas pneumorelvast ja kuulid võisid tabada kannatanu N. keha, tekitades talle kehavigastuse. Süüdistatav ei vaidle, et ta lõi kannatanule pneumorelva käepidemega vastu pead. Süüdistatav ei vaidle, et noaga ta võis riivata kannatanu nägu ja lõi noaga kannatanu keha piirkonda. Süüdistatav ei vaidle, et kannatanul avastatud kehavigastused ja eluohtlik tervisekahjustus on põhjustatud tema tegevusega. Seega ei vaidlusta süüdistatav, et tema poolt olid täidetud need teoaktid, mis on tema süüdistuses seoses kannatanu N.ga faktilises mõttes kirjeldatud. Süüdistatava vastavad ütlused algavad kt lk 112 pöördel. Süüdistatava ütluste järgi, ta hakkas tulistama pneumorelvast hoopis kannatanu R. (endine I.) suunas 3-4 korda, sest viimane lähenes talle ja käes oli nuga. Tulistamise järel kukkus kannatanu R. maha, süüdistatavale lähenes kannatanu N., kes lõi süüdistatavat käega. Selle peale süüdistatav vist lõi kannatanut 2 korda püstoliga pähe. Selle peale kannatanud N. ja R. lõid süüdistatavat käte ja jalgadega. Süüdistatav viskas püstoli eemale. Kannatanu N. võttis selle üles ja tulistas süüdistatava suunas. Süüdistatav jooksis ära. Eeltoodu episoodi ja noa kasutamise episoodi vahele jääb veel süüdistuses eraldi toodud kannatanu R.ga episood. Kohus praegu jätab R. episoodi kõrvale. Kt lk 113 pöördel süüdistatav selgitas, et sündmuse käigus kannatanud N. ja R. jooksid süüdistatava lähemalt ja hakkasid teda peksma käte ja jalgadega. Süüdistatav võttis taskust noa ja hakkas sellega vehkima. Kannatanu R. käes oli sel ajal nuga. Osa toimunust süüdistatav ei näinud, sest jopet tõmmati talle pähe. Ühel hetkel süüdistatav tundis, et haare läks lõdvaks, ja nägi, et kannatanu N. on eemal ja tema põsel on haav. Kt lk 117 avaldas süüdistatav, et ta lõi noaga tegelikult kahel korral, esimene löök on näkku ja teise kohta ta ei oska öelda, ja kõik see toimus just selle viimase füüsilise konflikti kestel. Kt lk 119 pöördel ja 120 selgitas süüdistatav, et teisele kohtumisele saabudes, võttis ta kaasa pneumopüstoli, noa ja kasteeti, kuna eelnevalt, esimesel kohtumisel oli kannatanu R.l nuga 5 käes, samuti viskas kannatanu R. süüdistatavale selga kiviga. Süüdistatav läks teisele kohtumisele, sest telefonikõnes ütles Y. K., et läheb kohtuma kooli juurde (kus oli esimene füüsiline konflikt süüdistatava ja kannatanute vahel). Süüdistatav tahtis sõita tegelikult haiglasse ( kt lk 120 pöördel), kuid lõpuks otsustaski võtta eelmainitud esemed kaasa ja sõita taas samale kohale. Kt lk 121 selgitas süüdistatav, et sõitis autoga taas samale kohale teisele kohtumisele, kuid väidab, et kõnniteel ta ei näinud Y. K., muidu ta oleks peatunud ja võtaks K. peale. Süüdistatava kokkuvõtlikult näidatud ütlustest tuleneb, et ta ei eita kannatanu N. suhtes tehtud noalööke ja/või vehkimist noaga, mille tagajärjel võis kannatanul tekkida haav, ise ta nägi haava näol. Kannatanu N. suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisiaktist, kriminaalasja materjalid lk 185186, nähtub, et meditsiiniliste dokumentide andmetel esinesid kannatanul tervishoiuasutusse saabumise ajal, 02.05.2020 kl 00.22, pindmised torke-lõikehaav oimupiirkonnas, vasakul põsel ning paremasse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind. Vigastused on tekitatud teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Haavad on tekitatud lühikese ajal kestel. Pärast kehavigastuste saamist võis kannatanu sooritada aktiivseid tegevusi. Kannatanul esines tervishoiuasutusse saabumise ajal kerge alkoholijoove – 1,40 g/l kohta. Rindkereõõnde tunginud haav põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, seda vastavalt VV 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule. Süüdistatava ütlused on vastavuses kannatanu N. kohtuarstliku ekspertiisi aktiga tervisekahjustuste iseloomu ja tekitamise mehhanismi osas. Kohus märgib, et kannatanu N. ütlused ühtivad üldjoontes süüdistatava ütlustega sündmustiku objektiivse pildi osas. Esineb ka lahknevusi teatud asjaolude osas. Kannatanu N. N. kinnitas ütlustes, et 01.05.2020 sai ta kehavigastused näo ja rinnapiirkonnas, kehavigastuste tekitaja on süüdistatav. Kt lk 43 ja 43 pöördel kinnitas kannatanu, et süüdistatava ja seltskonna vahel, kuhu kuulus ka kannatanu ise, tekkis füüsiline konflikt. Konfliktis oli mitu osa, mille käigus füüsiline vägivald on korduvalt katkenud. Esimesele kohtumisele saabus süüdistatav autoga ja väljudes oli tal käes teleskoopnui ja nuga. Süüdistatava, kannatanu ja kannatanu R. vahel toimus füüsiline konflikt. Selle lõpus süüdistatav lahkus kohalt öeldes, et tuleb tagasi püstoliga. Kannatanu kinnitas, et tema isiklikult siiski ei jäänud sellesse uskuma, muidu oleks kaine peaga kohalt ära läinud, eelnevalt tarvitatud alkohol aga andis tunda. Kt lk 44 ja 44 pöördel, selgitas kannatanu, et teisele kohtumisele saabudes ja autost väljudes oli süüdistataval käes püstol ja ta kohe hakkas tulistama. Kannatanu kinnitab, et algul tulistas süüdistatav kannatanu R. suunas, kannatanu hinnangul umbes 5 korda (seda kinnitas ütlustes ka süüdistatav ise, tema ütlused on eelpool näidatud). Pärast seda tulistas süüdistatav kannatanu N. suunas umbes sama palju kordi. Kannatanu kinnitas, et sai tabamuse tulistamise tagajärjel käe piirkonda, hommikul oli tunda ka valu. Järgmiselt lõi süüdistatav kannatanut püstoliga vastu pead, kannatanu hinnangul ühe korra. Püstol kukkus maha, kannatanu võttis selle maast ja kättemaksust tulistas süüdistatava suunas palju kordi kuni kuule enam ei olnud. Nüüd ta teab kr asja materjalidest, et ka süüdistatav sai tulistamisest tabamuse. Kannatanu tunnistab, et ta jätkas tulistamist ka siis, kui süüdistatav jooksis eemale. Kannatanu tunnistab, et süüdistatava vastu oli tekkinud selline viha, et ta lõi püstoliga süüdistatava autot ja vigastas selle. Pärast lõi ta püstoli katki vastu asfaldile. Kannatanu pea oli verine. 6 Kannatanu lk 44 ütlused ja süüdistatava ütlused lk 112 selle sündmuse osa kohta on omavahel enamjoontes kooskõlas. Mõlemas ütlustest tuleneb, et süüdistava tulistas püstolist korduvalt kannatanu R. suunas. Seal kohal viibis ka kannatanu N., kes sai tabamuse kuuliga kätte. Süüdistatav lõi kannatanut vastu pead püstoliga. Kui püstol oli maas, võttis selle kannatanu ja tulistas korduvalt süüdistatava suunas, kes ka sai kuulist tabamuse. Kt lk 44 pöördel mainib kannatanu, et pärast seda oli süüdistatava ja R. konflikt ja kannatanu nägi mahakukkumist. Selle R.ga sündmuse asjaolusid ta ei mäleta. Kt lk 44 pöördel kannatanu edasi selgitas, et tema ja kannatanu R. jooksid süüdistatava juurde ja kannatanu R. ütles „vali jego“. Kannatanu väidab, et soov oli nagu ajada süüdisttava nö nurka, välja ajada. Kannatanu selgitas, et tahe oli löökidega välja ajada, et süüdistatav istuks autosse ja sõidaks ära. Kannatanu väidab, et nuga oli hoopis süüdistatava käes, mitte kannatanu R. käes. KT lk 45, selle kakluse käigus võttis süüdistatav noa välja ja lõi sellega. Kannatanu sai kriimustuse paremale põsele. Samuti sai kannatanu noaga haava rinna piirkonda. Kannatanu selgitas, et näi piirkonda vigastusest sai ta aru, tundis seda, aga rinna piirkonda noalöögi osas ei saanudki ta aru, aga algul oli siiski noalöök näo piirkonda. Kt lk 52 pöördel, selgitas kannatanu, et noalöök tabas siiski vasakut põske, mitte paremat, ning näo ja rinda löökide vahel oli vaheaeg vist 10 sekundit, tundus nagu see toimus kohe. Kannatanu seisund hakkas halvenema ja konflikt lõppes. Kannatanu palus K.lt kutsuda kiirabi. Kannatanu selgitas, et selle teise konflikti juures ta ei mäleta kannatanu R. kõrval viibimist. Igal juhul ta sai noalööki, kui oli süüdistatavaga üks teise vastu. Kohus märgib, et kannatanu N. ütlused sisuliselt ühtivadki süüdistatava ütlustega k 117, kes tunnistaski, et lõi noaga kannatanu N.le kahel korral, seda just selle viimase konflikti kestel. Ütluste erinevus on selle, et süüdistatav väidab, et ka kannatanu R.l oli sel ajal käes nuga. Igal juhul kohus leiab, et ei ole vaidlust, et noalöögid olid tehtud ja kannatanu N.le kehavigastused põhjustatud just selle teise konflikti käigus ja lühikese aja kestel, sisuliselt üks teise järel. Sellele osutab kannatanu ise ja ka süüdistatav sisuliselt seda ei vaidlusta. Seega ei näe kohus ( erinevalt prokurörilt) alust hakata kahtlema rinnapiirkonna noahaava põhjustamise ajalises momendis. Ei ole ühtki faktilist asjaolu, millest arvata, et noalöök, millega põhjustati kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse rinnapiirkonda, oleks põhjustatud selle kogu sündmustiku mingil muul ajal. Kt lk 61, kannatanu R. kinnitas, et kuigi ta süüdistatava ja R. episoodi ei näinud, teised aga karjusid ja ta nägi, et R. on maas. Ta jooksis süüdistatava juurde kaitsta R.t. Kannatanu tunnistab, et tema, kannatanu N. ja süüdistatava vahel tekkis rüselus. Kuid ta möönab, et just tema ja kannatanu N. hakkasid esimestena lööma süüdistatavat, kannatanu lõi süüdistatavat jalaga, nuga tal sel ajal ei olnud. Samas kt lk 63 möönis kannatanu R. kohtu küsimustele vastates, et nuga kui selline tal oli küll tema juures pükste taskus, kuid ta ei võtnud selle välja, samas siiski võis välja võtta juhul kui süüdistatav liikus tema poole. Kannatanu N. tegevusi ta kirjeldada ei oska. Kannatanu leiab, et ta karjus küll sõna „vali jego“ siis, kui süüdistatav hakkas tulistama, mitte selle viimase kakluse ajal. Samas vastates kohtu küsimustele kt lk 63, möönis kannatanu R., et väljend „vali jego“ oli kasutatud selle viimase kakluse ajal, kui kannatanu N. sai noalöögi. Ühel hetkel kannatanu N.l tekkis noahaav ja tal hakkas halb. Sellega see viimane konflikt lõppes. Pärast seda kannatanu viskas püstoli ja oma noa kanalisatsiooniluuki. Kohus märgib, et ka kannatanu R. ütlused kinnitavad süüdistatava ja kannatanu N. ütlusi selle osas, et selle viimase konflikti käigus põhjustaski süüdistatav kannatanu N.le noahaavad näole ja rinnapiirkonda, kasutades nuga. Ei ole kohtu arvates alust kahelda kannatanu R., süüdistatava ja kannatanu N. ütlustes, et kannatanud hakkasid lööma muuhulgas jalgadega süüdistatavat, selle käigus süüdistatav kasutaski nuga ja põhjustas kannatanu N.le eluohtliku 7 tervisekahjustuse- rindkereõõnde tungiva noahaava. Ja kannatanu R. ei välistagi ise, et ka temagi võis noa välja võtta juhul kui süüdistatav liikus tema poole, kuid ei ole selge, millistes momentides see võis olla. Eluohtliku tervisekahjustuse põhjustaise faktilistest asjaoludest annab tõendusliku informatsiooni kohtuistungil vahetult uuritud salvestis. Vastav asitõendi vaatlusprotokoll oli ka uuritud. Kr asja materjalid lk 133 vastav tõend, et salvestisel näidatud kellaaja õige aeg tund aega hiljem, ehk salvestisel jooksev kl 22.00 tähendab õiget kl 23.00. Edaspidi kasutab kohus tõendite analüüsimisel õiget kellaaega. Kr asja materjalidest lk 25 video nr 34 – kannatanud R. ja N. jooksevad süüdistatava suunas. Süüdistatav taganeb, jookseb eemale, peatub. Kl 23.50.52 paneb süüdistatav parema käe taskusse. Kannatanud N. ja I. teevad liigutused jalaga süüdistatava suunas, kannatanu N. teeb 4 korda liigutusi parema käega süüdistatava suunas, samal ajal kannatanu R. teeb 3 korda liigutusi jalaga süüdistatava suunas, kannatanud koos haaravad süüdistatava, kes kaldub ette. Kannatanu N. taas tõstab jalga. Süüdistatav vabaneb haarast lahti ja teeb parema käega liigutuse kannatanu N. suunas. Süüdistatava paremas käes on visuaalselt nähtav nagu mingi ese. Kannatanud astuvad eemale, isikute vahele tuleb J. K.. Kannatanu N. puudutab käega näo piirkonda. Rohkem füüsilisi kontakte kannatanu N. ja süüdistatava vahel tekkinud ei ole. Edasise käiku näitab salvestis, mis on ka asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud lk 23 video 25. Süüdistatav jookseb eemale. Kannatanu R. teeb J. K. suunas tõukamisliigutuse parema käega ja K. astub tagasi. Kannatanu N. liigub süüdistatava auto suunas ja 23.51.18 lööb süüdistatava sõiduki 1 korra jalaga ja 3 korral käega. Süüdistatav hakkab liikuma oma sõiduki suunas. Kannatanu R. näitab süüdistatavale žesti ja kannatanu N., K., R. eemalduvad. Süüdistatav ja K. istuvad sõidukisse. Nende juurde taas tulevad K. ja kannatanu R.. Edasine mõnes minutis mõõdetav sündmus kuni süüdistatava lõpliku ära sõitmiseni on jäädvustatud videod 35, 26 ja 27. Salvestised andsid võimaluse kontrollida ja veenduda, et pärast noahaavade saamist kannatanu N. sooritaski veel aktiivseid tegevusi ( see ühtib isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga), lõi jala ja kätega süüdistatava autot ja liikus iseseisvalt. Seega leiab kohus, et süüdistatava, kannatanute N. ja R., kohtuarstliku ekspertiisi akti, salvestise ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et: süüdistuses näidatud ajal ja kohas tulistas süüdistatav pneumorelvast ja selle tagajärjel tabasid metallist kuulid kannatanu N. N. vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda, tekitades kehavigastuse (ümara kujuga pindmine haav). Seejärel lõi süüdistatav N. N.t vähemalt 2 korda pneumorelva käepidemega vastu pead põhjustades kannatanu N. N.le füüsilist valu. Süüdistatav lõi kannatanu N. N.t noaga näopiirkonda ja ühel korral rindkerepiirkonda, tekitades kannatanu N. N.le eluohtliku kehavigastuse - paremal pool rindkerel rinnanibujoonel VI-VII roidevahemikus lõikehaav pikkusega umbes 5cm ning vasakul põsel temporaalses piirkonnas lõikehaav pikkusega umbes 7 cm ja vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm. Kohus, analüüsi käesoleval staadiumil, võtab faktiliste asjaolude tuvastamisel arvesse need teod, mis on prokuröri esitatud süüdistuses
Objektiivses mõttes vastab süüdistatava tegu
Tervisekahjustuse eluohtlikkus tuleneb õigusaktist, tervisekahjustuse kohtuarstlik tuvastamise kord, mis on kehtestatud VV määrusega nr 266, selle § 7 lg 2 p 9, mille kohaselt rindkereõõnde ulatuv haav on eluohtlik tervisekahjustus. 8 Tahtlus Tahtluse analüüsimisel märgib kohus siinjuures, et vastavalt kohtupraktikale, tahtlust tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Riigikohtu lahend 1-19-5641/62 p 8 „Selliste tehiolude kontekstis on kriminaalkolleegium tõesti järjepidevalt rõhutanud, et toimepanija tahtlus peab
lg 1 alt 1 tähenduses hõlmama just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis viib lõppastmes
„ Enamohtlik tagajärg on käesolevas juhtumis kannatanu N.le põhjustatud rindkereõõnde tungiv noahaav. Tahtluse poolest leiab kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtlusega
lg 4 mõttes on tegemist siis, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav vehkis noaga ja lõi sellega, vähemalt kahel korral, tema ütlused kt lk
kohaselt, õigusvastane ei ole tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse rahvusvaheline konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
alusel välistavad teo õigusvastasust hädakaitse (§ 27), hädaseisund (§ 28), kohustuste kollisioon (§ 30) ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (§ 31). 9 Üheks kaitseargumendiks on see, et süüdistatav tegutses kannatanu N. N.le tervisekahjustuse tekitamisel hädakaitses
Hädakaitse komponendiks on hädakaitseseisund ja vastav kaitsetegevus. Algul analüüsib kohus, kas süüdistatav on kannatanu N. N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise viibinud hädakaitseseisundis.
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata hädakaitse piiri. Õiguslik küsimus - kas kannatanu N. N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel tõrjus ta vahetut õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Kohus vastab sellele jaatavalt. Kohus märgib, et lk 25 video 34 salvestise vaatamisel on kõrvaltvaataja silmis tegemist sündmusega, kus kaks isikut (kannatanud N. ja R.) alustavad ja jätkavad kolmanda isiku (süüdistatav) peksmist jalgadega ja peksmine on küll lühiajaline kuid samas intensiivne, löögiliigutused on sagedased ja samaaegsed kahe isiku poolt. Kolmas isik on selges kaitsepositsioonis, millele osutab tema kehahoiak, ta jätkuvalt taganeb, ta kaldub ette pea alla, füüsiline ülekaal on kahe isiku poolel, kes peksavad süüdistatavat ja neid ei takista miski (kuni süüdistatava ja kannatanute vahele sekkub kehaga tunnistaja K.). Kogu see sündmus video 34 salvestisel jälgitav. Enne peksmist süüdistatav hoiab paremat kätt taskus, hiljem ta teeb liigutuse nagu võtab käe välja taskust. Alles peksmise käigus, pärast seda kui tema suunas tehtud korduvad jalaga löögiliigutused kahe kannatanu poolt samaaegselt, teeb ta sellise liigutuse nagu võtab noa välja, vehib käega. Kohtul ei tekki kahtlust, et kaks kannatanut ründasid süüdistatavat ja süüdistatav, vehkides ja lüües noaga (nagu ta ise tunnistas kohtuistungil), hakkaski tõrjuma tema tervisele suunatud rünnet. Nüüd kohus kontrollib, kas kannatanute R. ja N. rünne oli õigusvastane. Kohtu vastus on jaatav - kannatanute rünne oli õigusvastane. Kohtupraktika kohaselt on õigusvastaseks ründeks mis tahes tegu, mis on vastuolus õiguskorras vastuvõetud reeglitega (välja arvatud, kui tegemist on käitumisaktiga, mis jääb ühiskonnas reeglina aktsepteeritavaks: Riigikohtu lahend 1-10-9563/ 54 p 10: „ei saa ründena mõista ühiskondlikult lubatud käitumist, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri“). Riigikohtu lahend 1-21-3307/43 p 24: „... Hädakaitse üheks eelduseks on
lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks
Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
järgi on kirjeldatud teatud ajal kestel toimunud sündmused ilma, et teoaktid oleksid ajalises või objektiivses mõttes kuidagi eraldi esitatud. Näiteks algab süüdistus sellest, kuidas süüdistatav 10 sõitis konkreetse autoga kohtumisele. Kui teatud käitumisakt on objektiivses mõttes lõpu saanud, väheneb või hoopis lõpeb selle käitumisakti kasuaalne mõju järgmistele sündmustele. Kohus soovib selgitada, et näiteks liiklusõnnetuse põhjuseks ei ole fakt iseenesest, et isik istus sõidukisse ja alustas sõitu, vaid see, et teatud ajal ja kohas on isik liiklusnõudeid rikkunud. Kohus kontrollib, kas kannatanute N. ja R. poolt süüdistatava peksmine jalgadega ( mis on jäädvustatud salvestisel, vaatlusprotokollis lk 25 video 34) on õigusvastane või siiski nende teo õigusvastasus on kas seaduse või ühiskonnas vastuvõetava käitumistavaga välistatud ( viimase hüpoteesi paikapidavuse puhul on süüdistatava tuginemine hädakaitsele välistatud). Teise isiku peksmine on reeglina õigusvastane tegu ja võib vastata
Salvestiselt video 34 on nähtav, et süüdistatava peksmine ei ole väheintensiivne, et saaks öeldud, et selline peksmine ei ületa“ ebamugavuse“ piiri ning süüdistatav oleks pidanud seda taluma. Kannatanute N. ja R. teo õigusvastasust ei välista ka ükski seadusest tulenev asjaolu. Kohus leiab, et tegelikult ei ole vaidlust asjaolus, et pneumorelvast tulistamise sündmus on teatud hetkel leidnud oma lõpupunkti ja selle sündmuse osalised manifesteerisid oma käitumisega, et tulistamisega seotud konfliktne olukord on lõpule jõudnud. Nimelt, asitõendi vaatlusprotokoll lk 23 video 22, salvestis oli uuritud vahetult kohtuistungil, kl 23.48.41 kannatanu N. viskab nähtamatu asja vastu maad. Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et kannatanu N. lõi pneumopüstoli katki vastu asfalti (kannatanu ütlused kt lk 44 pöördel). Seda on näha ka salvestisel. Füüsiline vägivald süüdistatava ja teiste isikute vahel raugeb. Seda võib jälgida kronoloogiliselt salvestisel. Kl 23.48.45, kt lk 25 video 33 võtab kannatanu R. pingi pealt mingi eseme ja suundub süüdistatava auto poole, pöörab tagasi, võtab maast mingi eseme ja taas suundub süüdistatava auto poole. Sel ajal tuleb süüdistatav ristmiku poolest ja läheneb alale, kus asuvad kannatanud, K. ja R.. Kl 23.48.57, kt lk 23 video 23, salvestisel on nähtav, isikud seisavad süüdistatava auto läheduses, R. võtab maast mingi eseme, kl 23.49.06 süüdistatava auto pannakse lukku. Isikud liikuvad auto asukohast eemale. Edasi, kt lk 23 video 24, kl 23.48.57 isikud on taas ilmunud süüdistaava auto lähedusse. Süüdistatavat siin näha ei ole. On nähtav, et isikud suhtlevad. Kuni kl 22.50.23 kannatanu N. suhtleb K.ga ja hakkab liikuma auto asukohast eemale kooli suunas. Edasi, kt 25, video 34 algab kl 23.49.
kaitsmisel. Kohus ei välista, et kannatanutel ja ka kõrvaltvaatajal võis kirjeldatud olukorras tekkida arusaam, et kuna süüdistatav lõi R.t käega, mille tagajärjel too kukkus, ei ole välistatud, et süüdistatav vahetult jätkab R. löömist. Samas ei saa kõrvaltvaataja jätta tähelepanuta kannatanu R. poolset käitumist tervikuna - olukorras, kui süüdistatava ja kannatanute R. ja N. füüsiline konflikt rauges, süüdistatav on eemaldanud kannatanute grupist ja kannatanud R. ja N. ei näidanud oma käitumisega, et jätkavad konflikti füüsilises mõttes, kuidas käitub kannatanu R.? Ta läheneb taganevale süüdistatavale vaatamata kannatanu N. öeldule „ pea kinni“, käitub provotseerivalt – teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas, liigub tema suunas käed lahti nagu kutsub esile füüsilist kontakti. Kui vaadata salvestisel kannatanu R. ja süüdistatava vastastikku käitumist, siis jõuab kohus järeldusele, et kannatanu R. selline käitumine pigem mõjutab kannatanute N.le ja R.’ile provotseerivalt. Salvestisel on nähtav, et mõlemad on nagu valmisolekus, kannatanu R. ei ole veel jõudnud püsti tõusma, kui kannatanud kohe alustavad juba taas taganeva süüdistatava suunas jooksmist ja süüdistatava peksmist. Kohus märgib, et kannatanu keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kuigi oli allkirja vastu selle kohta hoiatatud, kt lk
lg 2 mõttes, kas süüdistatav, vehkides ja lüües noaga kahel korral kannatanu N.le näo- ja rinnapiirkonda, ületas hädakaitse piiri. Hädakaitse piiri ületamisest võib rääkida siis, kui
lg 2 kohaselt isik kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti, kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse teostamisel kasutas süüdistatav nuga, mille omadused on kohtu poolt juba toodud ja analüüsitud tema teo tahtluse analüüsimisel. Kohus tuli järeldusele, et kasutades sellist vahendit, mille suurused annavad informatsiooni, mis vigastusi võib tavainimese seisukohalt selle vahendiga tekitada teisele inimesele, pidas süüdistatav võimalikuks muuhulgas ka ohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ning mööniski ehk soostus sellega, ehk tegutses kaudse tahtlusega eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel. Kohus siinjuures märgib, et hädakaitse piiri ületamise küsimuse lahendamisel ei ole niivõrd oluline tuvastada, kas kannatanu R. oli ühel hetkel käes nuga (nagu seda väidab süüdistatav) või mingi pudel (nagu juhtis tähelepanu sellele asjaolule prokurör kohtuvaidlustes, et kannatanu käes on pudel mitte nuga; viimase väitega kohus saab nõustuda, sest video 34 salvestisel kl 23.50-51 on selgelt nähtav, et R. vasakus käes on plastikpudel, kas tal on paremas käes midagi, seda kohus ei näe). Oluline kohtu arvates kontrollida ja tuvastada, kas antud olukorras oli süüdistatava kasutatud nuga, kavatsetult või otsese tahtlusega hädakaitse teostamisel, ilmselt mittevastav vahend ründe ohtlikkusele ja/või kas ta tekitas kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Kohus leiab, et süüdistatav on jäänud lubatud hädakaitse piiridesse. Süüdistatav võttis noa välja kui kannatanud N. ja R. on juba alustanud tema peksmist jalgadega. Peksmine on lühiajaline aga intensiivne, kusjuures süüdistatav jätkuvalt taganeb talle ründavate kannatanute ees ja kaldub ette. Sellises olukorras ei näe kohus, et süüdistatava kasutusele võetud vahend, nuga, oleks ilmselt mittevastav ründe ohtlikkusele. Rünne ei olnud eesseisev vaid juba alanud, ründajaid oli kaks, nad tegutsesid samaaegselt ja ühiselt lüües jalgadega, peksmisel ei piirdunud kannatanud ühekordse löögiga vaid jätkuvalt ründasid jalalöökidega taganevat süüdistatavat. Üks kannatanule tekitatud kehavigastusest on pindmine 14 lõikehaav peas näo piirkonnas, see fakt kinnitab süüdistatava ütlusi, et ta vehkis noaga. Füüsilises konfliktis noaga vehkimisel on praktilises mõttes reaalne, et võib tabada teise inimese nägu, tekitades lõikehaava. Ei ole tuvastatav millises järjekorras olid kannatanu N.le noahaavad tekitatud. Teine noahaav on rindkereõõnde tungiv ja seega eluohtlik. See on samuti kooskõlas süüdistatava enda antud ütlustega, et ta vehkis ja lõi vähemalt kahel korral noaga. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kannatanute rünne oli küll lühiajaline (konkreetselt peksmine kestab al kl 23.50.47 kuni 23.50.58 ehk 11 sekundit) kuid kahe ründaja poolt samaaegne, ühine, intensiivne ja süüdistataval ei olnud sellises olukorras aega pikemalt kaaluda ja analüüsida, kuidas hakata ennast kaitsma. Süüdistatav reageeris kõrvaltvaataja seisukohalt adekvaatselt – kahe isiku poolt jalgadega peksmisele vastas ta algul noa vehkimisega ja siis noaga löömisega, lööke ei olnud rohkem kui kaks. Kui vaadata salvestist, siis on tuvastatav, et süüdistatav võtab taskust paremalt mingi eseme välja (suure tõenäosusega ongi see nuga, mida süüdistatav ise ei eita) kl 23.50.53 ehk siis, kui rünne kestab juba vähemalt 5 sekundit. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kaitsevahendi kasutamisel ja kahju põhjustamisel, teostades kaitset säästvamal viisil. Oluline ka sedagi, et ka siis ei katkestanud kannatanud rünnet. Video 34 salvestise teisel poolel on nähtav, kuidas tunnistaja K. sekkub, kl 23.50.58, süüdistatava ja kannatanute vahele oma kehaga, et neid lahus hoida. Alles siis lõpetavad kannatanud peksmist, kannatanu R. tõukab veel tunnistajat K. kl 23.51.15, kannatanu N. suundub süüdistatava auto poole ja lööb selle korduvalt käega. Kohtupraktikas on hädakaitse piiride küsimuses rõhutatud, et sobiv vahend on selline, mille kasutamine viib ründe lõpetamiseni. Samuti tuleb kohtupraktika kohaselt kasutada säästvat vahendit, kui isikul on valida, mis vahendit kasutada kaitseks, kaitsja ei pea võtma endale riski ebakindla vahendi kasutamisega. Samuti on reeglina lubatud ründajale suurema kahju põhjustamine, kui see on vajalik ründe lõpetamiseks. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kaitsevahendi kasutamine ja suurema kahju põhjustamine (noaga vehkimise ja löömise tagajärjel tekkinud näo- ja rinnapiirkonna haavad, millest viimane on eluohtlik) vastab kohtupraktikaga aktsepteeritud hädakaitse piiridele ega olnud sellest väljunud. Kohus osutab kohtupraktikale, et kohtuotsuse lugejale oleks arusaadav, millist praktikat kohus silmas peab. Riigikohtu lahend 1-20-9563/54: „19. .. Kaitsetegevuse käigus on üldjuhul lubatud kahjustada ka ründaja õigushüve, mis on suurem kaitstavast õigushüvest, ja tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat ähvardanud kahjust (vt otsus nr 1-18-10214/92, p 27 koos viitega). Tugev rusikalöök vahetult habemest kinnivõtmise peale oli kahtlemata sobiv vahend kannatanu ründe lõpetamiseks, sest viimane kukkus löögist maha ega jätkanud enam rünnet (vt ka otsus nr 1-19-8038/67, p 30). Samuti oli see säästvaim kaitsevahend, sest ex ante kõrvalseisja pilgu läbi ei pruukinud süüdistataval olla teo toimepanemise hetkel teisi samaväärseid vahendeid enda kaitsmiseks (vt ka otsus nr 1-18-10214/92, p 29). Seda, kas kannatanu ründe lõpetamiseks piisanuks näiteks temaga sõnelusse laskumisest või tema eemaletõukamisest, ei saa tagantjärele enam kindlaks teha. Samuti pole võimalik tuvastada, kuidas käitunuks kannatanu edasi, kui süüdistatav poleks teda löönud. Oluline on seegi, et süüdistataval polnud aega kaaluda, kuidas täpselt end kaitsta. Kohtud tuvastasid, et rusikalöök oli juhuslik ja instinktiivne ning toimus sisuliselt kohe pärast seda, kui kannatanu oli süüdistatavat habemest haaranud. Süüdistataval tuli kannatanu käitumist silmas pidades otsustada kiiresti, jõudmata läbi mõelda, mida teha. Sellistel asjaoludel ei saa toimunud sündmusele ex ante tervikhinnangut andes tõsikindlalt väita, et süüdistatav saanuks kasutada valitud kaitsevahendit kannatanut vähem kahjustaval moel. Seepärast oli süüdistatava kaitsetegevus säästvaim ega ületanud objektiivselt hädakaitse piire
Süüdistatava kaitsetegevus seisnes kannatanu pihta tulirelvast laskude seeria tulistamises. Kohtud leidsid õigesti, et relva kasutamine oli kahtlemata sobiv vahend, kuna see lõpetas täielikult ja otsekohe kannatanu vahetu ründe. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust (vt nt otsus nr 1-19-8038/67, p 30). Seetõttu ei välistanud süüdistatava poolt relva kasutamist tõik, et kannatanu ründas teda ilma samaväärselt ohtliku ründevahendita. Pealegi oli kannatanu juba enne süüdistatavat rünnanud ja ta teadis, et süüdistataval on relv, kuid otsustas teda sellegipoolest uuesti rünnata. Relva kasutamata jättes olnuks süüdistataval põhjust tõsiselt karta selle sattumist kannatanu kätte, mis asetanuks süüdistatava enda elu ohtu. See osutab sellele, et kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtused olid vahetult teo toimepanemise hetkel võrdväärsed, kuigi rõhutamist vajab veel kord, et sellel ei ole hädakaitseõiguse seisukohalt iseenesest tähendust. Kaitsetegevuse käigus on üldjuhul lubatud kahjustada ka ründaja õigushüve, mis on suurem kaitstavast õigushüvest, ja tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat ähvardanud kahjust (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p-d 14-15). 28. Kohtute arvates ei olnud aga süüdistatava relvast laskude seeria tulistamine säästvaim vahend ja nad heitsid talle seetõttu ette hädakaitse piiride ületamist. Kolleegium sellega ei nõustu ja peab taas kord vajalikuks selgitada järgmist. 29. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui tal on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel - kaitsja ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski (vt nt otsus nr 1-19-8038/67, p 30). Hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt liigset kahju (
mai
Maakohus soovib siinjuures selgitada, et noa kasutamine kaitsevahendina ei eeldagi, et ründaja käsutuses oleks ründamisel kas mingi ese, või tema rünne oleks kuidagi eriti ohtlik, või kaitsmisel oleks kaitsepositsioonil olev isik pidanud hakkama mõtlema, kaaluma ja valima, kuhu ja mis jõuga ta lööb noaga. Kohtupraktikas on seega tunnistatud, et rüseluses, seda enam kakluses, on noa kaitsevahendina kasutamine ja ka eluohtliku kahju tekitamine (isegi surma põhjustamine, nagu näitab kohtu eelpool toodud kohtupraktika) võib olla põhjendatud. Mainitud kohtuasjas, jõudes isiku süüditunnistamiseni, arutlesid esimese ja teise astme kohtud selle üle muuhulgas, et kannatanu ei löönud ju süüdistatavat jalgadega ega muu esemega, 16 süüdistatav võiks algul lüüa noaga kergemalt näiteks vastu kätt, mitte aga kohe südame piirkonda. Kohus juhib tähelepanu käesoleva kohtuasja faktilistele asjaoludele, millistes ei olegi vaidlust. Kaks kannatanut peksid käesoleva kohtuasja juhtimis süüdistatavat jalgadega. Süüdistatav vehkis noaga ja lõi sellega vähemalt kahel korral ja ühel korral tabas kergemalt kannatanu nägu, tekitades pindmist lõikehaava, teine haav on rinnas ja eluohtlik. Noaga löömine kannatanuid ei peatanud. Maakohus leiab, et seaduse ja kohtupraktikaga on vastavuses järeldus, et R. Bukatin, lüües kannatanu N. noaga näo- ja rinnapiirkonda, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse noahaava näopiirkonnas ja enamohtlikuma tervisekahjustuse – rindkereõõnde tungiva haava, mis on eluohtlik, tegutses hädakaitses
mõttes, mis välistab tema teo õigusvastasust.
lg 2 kohaselt, karistatakse teo eest, mis vastab kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistatava tegu, kuigi see vastas
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseisule, ei olnud samas õigusvastane, siis ei tohi isikut karistada. Süüdistatav selles teos – noahaavade põhjustamine näo- ja rinnapiirkonda, millest viimane on eluohtlik tervisekahjustus, - kuulub õigeksmõistmisele. Süüdistatav kuulub
lg 1 p 1 esitatud süüdistuses, näo ja rindkere piirkonda tekitatud noahaavad, mille enamohtlikum tagajärg on eluohtlik tervisekahjustus, õigeksmõistmisele.
Bukatin on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 01.05.2020 kella 22.59 ajal leppis temale varasemalt tundmatu D. R. (endine I.) telefoni teel kokku kohtumise Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, et selgitada välja, miks temale tundmatu meesterahvas helistab tema tüdruksõbrale ja küsib tema käest intiimteenust. R. Bukatin sõitis kokkusaamisele musta värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX. Sõiduautole lähenevat seltskonda (kannatanud D. R., N. N. ja tunnistajad V. K. ja V. R.) märgates väljus R. Bukatin sõiduautost, hoides vasakus käes 30-40 cm pikkust teleskoopnuia. R. Bukatin lähenes seltskonnas olevale D. R.’ile hoides vasakus käes teleskoopnuia ja paremas käes nuga, püüdes viimast nuiaga lüüa. D. R. suutis lööki tõrjuda ning hakkas R. Bukatin’iga kaklema ja R. Bukatin jooksis poe „V.“ suunas. D. R. ja R. Bukatin ajasid üksteist taga lähedal olevate majade ümber ning mingil momendil jooksis R. Bukatin musta värvi sõiduautosse Audi (reg. nr XXX), mis oli pargitud aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve asuva kortermaja ette ja sõitis ära. Enne autosse istumist ütles ta neljaliikmelisele seltskonnale, et nad kahetsevad veel ja ta tuleb „vendadega“ asja lahendama. Kell 23.47 sõitis R. Bukatin sündmuskohale tagasi musta värvi sõiduautoga Audi ning parkis sõiduauto Puru tee 29, Kohtla-Järve kortermaja ette.“ Kohus leiab, et siin ei ole kirjeldatud ühtki süüdistatava tegu, mis oleks kvalifitseeritav karistusseadustiku alusel. Ka kohtuvaidlustes ei ole prokurör kohtule pakkunud, et ülalkirjeldatud tegevus vastaks mingile kuriteokooseisule. Seega leiab kohus, et ülalmainitud süüdistuse osa ei kirjelda kuritegu(sid), vaid sellele eelnevaid sündmusi ja jätab neid kui delikti analüüsimata.
Bukatin püstoli N. N. suunas ning tegi tema suunas laske. Lasu tagajärjel tabasid N. N. metallist kuulid vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda tekitades kuulitabamuste tagajärjel kehavigastuse (ümara kujuga haav). Seejärel lõi R. Bukatin N. N.t vähemalt 2 korda 17 pneumorelva käepidemega vastu pead. N. N. tundis löögi tagajärjel tugevat füüsilist valu. …. Oma tegevusega tekitas R. Bukatin kannatanu N. N.le …. vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm.“ Kohus leiab, et siin peab kohus süüdistusega seoses selgitama. Sündmustiku käiku arvesse võttes, on ilmne, et kogu sündmus jaguneb teatud episoodideks. Esimene kohtumine süüdistatava ja kannatanute vahel, mis on millegi pärast kirjeldatud
lg 1 p 1 süüdistuse all, kuid tegelikult ei ole süüdistatava selles tegevuses kirjeldatud ühtki kuriteokoosseisule vastavat tunnust. Sündmus lõpeb video 16 kr asja materjalid lk 22, süüdistatav lahkus autoga kohal, tegemist on nö esimese kohtumisega. Teine süüdistatava ja kannatanute kohtumine, mis algab süüdistatava teistkordse ilmumisega kohale kl 23.47.12, video 22, kr asja materjalid lk 22. Teine kohtumine jaguneb omakorda kohtu arvates teoepisoodideks – tulistamisega seatud tegu, kannatanu R. episood ja
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tegu (viimasele on kohtu poolt juba õiguslik hinnang antud). Nagu nähtub süüdistuse tekstist, tulistas süüdistatav kannatanu N. suunas ja tabas õla ja käe piirkonda, põhjustades haava, ja hiljem lõi püstoli käepidemega kannatanule vastu pead, põhjustades füüsilist valu ja pea lahtise haava. Kohtu jaoks on selge, et see episood ei ole kuidagi moodi ajalises ega kausaalses mõttes seotud noahaavade põhjustamisega. See on tulistamise ja püstoli käepidemega löömise episood, mille käigus kannatanu N. sai tervisekahjustuse- mitu pindmist haava. Samas näeb kohus, et mingil põhjusel on sama teoga (tulistamisega) toime pandud kannatanuile R.le tervisekahjustuse põhjustamine on kirjeldatud eraldi episoodina ja teole antud eraldi kvalifikatsioon. Vaidlust ei ole, et kaht eraldiseisvat tulistamise episoodi ei olnud olemas, vaid tegemist oli ühe teoga kannatanu N. ja kannatanu R. suhtes. Kohus võtab selle sündmuse ühe teona. Kohus leiab, et antud olukorras ei jää kohtule midagi muud, kui viia süüdistuse tekst vastavusse faktidega, mis on prokuröri esitatud süüdistuses on näidatud eraldi kohtades eraldi kvalifikatsiooniga. Muidu ei ole võimalik tuvastada faktid ja anda neile õiguslik hinnang. Kannatanu R. seoses on süüdistatavale ette heidetud: „01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I.i (R.) suunas vähemalt 3-4 lasku mille tagajärjel tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas.“ Seega tulistamise ja käepidemega löömise episoodis oleks süüdistus pidanud olema formuleeritud selliselt: „01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas süüdistatav pneumorelvast D. I.i (R.) ja N. N. suunas korduvalt, mille tagajärjel tabas kannatanu R. 3 korral, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas, ning tabas kannatanu N.t õla ja käe piirkonda, põhjustades haava, ja hiljem lõi püstoli käepidemega kannatanule vastu pead, põhjustades füüsilist valu ja pea lahtise haava.“ Edasi analüüsibki kohus kannatanutele N. ja R.le tekitatud tervisekahjutuste põhjustamine ja annab sellele õigusliku hinnangu.
järgi esitatud süüdistus 18 Süüdistatav ei eita, et ta saabus teisele kohtumisele, kaasas oli pneumopüstol, ta tulistas sellest kannatanu R. suunas, läheduses oli ka kannatanu N.. Samuti tunnistab süüdistatav, et ta lõi kannatanu N.t kahel korral püstoli käepidemega vastu pead. KT lk 112 pöördel, süüdistatava ütluste järgi, hakkas ta tulistama pneumorelvast hoopis kannatanu R. (endine I.) suunas 3-4 korda, sest viimane lähenes talle ja käes oli nuga. Tulistamise järel kukkus kannatanu R. maha, süüdistatavale lähenes kannatanu N., kes lõi süüdistatavat käega. Selle peale süüdistatav vist lõi kannatanut 2 korda püstoliga pähe. Selle peale kannatanud N. ja R. lõid süüdistatavat käte ja jalgadega. Süüdistatav viskas püstoli eemale. Kannatanu N. võttis selle üles ja tulistas süüdistatava suunas. Süüdistatav jooksis ära. Kannatanu N. selgitab asjaolusid ütlustes teise vaatenurga all. KT lk 43 pöördel ja 44 ja selle pöördel selgitas kannatanu, et süüdistatav lubas esimese kohtumise lõpus tulla tagasi püstoliga, ja siis sõitis ära. Kannatanu sõnul, ei uskunud ta neid sõnumeid, kõik olid purjus, keegi ei uskunud, kuid kaine peaga oleksid nad ära läinud kohalt. Kuskil viie minuti pärast tuli süüdistatav taas autoga, väljus sellest ja hakkas kohe tulistama. Algul ta tulistas kannatanu R. suunas korduvalt kuni 5 korda. Ja pärast hakkas süüdistatav tulistama kannatanu N. suunas. Kannatanu tundis tabamust vastu kätt, valu ta ei tundnud, valu tekkis hommikul. Kannatanu mäletab, et pigem tema lähenes süüdistatavale et püstol käest ära võtta. See läks aga nii, et ta sai püstoliga vastu pead. Tema arvates oli üks löök. Kui süüdistatav hakkas tulistama, oli tema ja kannatanu R. vahel ülbes 3 m. Süüdistatava ja kannatanu N. vahel oli ka umbes sama 3 m. Püstol kukkus ühel hetkel maha. Kannatanu N. oli sellises šokiseisundis, et võttis püstoli, läks süüdistatava auto juurde ja lõi autot püstoliga, kahjustades seda. KT lk 46 ja pöördel selgitas kannatanu, et ta esimesena süüdistatavat ei löönud, vaid vastas oma löögiga pärast seda kui sai püstoliga vastu pead. Kusjuures, kui püstol maha kukkus, oli see juba katki läinud, löögist vastu pead. Raam lendas eemale. Kuigi ka raamiga oli võimalik tulistada. Kannatanu võttis püstoli maast ja tulistas kuni kuulid lõppesid ja siis läks ja lõi püstoliga süüdistatava autot. Kt lk 57 ja pöördel kannatanu R. selgitas, et tema ise ei kuulnud, et esimesel kohtumise lõpus oleks süüdistatav öelnud, et tuleb tagasi püstoliga. 5-10 minuti pärast tuli süüdistatav taas kohale autoga. Süüdistatav, nagu oli näha videol, tuli autost välja ja hakkas tulistama kannatanu suunas, vahemaa oli umbes 3 m. Kannatanu R. selgitab, et tundis endal, et oli kokku vähemalt 4 tabamust – üht kätte, kaht küljele ja üht selga. Ta tundis tabamusi, kuid valu kui sellist ei tundnud. Hiljem pöördus ta tervishoiuasutusse, sest vasakul küljel oli tunne, et mingi võõrkeha on sees. Ja oligi, ravi käigus eemaldati metallkuulike. Kodus leidis ta veelgi riiete vahel metallkuulikesi ja andis need menetlejale. Kannatanu R. selgitas, et nad hakkasid süüdistatavale (tulistamisele või tulistamise järgselt) vastu ja selle rüseluse ajal sai kannatanu N. püstoliga vastu pead. Kt lk 58 kannatanu R. kinnitas, et selles sündmuses ta nuga käes ei hoidnud. KT lk 59 pöördel kinnitas kannatanu, et ta nägi, kuidas kannatanu N. tulistas. Hiljem lõi N. püstoliga süüdistatava autot. Kr asja materjalid lk 22-23 video 22 protokoll ja salvestis ( kaamera 10). Salvestise peal on nähtav, et al kl 23.47.05 teel vasakult paremale ( salvestisel orienteerudes) liigub isik, see on J. K.. Kl 23.47.12 pildile ilmub auto, mis sõidab, J. K.lt mööda ja siis kiirendab veidi kiirust ja suhteliselt järsult peatub. Auto peatub kohale, kus on kannatanu N., kes seisab, kõrval on nähtav ka teine isik peaaegu salvestise piiril ( hiljem teise salvestise arvesse võttes, video 33 lk 2425, on võimalik, et see on R.). Salvestise paremas nurgas üleval on nähtav, kuidas süüdistatav väljub autost ja jookseb kohale, kus seisab N., jookseb N.st mööda ja sel hetkel kl 23.47.27-28 19 on näha, kuidas süüdistatav sirutab paremat kätt ja samaaegselt kiiresti liigub edasi ja kaob vaatenurgast. N. ka ei ole näha. See salvestise osa on kooskõlas süüdistatava ja kannatanute ütlustega selles mõttes, et süüdistatav saabus kohale, väljus autost, ja hakkas tulistama kannatanu R. suunas. Edasi on lühiajaline lõik, kus süüdistatavat ja kannatanuid ei ole salvestise pildil. Edasi juba kl 23.47.34 pildile ilmuvad süüdistatav ja kannatanud N. ja R., kes peksavad süüdistatavat, tema taganeb, kannatanud hoiavad teda ja peksavad, ühel hetkel kl 23.47.41 kukub süüdistatav maha. See osa kattub süüdistatava ja kannatanu N. ütlustega, et tekkis rüselus, ja kannatanu R. ütlustega, et nad hakkasid süüdistatavale vastu. Kohus märgib, et füüsiline konflikt on salvestisel selgelt jälgitav. Pärast isikud liikuvad süüdistatava auto läheduses, teatud hetkel ei ole pildil, siis jäävad auto juurde K. ja K., kes suhtlevad. Isikud tulvad taas pildile kiiresti, liikuvad ümber auto. Lõpuks N. seisab auta tagaosa juures, vaatab midagi, mis on tea käes ja siis viskab midagi vastu asfalti jõuliselt. See on kattub kannatanu N. ütlustega, et ta lõi püstoli vastu asfalti, küll salvestisel ei näe kohus, et kannatanu oleks vastu autot löönud. Ei ole välistatud, et see moment ei ole piisavalt selgelt jäädvustatud, sest kannatanu ise tunnistab püstoliga vastu autot löömist. Kohus soovib öelda, et salvestisega on võimalik kontrollida isikulisi tõendeid, sest viimased on alati kas osaliselt, aga siiski konkreetse isiku poolt tajutud asjaolude subjektiivne ümberjutustamine. Sama sündmuse käiku on võimalik täiendada protokolli ja salvestisega kr asja materjalid lk 24-25 video
Tahtluse osas leiab kohus, et süüdistatav, tulistades korduvalt pneumorelvast metallkuulidega kannatanute N. ja R. suhtes ja lüües kannatatu N. korduvalt pneumorelva käepidemega vastu pead, teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu- põhjustab oma tegevusega tervisekahjustuse. Tulistades korduvalt elavate isikute suunas, kes viibisid tema asukohast umbes 3 meetri kaugusel, metallkuulidega ja lüües isikut vähemalt kahel korral metallist eseme käepidemega vastu pead, möönis ehk soostus süüdistatav sellega, et ta põhjustab teisele inimesele tervisekahjustuse. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
22 Õigusvastasust välistavad asjaolud on näidatud
§-des 27-
). Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu (
Tema puhul ei esine asjaolusid
Kannatanu R. episood
järgi Kohtuistungil keeldus kannatanu ütluste andmisest olles hoiatatud vastutusest ütluste andmisest keeldumise eest. Kt lk 68-69, jäätis kohus avaldamata tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Süüdistatava ise ei eita, et ta lõi R.t käega ja kannatanu kukkus maha. Süüdistatav selgitas, et lõi põhjusel, et kannatanu ise esimesena jooksis tema juurde ja püüdis teda lüüa jalaga ja astus talle kallale. Samas süüdistatav väitis, et kannatanu lõi teda jalaga selja piirkonda. Süüdistatav eemaldus kannatanutest 25 meetri kaugusele. Kt lk
Süüdistatava ütlustega ja salvestisega on tõendatud, et süüdistatav süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi kannatanu käega vähemalt kahel korral näo piirkonda, tekitades talle vähemalt füüsilist valu. Salvestise pinnal on nähtav, et löögid on tehtud piisava jõuga, et kannatanu esimesest löögist veidi taganeb ja teise köögi tagajärjel kukub ta maha. Kohus leiab, et kui vaadata salvestist, siis kõrvaltvaataja seisukohalt tekitavad sellised löögid, kui tabavad teise isiku nägu vähemalt ühel korral,
Tegemist ei ole kerge kõrvakiiluga või juhusliku füüsilise mõjutamisliigutusega, mille puhul saaks arvata, et see ei tekita üldjuhul valu. Süüdistatav lööb sihipäraselt ja jõuliselt näopiirkonda, selline löök põhjustab valu. Tahtluse osas leiab kohus, et süüdistatav tegutses
Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu lüües kannatanut kahel korral käega näo piirkonda Süüdistatav möönis ehk soostus sellega, et lüües teist isikut kahel korral näo piirkonda, tekitab ta teisele isikule vähemalt füüsilist valu. Samas leiab kohus, et süüdistatava tegu ei olnud õigusvastane, kuna ta tegutses hädakaitses
Kohus leiab, et süüdistataval on tekkinud hädakaitseseisund. Sellele osutab fakt, et kannatanu R. alustas tegevusega, mis ka kõrvaltvaataja seisukohalt demonstreerib selgelt, et kannatanu vahetult asub ohustama süüdistatava tervist. Kr asja materjalid lk 24 video 34. Kl 23.50.28 on nähtav kuidas R. suundub kiiresti süüdistatava suunas, kes taganeb. Kannatanu kehahoiak on väljakutsuv, ta teeb liigutuse käega, jookseb süüdistatavale, teeb käed lahti, lähenedes süüdistatavale ja kl 23.50.38 teeb löögiliigutuse süüdistatava suunas, kes nagu kaitseks veidi tõstab jala ja samal ajal kl 23.50.41 lööb kahel korral kannatanule näo piirkonda, kannatanu kukub maha ja kohe tõuseb. Süüdistataval ei ole kohustust hakata ootama kuni rünnet alustanud R. jätkab ründega. Samuti ei olnud süüdistataval ühtegi alust arvata, et kannatanu käitumine ei välju tavalise ebamugavuse piiridest, mida süüdistatava oleks pidanud taluma. Salvestiselt on nähtav, et kogu ajal kestel süüdistatav taganeb ega ohusta kuidagi kannatanu, samal ajal kui kannatanu „isu“ tegutseda aina kasvab. Algul ta jookseb süüdistatava suunas, teeb käega liigutuse, tema kehahoiak on väljakutsuv ja rahutu, ta teeb käed lahti ja läheneb süüdistatavale, siis teeb löögiliigutuse süüdistatava suunas, see on selge löögiliigutus, millele süüdistatav algul reageerib kaitseliigutusega, ta tõstab jalga nagu kaitseks. Kohus leiab, et antud olukorras on süüdistatav talunud ebamugavust piisavalt ja hoidunud kahju tekitamisest ära – ta jätkuvalt taganes. Kohus on juba osutanud kohtupraktikale hädakaitse küsimuses ja lähtub sellest edaspidigi. Kannatanu tegevus, süüdistatava suhtes löögiliigutuse tegemine on õigusvastane. Kannatanut ennast ega kedagi teist ei ole süüdistatav sel ajal ohustanud ega ees ei seisnud süüdistatava vahetu rünne. Kohus on juba varasemalt
järgi kuriteo analüüsimisel näidanud, et tulistamisega seotud episood on lõpu saanud, selle osalised ei näidanud, et soovivad jätkata vägivallaga, pneumopüstoli on katki löödud, süüdistatav on eemaldunud oma autost piisavale vahemaale. Vahetult enne R. episoodi lähenes süüdistatav kohale, kus seisis K. ja süüdistatava auto ja see on kohtu arvates loogiline ja arusaadav, sest teisiti ei saanud süüdistatav kohalt lõplikult lahkuda. Kui vaadata salvestist, siis visuaalselt on selgelt nähtav - kannatanu käitumine on mõõdukalt ründav ja süüdistatav kogu aega taganedes lõi käega kannatanut alles 26 siis, kui viimane teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas, olles temalt vahetuses läheduses. Kannatanu R. löögiliigutuse tegemine süüdistatava suhtes ei ole õigustatav ja selle õigusvastasus ei ole seaduse alusel millegagi välistatud. Edasi asus süüdistatav kaitsetegevusele. Ta lõi kannatanut kahel korral käega näo piirkonda, nii on salvestisel. Kannatanu kukkus maha ja kohe tõusis püsti, sättis ennast korda ja, kui N. ja R. alustasid rünnet süüdistatava suhtes, suundus nende poole. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsetegevus ei ületanud ilmselt kaitse piire ja süüdistatav kaitses ennast säästvamal viisil. Lüües kahel korral käega, mõjutas süüdistatav kannatanut selliselt, et see lõpetas kannatanu õigusvastase tegevuse lõplikult ja otsustavalt. Süüdistatav ei kasutanud kaitsetegevuses ilmselt ebasobivat vahendit ega tekitanud kannatanule liigset kahju. Kr asja materjalid lk 210, kannatanu foto, mis oli tehtud 02.05.2020 kannatanu ülekuulamisel – paremal pool alumisel huulel on nähtav väike haav, mis on kaetud umbes 1 cm koorikuga. Kuigi süüdistatava tegu vastab
järgi ettenähtud kuriteokoosseisule, ei ole see õigusvastane, kuna süüdistatav tegutses kannatanu R. episoodis hädakaitses
Süüdistatav kuuluv käesolevas episoodis õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. Eraldi märgib kohus, et osade tõendite puhul ei tekkinud eraldiseisvat tõenduslikku tõendusteavet ja kohtuotsuse tegemisel ei pidanud kohus vajalikuks neid pikemalt analüüsida ja teiste tõenditega seostada. Nimelt. Vormikaamerate salvestised, lk 68-
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava 27 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (
lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Kohus leiab, et kuigi rahalise karistuse kohaldamiseks iseenesest takistusi ei ole ( isikul on praegu töökoht olemas, seega sissetulekud), ei ole kohtu arvates sellise karistuse liigi kohaldamine põhjendatud, arvestades karistamise eesmärke. Tegemist ei ole kuriteoga, mille puhul saaks arvata, et süüdistatava süü on selline, et võib mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on kohaldatav siiski kergemate kuritegude puhul ja arvestades süüdistatava isikut, mil kohtul võimalik prognoosida, et vangistusega karistamine ei ole vajalik karistamise eesmärke arvesse võttes. Konkreetse süüdistatava puhul see nii ei ole. Rahalise karistuse mõju seisneb selles, et isikut mõjutatakse eeskätt tema majanduslike võimaluste kitsendamiste kaudu. Kohus leiab, et konkreetse süüdistatava puhul ei ole majanduslik mõjutamine aktuaalne. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada
Sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust, ülemmäär on 1 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku süü toimepandud kuriteos on veidi üle keskmise. Tulistamise episoodis, milles isik tunnistatakse süüdi, on kaks kannatanut, kes said tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse põhjustamiseks kasutas süüdistatav vahendit, pneumorelva, tulistades sellest kahe kannatanu suhtes ja ühele kannatanule lõi ka käepidemega vastu pead. Igaühele kannatanule on tekitatud mitu haava. Mõlemad kannatanud vajasid ka meditsiinilist abi ja ravi, mis tähendab, et süüdistatava tegevus tervisekahjustuse põhjustamisel oli piisavalt intensiivne. 28 Kohus arvestad ka süüdistatava isikut. Tal on töökoht. Ta ei ole varasemalt karistatud ( lk 243 näidatud „kehtivad“ rahatrahvid, mis olid määratud isikule 2009 ja 2010. a, olid ilmselt ka teo toimepanemise ajal juba kustunud karistusregistri seaduse alusel). Kohus leiab, et põhjendatud on karistada süüdistatavat vangistusega 8 kuud. Nüüd kohus kaalub, kas arvestades isiku puhul tehtavaid prognoose, kas vangistuse täitmisele pööramine on vajalik või isikut on võimalik tingimisi vangistusest vabastada. Kuriteo toimepanemisest, 01.05.2020, on möödunud 3 aastat ja 9 kuud. Isik ei ole uusi kuriega väärtagusid toime pannud. Kohus leiab, et vangistuse reaalne kandmine ei ole isiku puhul vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Õiguskord on karistuse mõistmise kaudu kaitstud, riigi hukkamõist on selgelt väljendatud. Süüdistatava isoleerimine vangla režiimis ei ole kohtu arvates praegu vajalik. Kohus leiab, et süüdistatava puhul on võimalik teha põhjendatud prognoosi, et ka edaspidigi ei pane isik toime uusi kuritegusid, mis on üks karistuse eesmärkidest
Katseaja pikkuseks peab kohus vajalikuks vähemalt 1 aasta. Käitumiskontrolli
3 aasta 9 kuu kestel on isik kindlalt näidanud, et on võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja vältida vägivaldseid tegevusi. ASITÕENDID Asitõenditega tuleb käesolevas kohtuasja toimida järgmiselt. - 7 DVD-R plaati ja 2 CD-R plaati salvestistega - jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. - 2 metallkuuli (22.05.2020 tunnistaja ülekuulamise protokolli lisa), mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikus lk 123, jätta kriminaaltoimiku juurde. Politsei- ja Piirivalveameti hoiul asuvad: - liigendnuga, 4,5 mm pneumopüstoli kuulid (73tk), relvaraua korpus, pussnuga, pneumopüstoli salv, püstolikelk, pneumopüstoli käepide, pneumopüstoli raam, kasteet, teleskoopnui (akt nr 22ATH17714), - riided (akt nr 20ATH03637), - 2 pudelit („Mineral water“, „Somersby“), akt nr 20ATH03635, - puuteproovid karbis 12 tk ja pakis 14 tk, kokku 26 tk, - hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel. MENETLUSKULUD Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 181 alusel kannab menetluskulusid riik isiku õigeksmõistmise korral. KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval on töökoht, seega sissetulekud. Ta on võimeline kandma mõistlikke menetluskulusid. 29 KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 9 alusel on menetluskuludeks määratud valitud kaitsjale tasu, ekspertiisikulu ja sundraha. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 1812,50 eurot. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 7219 eurot ja 17933 eurot valitud kaitsja tasu - 84 eurot ekspertiisitasu. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid ise, KrMS § 180 lg 1 alusel, osas milles on ta süüdi tunnistatud. Seoses episoodidega, milles on süüdistatav õigeks mõistetud, kannab kulusid riik KrMS § 181 alusel. Ekspertiisitasu 84 eurot on tekkinud kannatanu N.ga seoses mitmes episoodis, isik on nii õigeks (
järgi) kui ka süüdi (
MS 175 lg 2 alusel, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. R. Bukatinil on kaks valitud kaitsjat. Kaitsja S. Politšev esitas taotluse menetluskulude määramiseks ja hüvitamiseks summale 7219 eurot, tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga, õigusabi maht on 60 tundi. Vastavad arved on esitatud. Kaitsja V. Sadekov esitas taotluse menetluskulude määramiseks ja hüvitamiseks summale 17933 eurot, tunnihind on 150 eurot pluss käibemaks, õigusabi maht on 82 tundi 56 min, lisaks tasud - sõidule kulunud aeg, transport ja ööbimine. Vastavad arved on esitatud. 18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot (sellele lisandub käibemaks). Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta asja maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p
lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus kannatanu N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning
Isik on süüdi tunnistatud ühe teoga toimepandud
Vastavalt kohtupraktikale tuleb õigeksmõistmise juhul vähendada proportsionaalselt isikule kanda määratud menetluskulusid. Tulenevalt riigikohtu praktikast võib menetluskulude väljamõistmise ulatust mõjutada olukord, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks. KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (vt RKKK 04.03.2021 määrus nr 120-470, p 29). Kohus leiab, et seoses õigeksmõistmisega on isiku süüdistuse maht süüdimõistmisel vähenenud kindlasti kahe kolmandiku võrra, arvestades mitte ainult süüdistuse episoodide arvu, vaid ka süüdimõistmise ulatust võrreldes varasemalt esitatud süüdistusega. Isiku süüdistusest on seoses õigeksmõistmisega välja jäetud kogu sündmus, mis on seotud
episood. Isik on süüdi tunnistatud kannatanute R.le ja N.le ühe teoga tervisekahjustuse tekitamises. Proportsionaalselt sellele tuleb vähendada ka menetluskulusid. Kaitsjatasude osas tuleb kohaldada hinnangulist vähendamist, sest kaitsjatasu taotlustes ei ole õigusabi episoodides jaotatud. Kaitsjatasude kogusumma on kohtueelsel ja kohtulikul arutamisel, mis on kohtu poolt menetluskulude hulka arvatud, 8000 eurot pluss käibemaks. Seoses osalise õigeksmõistmisega on kohtu arvates põhjendatud, et süüdistatav kannab ise valitud kaitsja tasude summas 2500 eurot, mis on hinnanguliselt üks kolmandik menetluskulude hulka arvatud kaitsjatasust. Menetluskulu, valitud kaitsja tasu summas 5500 eurot, tuleb süüdistatavale hüvitada riigieelarvelt, kuna ta on õigeks mõistetud hinnanguliselt kahe kolmandiku süüdistuses. Kohus arvestab süüdistatava majanduslikku seisundit, isikul on töökoht olemas. Menetluskulude vähendamiseks muid aluseid ei ole. Ruslan Bukatinilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 1812,50 eurot sundraha; 84 eurot ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 1896,50 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Siiri Eero Rahvakohtunik Rita Lepik Rahvakohtunik 33 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 34
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.