Obsah (10)

§ 121§ 118§ 215§ 74§ 424§ 73§ 65§ 64§ 83§58

1-23-2636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 05. juuli 2023, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-23-2636 (22233001266) Kohtukoosseis Kohtunik Innokenti

§ 121

lg 1 järgi, Polina Jerjomina süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3,

§ 118

lg 1 p 1 järgi, Sergei Kuhharev süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3,

§ 118

lg 1 p 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Vadim Kalašnikov isikukood 39509293712; Vene Föderatsiooni kodakondsus; elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 19.01.202320.01.2023, elukohast lahkumise keeld 20.01.2023 – 20.01.2024. Süüdistatav Kaitsja kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Süüdistatav Polina Jerjomina isikukood 49804193735; Vene Föderatsiooni kodakondsus; elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Viru Maakohtu 02.09.2021 otsusega 1-21-5825

§ 215

lg 2 p 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja § 424 lg 2 järg vangistusega 4 a 2 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud karistus 3 aastat 1 1-23-2636 8 kuud mõisteti tingimisi

§ 74

alusel 5 aastase katseajaga (02.09.2021 - 01.09.2026) tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 03.01.202305.01.2023. Kaitsja lepinguline kaitsja Silvi Erro Süüdistatav Sergei Kuhharev isikukood 37609292224; määratlemata kodakondsus; viibimiskoht Viru Vangla; XXX, emakeel vene keel; töökoht puudub; üks kehtiv kriminaalkaristus, nimelt: Viru Maakohtu 11.11.2019 otsusega nr 1-19-8968

§ 424

lg 1 alusel vangistusega 5 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata

§ 73alusel.

Karistus täidetud 11.05.2021; tõkend – vahistatud alates 04.01.2023 Kaitsja kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 310, 311, 313, 314 ja 315 maakohus otsustas: Mõista Vadim Kalašnikov süüdistuses

§ 121lg 1 järgi õigeks. Tühistada süüdistatavale Vadim Kalašnikov kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud kokku summas 2798,40 eurot (kaitsjakulud kohtueelses menetluses summas 556,80 eurot; kaitsjakulud kohtumenetluses summas 2241,60 eurot) riigi kanda. Jätta riigi kanda DNA ekspertiisi nr XXX ekpertiisikulu osa, s.o summas 912,00 eurot. Tunnistada Polina Jerjomina süüdi

§ 121

lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 02.09.2021 kohtuotsusega nr 1-21-5825 mõistetud ärakandmata karistuse osaga, s.o 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust, ja mõista Polina Jerjominale liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS §§ 130 lg 4¹, 130 lg 2 alusel vahistada Polina Jerjomina temale mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks ning uute samalaadsete kuritegude toimepanemise vältimiseks. Võtta Polina Jerjomina vahi alla kohtu saalis. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. 2 1-23-2636 Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.07.2023. - Mõista Polina Jerjominalt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha 1087,5 eurot; S K kohtuarstliku ekspertiisi kulust summas 84 eurot kuulub Polina Jerjominalt väljamõistmisele 42 eurot; D G kohtuarstliku ekspertiisi kulust summas 84 eurot kuulub Polina Jerjominalt väljamõistmisele 42 eurot; DNA ekspertiis nr XXX kulust summas 2736,00 kuulub Polina Jerjominalt väljamõistmisele 912,00 eurot. S.o kokku summas 2083,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Polina Jerjominalt temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 2083,50 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700022748 ning selgitus „Polina Jerjomina, 1-23-2636, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada Sergei Kuhharev süüdi

§ 121

lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Sergei Kuhharev süüdi

§ 118

lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Sergei Kuhharevile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Sergei Kuhharevi vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o 04.01.2023. Sergei Kuhharevile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. - Mõista Sergei Kuhharevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha 1812,50 eurot; menetluskuluna kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjakulud summas 342,96 eurot; menetluskuluna kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud summas 2344,32 eurot; S K kohtuarstliku ekspertiisi kulust summas 84 eurot kuulub Sergei Kuhharevilt väljamõistmisele 42 eurot; D G kohtuarstliku ekspertiisi kulust summas 84 eurot kuulub Sergei Kuhharevilt väljamõistmisele 42 eurot; DNA ekspertiis nr XXX kulust summas 2736,00 kuulub Sergei Kuhharevilt väljamõistmisele 912,00 eurot. S.o kokku summas 5495,78 eurot. 3 1-23-2636 KrMS § 180 lg 3 alusel peab Sergei Kuhharev temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 5495,78 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700022751 ning selgitus „Sergei Kuhharev, 1-23-2636, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. - - - - Tsiviilhagid: Kannatanu S K tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 4768,89 eurot ja mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 5000 eurot rahuldada. Mõista välja Sergei Kuhharevilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu S K kasuks kokku summas 9768,89 eurot, mis tuleb kanda S K arvelduskontole nr XXX. Kannatanu D G tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 3100,00 eurot rahuldada täies mahus ja mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 1000,00 eurot rahuldada osaliselt, summas 500 eurot. Mõista välja solidaarselt Polina Jerjominalt ja Sergei Kuhharevilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu D G kasuks kokku summas 3600 eurot, mis tuleb kanda D G arvelduskontole nr XXX. Asitõendid: toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o plaadid, 6 tk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde; süüdistatava Polina Jerjomina jope ja jalatsid, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Tiigi 9, Narva) asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel –

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; süüdistatava Sergei Kuhharevi jope ja jalatsid, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Tiigi 9, Narva) asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 4 1-23-2636 1. Sergei Kuhharevi süüdistatakse selles, et tema 30.12.2022 kella 19:30 paiku konflikti käigus, mis tekkis ühise alkoholitarvitamise pinnalt, XXX asuvas korteris kasutas ühiselt ja kooskõlastatult koos Polina Jerjominaga füüsilist vägivalda D G suhtes. Nimelt lõi Sergei Kuhharev D G korduvalt rusikatega näkku ja kehasse tekitades D G füüsilist valu ja kehavigastusi, hematoomid näol. Samuti lõi Polina Jerjomina ühel korral D G pudeliga vastu pead põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja põrutushaava kiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal. Samuti süüdistatakse Sergei Kuhharevi selles, et tema isikuna, kes oli 30.12.2022 kella 19.30 paiku pannud toime D G kehalise väärkohtlemise, viibides uuesti 30.12.2022 kella 23:30 paiku D G elukohas XXX asuvas korteris, kasutas taas füüsilist vägivalda D G suhtes. Nimelt lõi Sergei Kuhharev D G rusikaga korduvalt näkku põhjustades oma samal päeval nii kell 19.30 kui ka 23:30 ajal toimunud tegevustega D G füüsilist valu ja tervisekahjustuse aga nimelt sarnaluu impressioonimurru eesmises seinas ja sarnaluu oimuluuliidese piirkonna nihketa murru; nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses, vasakus oimu-sarnaalalõuapiirkonnas; vigastused mõlemal ülajäsemel, paremal pool abaluu piirkonnas; marrastused vasakul küünarvarrel, mõlemal pool rindkere tagapinnal ja vasakul pool nimmepiirkonnas. Oma sellise teoga, mis seisnes korduvas D G valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, pani Sergei Kuhharev toime

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Sergei Kuhharevi selles, et tema tekitas 30.12.2022 alates kella 19:30 kuni 20.00 XXX asuvas korteris, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Polina Jerjominaga, S K eluohtliku tervisekahjustuse. Nimelt tungis Sergei Kuhharev kallale D G peksmist takistama asunud S K ning lõi temale rusikaga näkku. Temaga koos tungis S K kallale Polina Jerjomina. Sergei Kuhharev koos Polina Jerjominaga lükkasid S K elutoa põrandale pikali. Polina Jerjomina andis kõrgendatud hääletoonil korralduse, mitte püsti tõusta ning mõlemad asusid maas lamavat S K jalgadega peksma. Nimelt lõi Sergei Kuhharev kannatanut korduvalt jalgadega vastu keha vasakut külge. Polina Jerjomina lõi kannatanut korduvalt jalgadega kehasse. Samuti tuli sinna tuppa Vadim Kalašnikov, kes lõi kannatanut kahel korral vastu keha paremat külge. Ühiselt ja kooskõlastatult toimunud S K korduva löömisega põhjustasid Sergei Kuhharev ja Polina Jerjomina kannatanule valu ja eluohtliku tervisekahjustuse, nimelt põrna rebendi (põrn eemaldati operatsioonil), vasakpoolse XII roide murru, nahaalused verevalumid pea kaelapiirkonnas, seljal ning vasakul labakäel nahamarrastused-kriimustused. Vadim Kalašnikov põhjustas oma löökidega S K valu. Oma sellise teoga, mis seisnes S K eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, pani Sergei Kuhharev toime

§ 118lg 1 p 1 sätestatud kuriteo.

2.Polina Jerjominat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Viru Maakohtu 1-21-5825 otsusega

§ 121

lg 1 alusel taas 30.12.2022 kella 19:30 paiku konflikti käigus, mis tekkis ühise alkoholitarvitamise pinnalt, XXX asuvas korteris kasutas ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Kuhhareviga füüsilist vägivalda D G suhtes. Nimelt lõi Sergei Kuhharev D G korduvalt rusikatega näkku ja kehasse tekitades D G füüsilist valu ja kehavigastusi, hematoomid näol. Samuti lõi Polina Jerjomina ühel korral D G pudeliga vastu pead põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja põrutushaava kiirupiirkonnas juustega kaetud peanahal 5 1-23-2636 Samuti süüdistatakse Polina Jerjominat selles, et tema isikuna, kes oli 30.12.2022 kella 19.30 paiku pannud toime D G kehalise väärkohtlemise, viibides uuesti 30.12.2022 kella 23:30 paiku D G elukohas XXX asuvas korteris, kasutas taas füüsilist vägivalda D G suhtes lüües D G taas ühe korra pudeliga vastu pead, millest viimane tundis valu. Oma sellise teoga, mis seisnes korduvas D G valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, pani Polina Jerjomina toime

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Polina Jerjominat selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise tekitas 30.12.2022 alates kella 19:30 kuni 20.00 XXX asuvas korteris tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Kuhhareviga S K eluohtliku tervisekahjustuse. Nimelt tungis Sergei Kuhharev kallale D G peksmist takistama asunud S K ning lõi temale rusikaga näkku. Temaga koos tungis S K kallale ka Polina Jerjomina. Sergei Kuhharev koos Polina Jerjominaga lükkasid S K elutoa põrandale pikali. Polina Jerjomina andis kõrgendatud hääletoonil korralduse, mitte püsti tõusta ning mõlemad asusid maas lamavat S K jalgadega peksma. Nimelt lõi Sergei Kuhharev kannatanut korduvalt jalgadega vastu keha vasakut külge. Polina Jerjomina lõi kannatanut korduvalt jalgadega kehasse. Samuti tuli sinna tuppa Vadim Kalašnikov, kes lõi kannatanut kahel korral jalgadega vastu keha paremat külge. Ühiselt ja kooskõlastatult toimunud S K korduva löömisega põhjustasid Sergei Kuhharev ja Polina Jerjomina kannatanule valu ja eluohtliku tervisekahjustuse, nimelt põrna rebendi (põrn eemaldati operatsioonil), vasakpoolse XII roide murru, nahaalused verevalumid pea kaelapiirkonnas, seljal ning vasakul labakäel nahamarrastused-kriimustused. Vadim Kalašnikov põhjustas oma löökidega S K valu. Oma sellise teoga, mis seisnes S K tervise kahjustamises kui sellega on põhjustatud oht elule, pani Polina Jerjomina toime

§ 118lg 1 p 1 sätestatud kuriteo.

3.Vadim Kalašnikovi süüdistatakse selle, et tema kasutas vägivalda S K suhtes 30.12.2022 kella 19:30 paiku konflikti käigus, mis tekkis ühise alkoholitarvitamise käigus, XXX asuvas korteris. Nimelt lõi Vadim Kalašnikov vähemalt kahel korral maas lamavat S K vastu keha. Sellega põhjustas Vadim Kalašnikov S K valu. Oma sellise teoga, mis seisnes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises pani Vadim Kalašnikov toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo Kohtuistung 4.

Süüdistatav Vadim Kalašnikov ei tunnistanud ennast süüdi ning avaldas, et ta tõepoolest viibis kannatanu korteris, kuid oli nii purjus, et magas kogu aeg, mis seal juhtus ta ei näinud, ise kannatanut ei löönud. Süüdistatav Sergei Kuhharev tunnistas ennast süüdi osaliselt, nimelt selles, et ta lõi S.K ja D.G rusikaga näkku, osaliselt võttis omaks ka tsiviilhagisid, summas 2000 eurot iga kannatanu kohta. Süüdistatav Polina Jerjomina ei tunnistanud ennast süüdi, süüstades kannatanute peksmises S.Kuhharevit. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

1. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite 6 1-23-2636 hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud osaliselt. Vadim Kalašnikovi süüdistus
2. Kohtuvaidlustes loobus prokurör Vadim Kalašnikovi süüdistusest

§ 121lg 1 järgi. Vastavalt Kr

MS § 301 süüdistusest loobumine on kohtule siduv ning sellega seoses tuleb V.Kalašnikov

§ 121lg 1 järgi õigeks mõista.

Sel põhjusel jätab kohus nimetatud episoodis esitatud tõendid analüüsimata ja seisukohad hindamata. Polina Jerjomina ja Sergei Kuhharevi süüdistus

1. Asjas puudub igasugune vaidlus selles, et 30.12.2022 õhtusel ajal viibisid korteris aadressil XXX kannatanud S.K , D.G ning samuti süüdistatavad P.Jerjomina, S.Kuhharev ja V.Kalašnikov. Vaidlus puudub ka selles osas, et kannatanutele olid tekitatud kehavigastused, S.K on avastatud kehavigastused, mis põhjustasid oht elule, D.G kehavigastused on kerged. Nimetatud asjaolud on tõendatud ekspertiisiaktidega nr XXX (S. K , KoTo 1 lk 75-80) ning nr XXX (D.G , KoTo 1 lk 24-30). S.K ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et talle on tekitatud eluohtlik tervisekahjustus, nimelt põrna rebend (põrn eemaldati operatsioonil), vasakpoolse XII roide murd, nahaalused verevalumid pea kaelapiirkonnas, seljal ning vasakul labakäel nahamarrastusedkriimustused. D.G ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et talle on tekitatud sarnaluu impressioonimurd eesmises seinas ja sarnaluu oimuluuliidese piirkonna nihketa murd; nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses, vasakus oimu-sarna-alalõuapiirkonnas; vigastuse mõlemal ülajäsemel, paremal pool abaluu piirkonnas; marrastused vasakul küünarvarrel, mõlemal pool rindkere tagapinnal ja vasakul pool nimmepiirkonnas. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal – 30.12.2022 a kl 19.45-21.35 vahel. Arvestades sarnaluumurdu esinemist ja murdu ümbritseva pehmekoe seisundit, on alust arvata, et see vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusika või kängitsetud jalaga). Arvestades põrutushaava lokalisatsiooni ja iseloomu, on alust arvata, et see vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiramata pinnaga esemega, võimalik, et pudeli või muu sarnase esemega. Vigastused ülajäsemetel ja kehatüvel on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega/esemetega (näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga). Samuti on kohtuekspertiisiga tuvastatud, et D G esinevad vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat (sarnaluu nihketa murd keskmiselt 15-20 päeva). Nimetatud eksperdi järeldusi toetavad samuti D G läbivaatuse protokoll (KoTo 1 lk 10-21) ja kiirabikaart (KoTo 1 lk 22-23), mis kirjeldavad D. G vigastusi väljakutse teenindamise ajal. Kohus on seisukohal, et, võttes arvesse tuvastatud kehavigastuste iseloomu ja kogust, neid põhjustanud löögid tekitasid kannatanutele ka tugevat füüsilist valu. 7 1-23-2636 Erimeelsusi tekkib vaid küsimus, kes ja mida tegi sündmuskohal.
2. Kohus on seisukohal, et kõik süüdistuses nimetatud kehavigastused olid tekitatud kannatanutele S.Kuhharevi ja P.Jerjomina poolt süüdistuses märgitud ajas ja kohas. Sergei Kuhharevi tegevus kannatanu D.G suhtes Tulenevalt tunnistajate N.G ja S.D ütlustest, esimene vägivallaakt toimus 30.12.2022 kella 19.30 paiku. Nii, tunnistaja N.G ütluste kohaselt, talle helistas S. D , kes ütles, et D. G korteris toimub midagi kohutavat. Ta läks korterist välja ja siis, kui ta sisenes trepikotta, kus elab D.G , ta sai kuulda sealt kostus väga tugev müra, justkui millegagi löödi, lõhuti või visati. Ta kuulis kahte inimeste häält, P. Jerjomina oma (kes ütles „lama“) ja mingi talle tundmatu meesterahva oma. Kutsus kohale politseid. On tuvastatud, et nimetatud kõne häirekeskusesse toimus kell 19.43 (KoTo 1 lk 100-104). Tunnistaja S.D kinnitas, et ta läks tööle umbes kella 19:20 ajal XXX ehk seal kus elab G , tema korteri rõduuks oli avatud ja sealt koostusid löömise helid ja P.Jerjomina hääl, kes hüüdis mitmel korral „pikali“. Ta helistas N.G ja teavitas teda olukorrast. Politseiametnike videosalvestised ja kohtueelsel menetlusel antud ütlused kinnitavad, et D G korteris viibisid D G , kellel oli näos hematoom (T Š ütlused, KoTo 1 lk 46-48). Samuti S K , kellel olid verised huuled, verine nina ja sinikas näol, Vadim Kalašnikov, Polina Jerjomina ja Sergei Kuhharev (J M ütlused, KoTo 1 lk 57-60). Tuleb nõustuda kaitse seisukohaga, et D.G poolt kohtumenetluses antud ütlused on osaliselt vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, mistõttu kohus on seisukohal, et osas, milles D G ütlused riimuvad teiste asjades kogutud tõenditega tuleb tema ütlused lugeda usaldusväärseks ning neid ütlusi on võimalik kasutada kohtuotsuse langetamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-131-13, p 11). Kannatanu D.G andis ütlusi selle kohta, et S.Kuhharev lõi teda tema elukohas umbes kella 19.30 paiku vähemalt kahel korral rusikaga näkku, ta tundis valu. Need ütlused on kooskõlas kannatanu S.K ütlustega, et S.Kuhharev lõi D.G rusikaga näkku. Sergei Kuhharevi versioon, et ta lõi kannatanut enesekaitseks kuna D.G ründas teda, ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed kuna nad on ümberlükatud nii kannatanute ütlustega, kui ka sündmuskohal fikseeritud olukorraga. Nii, kohale saabunud politseiametnike rinnakaamerate salvestisest nähtub, et kannatanu D.G oli oluliselt raskemas alkoholijoobes, kui kohal viibinud S.Kuhharev. Politseiametnik T.Š ütluste kohaselt, just S.Kuhharev käitus sündmuskohal agressiivselt, kannatahu oli rahulik. See nähtub ka salvestisest. Süüdistatav P.Jerjomina ja S.Kuhharevi ütlused selles osas ei haaku üksteisega, süüdistatavad lihtsalt süüstavad teineteist, aga kohus asub seisukohale, et P.Jerjomina ütlused selle kohta, et S.Kuhharev lõi mitmel korral D.G rusikaga näkku, on antud juhul usaldusväärsed kuna riimuvad ülalnimetatud tõenditega. Kannatanu D.G peksmise teine episood toimus juba kella 23.30 paiku, mis kinnitavad kell 23.32 Polina Jerjomina poolt häirekeskusele tehtud kõne (KoTo 1 lk 110-114) ja kiirabikaart nr XX (KoTo 1 lk 23). 8 1-23-2636 Kiirabi poolt oli D.G tuvastatud lahtine peahaav, pealae lahtine haav, pindmine peavigastus ja silmalau ning silmaümbruse kontusioon, st võrreldes esimese korraga on kannatanu vigastused suuremad. D.G andis selles osas ütlusi, et S.Kuhharev tuli tema korterisse tagasi ja lõi teda uuesti mitmel korral rusikaga näkku. Need ütlused kinnitatud ka tunnistaja V.Z poolt. V.Z ütluste kohaselt, tol õhtul ta kohtus P.Jerjominaga, tuli koos temaga kannatanu korterisse, kus viibis juba läbipekstud D.G . Natuke hiljem tuli sama korterisse ka S.Kuhharev, kes oli agressiivselt meelestatud ja püüdis tunnistajat rünnata ning peale selle S.Kuhharev lõi D.G rusikaga näkku vähemalt kaks korda. Kohtuistungil tundis V.Z S.Kuhharevi ära nagu kannatanut löönud isikut. D.G korduvat peksmist S.Kuhharevi poolt kinnitas ka süüdistatav P.Jerjomina. Sergei Kuhharevi ja Polina Jerjomina tegevus kannatanu S.K suhtes
3. Kannatanu S. K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 30.12.2022 õhtusel ajal ta tarvitas D.G tema korteris alkoholi. Hiljem tuli nende juurde P.Jerjomina, kes tõi kaasa pudel likööri „Vana Tallinn“, nad hakkasid jooma kolmekesi. Mingit konflikti nende vahel pole olnud, aga P.Jerjomina hakkas hüsteeritsema ning karjuma nende peale, nagu nad on halvad inimesed ja neid tuleb karistada, hakkas helistama kuhugi. Umbes viie minuti pärast korterisse sisenesid S.Kuhharev ja V.Kalašnikov. S.Kuhharev ründas D.G ja lõi teda ühe korra rusikaga näkku, ta sekkus ja püüdis S.Kuhharevi ära tõmmata ja siis S.Kuhharev lõi teda rusikaga näkku. Siis sekkus juba Polina Jerjomina, kes hakkas teda selja tagant maha tõmbama, mille käigus P.Jerjomina kriimustas tema kaela. Ta kukkus saadud löökidest ja P.Jerjomina tegevusest elutoa põrandale maha. Maas olles hakkas teda lööma P.Jerjomina jalgadega, karjudes mitte tõusta. Tal siiski õnnestus tõusta, sel hetkel köögi juures hakkas uuesti tüli S.Kuhharevi ja D.G vahel. Ta püüdis neid takistada ja jälle lõi S.Kuhharev teda vastu näo vasakut poolt. Selle löögi tulemusena kaotas ta tasakaalu, kukkus, ja S.Kuhharev hakkas teda jalgadega lööma kehasse. Ta tundis selja tagant veel lööke vastu keha, aga selja taga oli tal Polina Jerjomina. Ta tundis kehasse löömisest valu ja ta tundis valu, kui hakkas ära minema. Sel hetkel tundis nõrka valu.
4. Kannatanu S.K ütlused on kinnitatud ka teiste tõenditega. Nii, S.K läbivaatuse protokolliga (KoTo 1 lk 67-74) on fikseeritud kriimustused S K kaelal. Tunnistaja S.D , kuulis D.G korterist P.Jerjomina karjumist, „Lama lita!„ Seda kinnitas ka tunnistaja N.G , kes kuulis seda läbi D.G korteri ukse koos löökide heliga ning kutsus politsei. Politsei vormikaamera salvestisest (KoTo 1 lk 31-39) on kuulda, et S.K kinnitab politseiametnikele, et teda peksis P.Jerjomina ja S.Kuhharev. Seda kinnitasid ka kohal viibinud politseiametnik V.J (KoTo 1 lk 64-66).
5. Polina Jerjomina ei tunnista S.K löömist. Küll aga möönab Polina Jerjomina, et ta võis jalgadega tõugata maas lamavat S.K selja tagant. Samal ajal peab kohus märkima, et kannatanu ütluste kohaselt, ka P.Jerjomina löökidest tundis ta valu.
6. Nagu ka esimese episoodi osas, S.Kuhharev väidab, et lõi S.K enesekaitseks, sest kannatanu püüdis teda rünnata mutrivõtmega. Seda versiooni ei kinnita aga muud asjas 9 1-23-2636 kogutud tõendid ega ükski teine korteris viibinud isikutest. Sergei Kuhharev ei tunnista samuti S.K löömist jalgadega aga möönab seda, et ta astus S K käele ja võis talle jalgadega pihta saada, kui ta eemaldas sealt P.Jerjominat, kes valimatult peksis jalgadega S.K . See versioon ei haaku aga teiste asjas kogutud tõenditega ja on süüdistatava kaitseversioon, mis on ümberlükatud ülalmainitud tõenditega. Ka süüdistatav P.Jerjomina andis kohtumenetluses ütlusi, et S.Kuhharev peksis maas lamavat S K jalgadega ja need ütlused ühtivad S.K kohtus antud ütlustega, mistõttu saab selles osas lugeda P.Jerjomina ütlused usaldusväärseteks.
7. Kaitseversiooniks on ka väide, et D.G korterist lahkudes ei olnud S.K vigastused sellised, mis võiks paari tunni möödudes tuua kaasa sellise raske terviseseisundi. S.K lahkus korteris kella 20.30 paiku ja kiirabi kutsuti kella 22.30 paiku, st ei saa välistada, et keegi võis veel kannatanut rünnata väljaspool D.G korterit. Selle osas nõustub kohus prokuratuuri arvamusega, et tuleb pöörata tähelepanu sellele, et põrnarebendi tüüpiliseks tagajärjeks on vere vallandumine kõhuõõnde, mis ei toimu koheselt aga ajas eskaleeruvalt. Eelnimetatu vastab ka S.K vastustele valu kohta. Samuti ei kinnita kannatanu, et keegi oleks teda veel rünnanud ja tema välised vigastused ei viita samuti täiendavatele vigastustele võrreldes korteris toimunu tagajärgedega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kõik S.K avastatud ja ekspertiisiaktis kirjeldatud kehavigastused olid tekitatud kannatanule just süüdistuses nimetatud ajas ja kohas.
8. Samal ajal asub kohus seisukohale, et eluohtluku tervisekahjustuse tekitas kannatanule just S.Kuhharev, P.Jerjomina tegevust selle episoodi osas tuleb aga kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121lg 2 järgi.

Nii, iga mõistliku inimese vaatenurgast on selge, et selleks, et raskelt kahjustada inimese siseorgani, löök peab olema piisavalt tugev. Ülalnimetatud tõenditega on tuvastatud see, et P.Jerjomina kriimustas kannatanu kaela, siis lõi põrandal lamavat kannatanut paar korda jalaga selja tagant, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Aga kannatanu S.K ütluste kohaselt, need löögid olid suhteliselt nõrgad. Kannatanu ütluste kohaselt, P.Jerjomina sel ajal istus tugitoolis ja siis tõukas teda jalaga, et ta poleks püsti, valu oli, aga mitte tugev. Tugevat ja teravat valu ta tundis just S.Kuhharevi löökidest. 15. Ülaltoodu alusel saab teha usaldusväärse järelduse, et eluohtlik tervisekahjustus - põrna rebend - on just S.Kuhharevi poolt jalgadega peksmise tagajärg D.G korteris toimunud sündmuste ajal. Seega S.Kuhharev oma tegevusega täitis

§ 118lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu.

Hinnates S.Kuhharevi tegevuse subjektiivset külge, asub kohus seisukohale, et ta tegutses kavatsetult valu ja kehavigastuste tekitamise osas. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt rusikatega näkku ja jalgadega kehasse, millega väljendus süüdistatava soov tekitada kannatanule valu ja kehavigastusi. Mis puutub eluohtlikku tervisekahjustuse tekitamisse, siis osutab kohus sellele, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, peab

§118

lg 1 kohaldamisel lähtuma

§-s 19 sätestatud reeglist, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest (RKKK 3-1-1-46-15 p.10). 10 1-23-2636 Lüües põrandal lamavat inimest jalgadega kõhu piirkonda, pidi S.Kuhharev mõistliku inimesena vähemalt möönma, et need löögid võivad kahjustada kannatanu siseorganeid. Seega S.Kuhharev on täitnud oma tegevusega

§ 118

lg 1 p 1 sätestatud kuriteo koosseisu ja tema tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Polina Jerjomina tegevus kannatanu D.G suhtes

1. Nagu oli juba tuvastatud eelpool (vt p.8) in kinnitust leidnud see, et 20.12.2022 kella 19.20 paiku viibisid kannatanu D.G korteris korteri omanik ehk D.G , tema tuttav S.K , nad tarvitasid koos alkoholi. Hiljem tuli korterisse P.Jerjomina pudeliga likööri „Vana Tallinn“. Nad hakkasid tarvitama alkoholi kolmekesi, seejärel puhkes tüli. Seejärel tuli korterisse süüdistatav S.Kuhharev, kes tekitas D.G ja S.K kehavigastusi.
2. Kannatanu S.K ütluste kohaselt, ta nägi, kuidas D.G peksmise käigus lõi P.Jerjomina D.G „Vana Tallinn“ likööri pudeliga pähe. 03.01.2022 vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (KoTo 1 lk 1-9) on muuhulgas fikseeritud, et „Diivani ees on väike laud, millel asetsevad valget ja pruuni värvi klaasikillud“. Samal ajal tuleb võtta arvesse seda, et korteri vaatlus toimus 11 päeva pärast sündmust ning selleks ajaks olukord korteris võiks olla oluliselt muudetud. Aga S.K ütlused on kinnitatud ka politseiniku rinnakaamera salvestisega (KoTo 1 lk 87-99), kust nähtub, et klaasikillud olid korteris põrandal juba kella 19.40 ajal. Peale selle, kiirabikaardi andmete kohaselt oli kell 20.11 D.G muuhulgas tuvastatud lahtine peahaav, pealae lahtine haav ja pindmine peavigastus (KoTo 1 lk 22,23).
3. Ülaltoodu alusel kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu S.K ütluste usaldusväärsuses ning kohus loeb tõendatuks, et just P.Jerjomina lõi D.G pudeliga pähe 30.12.2022 kella 19.30 paiku, tekitades kannatanule valu ja kehavigastusi. P.Jerjomina on andnud kohtus ütlusi, et tema ei ole löönud D.G pudeliga pähe ja pudelid purunesid seetõttu, et agressiivselt meelestatud S.Kuhharev lükkas diivanilaua ümber ja sellel olnud pudelid purunesid kukkudes põrandale. Selles osas nõustub kohus prokuratuuri arvamusega, et nimetatud väide ei ole eluliselt usutav, sest diivanilaud, millel olid pudelid on madal. Seda tõendab sündmuskoha vaatluse foto, mille kohaselt on diivanilaud diivani istumise ala kõrgune. Samuti näitas Polina Jerjomina kohtus, et laud oli umbes põlve kõrgusel. Eluruumi põrand on aga laminaadist ja selliselt kõrguselt maha kukkuv pudel reeglina ei purune. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu ka sellele, et süüdistatav P.Jerjomina püüdis moonutada tõtt isegi kutsudes kannatanule D.G kiirabi. Nii, 30.12.2022 kell 23.32 tehtud kõnest Häirekeskusesse (KoTo 1 lk 113), et P.Jerjomina ütleb keskuse töötajale, et kannatanu „kukkus teravale kõnnitee äärekivile“.
4. Kannatanu D.G kohtuistungil antud ütluste kohaselt, teda lõi ainult S.Kuhharev, P.Jerjomina kedagi ei löönud. Samal ajal, kohtueelses menetluses ta andis ütlusi, et "Ma mäletan, et pudeliga vastu pead mind lõi P. Jerjomina. Mitu korda ta mind pudeliga lõi ei mäleta." Vastates prokuröri küsimusele „Kas on tänasel kohtuistungil mingi asjaolu, mis võib teil takistada tõtt rääkimist?“ vastas D.G „Ma kardan oma elu eest“. Sellest tulenevalt, asub kohus seisukohale, et P.Jerjomina peksmises osalemise osas pole D.G ütlused usaldusväärsed ning tuleb lähtuda teistest tõenditest.
5. Kannatanu D.G 30.12.2022 kella 23.30 paiku toimunud peksmise osas on kohtu seisukoht alljärgnev. 11 1-23-2636 Süüdistatav S.Kuhharev andis ütlusi selle kohta, et sel ajal just P.Jerjomina lõi D.G pudeliga pähe. Need ütlused haakuvad teiste tõenditega, mistõttu kohus loeb neid selles osas usaldusväärseteks. Kiirabikaardist (KoTo 1 lk 23), mis oli koostatud kell 23.33 tuleneb, et lisaks esimese väljakutse käigus tuvastatud kehavigastusele on D G tuvastatud lahtine peahaav oimu piirkonnas 3 cm. Ekspert on arvamusel, et sellist kehavigastust on võimalik tekitada tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiramata pinnaga esemega, võimalik, et pudeli või muu sarnase esemega. DNA ekspertiisi (KoTo 1 lk 144-159) kohaselt on leidnud tõendamist, et ei saa välistada P.Jerjomina jope paremalt puhul varrukalt leitud DNA pärinemist D.G , mis kaudselt ka tõendab nendevahelist kehalist puutumust.
6. Tunnistaja V.Z andis ütlusi selle kohta, et tema juuresolekul P.Jerjomina kannatanut pole löönud aga vastupidi, palus S.Kuhharevi lõpetada kaklust ning isegi osutas kannatanule abi. Samal ajal tuleb arvestada ka sellega, et, nagu tuleneb V.Z ütlustest, ta ei viibinud sündmuskohal ehk elutoas kogu aeg, kuna käis WC-s. Samuti on vaja võtta arvesse ka seda, et tegemist on P.Jerjomina kauaaegse sõbraga, mis asjaolu võib rääkida sellest, et tunnistaja annab P.Jerjomina tegevuse kohta talle soodsamaid ütlusi, et kergendada sõbranna olukorda. Sel põhjusel suhtub kohus V.Z ütlustele kriitiliselt selles osas, mis ei haaku teiste tõenditega. Peale selle, see asjaolu, et P.Jerjomina püüdis osutada kohapeal kannatanule abi ja kutsus kohale kiirabi, ei ole vastuolus sellega, et ta ise võttis kannatanu peksmisest osa.
7. Kohus on seisukohal, et P.Jerjomina tegutses kavatsetult eesmärgiga tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi, sellele viitab nii korduvus, kui ka kasutatud vägivalla intensiivsus (klaaspudeliga pähe löömine). Seega on tõendatud, et P.Jerjomina kahes episoodis tekitas kannatanule D.G ning ühes episoodis – kannatanule S.K , füüsilist valu ja kehavigastusi ning tema tegevus vastab

§121lg 2 p 3 ettenähtud kuriteokoosseisule.

1. Kohus on seisukohal, et mõlemad süüdistatavad süüstavad teineteist selleks, et vabaneda vastutusest kuriteo toimepanemise eest, aga objektiivsed tõendid viitavad sellele, et P.Jerjomina ja S.Kuhharev peksid kannatanut D.G ja S.K grupis. Samal ajal, nagu on juba mainitud p-s 14, P.Jerjomina pole süüdi enamohtliku tagajärje tekitamises kannatanule S.K . See, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis on tõendatud sellega, et nad tegutsesid kooskõlastatult. P.Jerjomina kella 19.20 paiku kutsus kohale S.Kuhharevi, et „karistada“ kannatanuid ning ise võttis osa kannatanute peksmisest. Lisaks sellele, tunnistaja S.D kuulis P.Jerjomina karjumist, „Lama lita!“, mis, kohtu arvamusel, oli suunatud tol hetkel põrandal lamavale S.K . See ei haaku ärahirmutatud tüdruku kujunduspildiga, mida püüdis näidata P.Jerjomina kohtuistungil), P.Jerjomina peksis D.G koos S.Kuhhareviga ka kella 23.30 paiku. Lähtudes sündmuse tuvastatud asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid vähemalt vaikival kokkuleppel ning ümberlükatud on P.Jerjomina versioon selle kohta, et ta ise kartis S.Kuhharevit ja püüdis lõpetada kannatanute peksmist. Kohus asub seisukohale, et mõlemad süüdistatavad, pekstes kannatanuid, panid ühise tegutsemise tulemusena toime kehalise väärkohtlemise, aga S.Kuhharev ettevaatamatusest põhjustas S.K ka enamohtliku tagajärje ehk põrna rebendi.
2. Süüdistatavate õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 12 1-23-2636 Kohtu seisukoht karistuse osas
3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Sergei Kuhharevi karistus
4. Süüdistatav S.Kuhharev pani toime tahtlikult esimese astme kuriteo ning teise astme kuriteo. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav küll tunnistas ennast osaliselt süüdi, aga tema ütlustest nähtub, et ta soovib igal võimalusel vähendada enda süü suurust, mistõttu kohtul puudub igasugune alus arvata, et isik kahetseb tehtut. S.Kuhharevi karistust raskendavaks asjaoluks

§58p 10 mõttes on süütegude toimepanemine grupi poolt.

Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et S.Kuhharev tegutses kannatanule valu ja kehavigastuste põhjustamisel kavatsetult. Ta lõi mitmel korral kannatanut rusikatega näkku. Sellest järeldub, et süüdistatav seadis eesmärgiks kannatanule valu ja kehavigastuste põhjustamise. Tegemist polnud juhusliku tegevuse käigus põhjustatud valuga. Seega on tuvastatud asjaolud tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost. Kohtul puudub igasugune alus rahalise karistuse määramiseks

§121ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

S.Kuhharev on varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele uuesti pani kavatsetult kuriteo toime. Sellega seoses kohtul puudub alus arvata, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemise osas on keskmine.

Süüdistatav pani toime kaks kuriteoepisoodi ja tegi seda kavatsetult. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus

§121lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral.

Kohus on seisukohal, et

§118

ettenähtud kuriteo pani S.Kuhharev toime ettevaatamatusest enamohtliku tagajärje tekitamise osas ning kavatsetult füüsilist valu ja kehavigastuste tekitamise osas. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste

§ 118

ettenähtud kuriteo toimepanemise osas on alla keskmise kuna enamohtlik tagajärg on toimepandud ettevaatamatusest. Seega on põhjendatud mõista süüdistatavale vangistus selle kuriteo toimepanemise eest alla vastava paragrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav Polina Jerjomina karistus 26. Süüdistatav Polina Jerjomina pani toime tahtlikult teise astme kuriteo. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks

§58p 10 mõttes on süüteo toimepanemine grupi poolt.

13 1-23-2636 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on vähemalt keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult ning tegemist on kolme kuriteoepisoodiga. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus

§121lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral.

Võttes aga arvesse seda, et süüdistataval on olemas alaealised lapsed ning ka seda, et ühes episoodis ta kutsus kohale abi, peab kohus võimalikuks kergendada P.Jerjomina karistust. Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada P.Jerjomina suhtes tingimuslikku karistust. P.Jerjominat tuleb karistada reaalse vangistusega. Süüdistatav Polina Jerjomina tõkend

1. Kohtul on alust arvata, et, vabaduses viibides, võib süüdistatav P.Jerjomina jätkata kuritegude toimepanemist või, pikaajalise vangistuse kartuses, hoiduda kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Uute kuritegude toimepanemise kõrgendatud riskile süüdistatava poolt viitab asjaolu, et P.Jerjomina kuritarvitab alkoholi vaatamata sellele, et eelmise kohtuotsusega talle oli määratud alkoholi tarbimise keeld, aga joobeseisundis käitub P.Jerjomina ülimalt agressiivselt – alkoholi tarvitamisega soostatud raevuhoos on isik võimeline käituda väga julmalt, st lüües inimest pudeliga pähe piisava jõuga, et pudel puruneks. Eelmine karistus oli P.Jerjominale määratud (sealhulgas) ka kehalise väärkohtlemise eest. Süüdimõistmise aluseks oleva süüteo pani P.Jerjomina toime katseajal. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus, sh šokivangistus, P.Jerjomina käitumisele mingit mõju ei avaldanud. P.Jerjomina on pidanud kohaseks jätkata käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Sellest tulenevalt asub kohus seiskohale, et P.Jerjomina vahistamine on vältimatult vajalik selleks, et vältida uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt ning tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus möönab, et P.Jerjominal on olemas alaealised lapsed, aga see asjaolu ei takistanud teda uute tahtlikke kuritegude toimepanemast, st ei saa garanteerida isiku seadusekuulekust ka edaspidi. Ülaltoodu alusel kohaldab kohus KrMS § 130 lg 1,2 ja 4-1 alusel süüdistatav Polina Jerjomina suhtes tõkendit vahistamine. Tsiviilhagid
2. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 14 1-23-2636 Kannatanu S K esitas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 4768,89 eurot (kahju töölt eemal oldud aja eest saamata jäänud tulu ) ja mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 5000 eurot. Kannatanu D G esitas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 3100,00 eurot (kahju töölt eemal oldud aja eest saamata jäänud tuluna ja haiglapäevade tasuna) ja mittevaralise kahjuhüvitise nõudes summas 1000,00 eurot. Süüdistatav S.Kuhharev võttis tsiviilhagisid omaks osaliselt, 2000 eurot iga tsiviilhagi osas. P.Jerjomina mitte midagi omaks ei võtnud.
3. Kohus leiab, et S.K tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult. S.K varaline kahju on tõendatud tema poolt esitatud dokumentidega (KoTo 2 lk 8-16). Mittevaralise kahju väljamõistmise osas on kohtu seisukoht alljärgnev. Kehavigastuste ja valu tekitamine ning siseorgani kaotamine põhjustasid S.K kahtlemata üleelamisi, mistõttu S.K elukvaliteet oluliselt langes. Kuivõrd kohus tuvastas, et mittevaralise hüvitise saamise nõudeõiguse kõik eeldused on täidetud, siis S.K on VÕS §-st 134 lg 3 tulenevalt õigus hüvitise saamiseks. Puutuvalt kahjuhüvituse suurusesse märgib kohus, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo 3-2-1-18-13). Käesoleval juhul on S.K esitanud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju nõude. Kohus asub seisukohale, et nimetatud summa ei ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissoovi väljendusena. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi täielikult. Samal ajal, võttes arvesse seda, et just S.Kuhharevi tegevusega on tekitatud nii rasked tagajärjed, tuleb mõista kahjuhüvitise ainult S.Kuhharevilt.
4. Nagu ka kannatanu S.K puhul, D.G varaline kahju on tõendatud tema poolt esitatud dokumentidega ja kuulub väljamõistmisele täies ulatuses (KoTo 2 lk17-21). Mittevaralise kahju väljamõistmise osas on kohtu seisukoht alljärgnev. Kehavigastuste ja valu tekitamine põhjustasid ka D.G kahtlemata üleelamisi, mistõttu kannatanu elukvaliteet oluliselt langes. Samal ajal, erinevalt S.K , kes peksmise pärast kaotas ka elutähtsa siseorgani, D.G tekitatud tervisekahjustused ja valu on oluliselt madalamal tasemel. Tervisekahjustused ei olnud rasked ja pikaajalised. 15 1-23-2636 Käesoleval juhul on D.G esitanud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju nõude. Kohus asub seisukohale, et nimetatud summa on juhtunu asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suur ning tuleb oluliselt vähendada kahjuhüvitise suurust. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi osaliselt. Võttes arvesse seda, et kahju on tekitatud nii S.Kuhharevi, kui ka P.Jerjomina tegevusega, tuleb mõista kahjuhüvitise solidaarselt välja S.Kuhharevilt ja P.Jerjominalt. Kohtukulud
5. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ning ekspertiiside kulud, välja arvatud õigeksmõistetud kaasosalise osa. Õigeksmõistetud süüdistatava kohtukulud tuleb jätta riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ning seda, et karistuseks on süüdistatavatele mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Asitõendid
6. Kriminaalasjas on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokolli lisadena olevad elektroonilised andmekandjad, mille kohus võttis vastu ja mis asub kriminaalasja materjalide juures. Elektrooniline andmekandja plaadid tuleb arhiveerimise eesmärgil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Süüdistatava Polina Jerjomina jope ja jalatsid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Tiigi 9, Narva) asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdistatava Sergei Kuhharevi jope ja jalatsid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Tiigi 9, Narva) asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik Eevi Paasmäe Rahvakohtunik Jelena Demenok Rahvakohtunik 16 1-23-2636 Viru Maakohtu 05.07.2023 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2024 kohtuotsusega. 17