MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1458 Haldusasi X kaebus Tallinna linna kohustamiseks Menetlusosalised Kaeba
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, milles soovib
§ 37
lg 2 p 2 alusel vastustaja kohustamist vaatama kaebaja taotlust läbi ja tegema toimetuleku taotluse otsus. Kohtule arusaavalt on kaebaja kaebuse esitamise tegelik eesmärk suunatud kaebajale toimetulekutoetuse määramisele kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel. Kaebuse esitamise faktist järeldub, et kaebaja täiendavaid dokumente esitada ei soovi ja leiab, et vastustaja peaks jätkama menetlust esitatud dokumentide põhjal ja tegema kaebaja suhtes positiivse otsuse. 6.
§ 37
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustamisnõude eelduseks on haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus, mis võib tuua kaasa isiku õiguste rikkumise. Üldjuhul ei saa kohus suunata täidesaatva riigivõimu organit oma eelotsustega teatud viisil tegutsema, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust peale seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavate kaebusete esitamine on erandlik.
- Kohtu arvates praegusel juhul sellist erandlikku olukorda ei eksisteeri ja kaebajal ei esine ühtegi õiguslikku takistust esitada kaebus vastustaja lõpliku haldusakti peale, millega kaebaja taotlus toimetulekutoetuse saamiseks lahendatakse lõplikult. Kohus ei saa sundida haldusorganit võtma vastu kaebaja suhtes kas positiivset või negatiivset otsustust olukorras, kus vastustaja leiab, et vajab asja menetluse läbi viimiseks täiendavaid tõendeid. Sellisel viisil toimides sekkuks kohus praeguse juhtumi asjaolusid arvestades põhjendamatult haldusorgani otsustuspädevusse. Kaebaja ei väida, et tõendite nõudmine iseenesest oleks õigusvastane või et haldusorgan nõuaks kaebajalt tõendite esitamist, mille nõudmine oleks vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja õigusi saab sellises olukorras rikkuda üksnes vastustaja lõplik otsus, millega kaebajale kas määratakse toetus või keeldutakse sellest
- Vastustaja 15.05.2024 e-kirjaga kohustati kaebajat toetuse vajaduse hindamiseks ning toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks esimesel võimalusel või hiljemalt 22.05.2024 esitada kirjas nõutud teave ja dokumendid, milles mh paluti kaebaja pangakonto filtreerimata väljavõtet täiendavalt perioodi 01.05.2024-08.05.2024 kohta (kirja punkt 1); kaebaja poja pangakontode väljavõtted (p 2); krediidiasutuste kinnitused kaebaja ja tema poja pangakontode olemasolu kohta (p 3); selgitused eluasemekulude ja üüri tasumise kohta aprillikuus (p 4) ja maikuus (p 5); selgitused elatise võlgnevuse asjaolude kohta (p 6); selgitused kaebaja õppimisega seotud asjaolude kohta (p 7), tööotsingute kohta (p 8) ning täita varaleht (p 9). Kaebajal tuleb vastustaja soovitud tõendid ja selgitused esitada hiljemalt 22.05.
- Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole veel saabunud vastustaja poolt kaebajale määratud dokumentide esitamise tähtaeg (22.05.2024) ega ka vastustajale ette nähtud lõpliku otsustuse tegemise tähtaeg. Seega on kaebaja kohtu poole pöördunud ennatlikult. Kohus selgitab, et kohus ei saa kohustada vastustajat andma haldusakti, mille tegemiseks ette nähtud tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega ei saa ka rääkida veel haldusorgani viivitusest. Kaebajal on võimalus haldusmenetluses täiendavaid dokumente esitada, mistõttu on kaebus kohtu hinnangul esitatud ka ennatlikult.
- Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi saab rikkuda vastustaja poolt kaebaja 08.05.2024 esitatud avalduse suhtes tehtav lõpplahend ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda haldusorgani kohustamiseks lõppotsuse tegemiseks kaebaja esitatud dokumentide põhjal. Kuivõrd kaebaja õigus saab rikkuda vaid tema suhtes tehtud lõpplahend, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda haldusorgani kohustamist otsuse tegemiseks. Juhul, kui eeldada, et 2
(3)vastustaja annab haldusakti, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebuse esitamisega vastustaja lõpliku haldusakti peale. Kaebajal tuleb ära oodata oma taotluse menetluse lõpptulemus ja vajadusel vaidlustada see tühistamisnõudega.
- Kohus selgitab, et toetuse taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2). Samuti on isik kohustatud esitama kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel andmed kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, peab ta ka panustama sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks kõik tähtsust omavad andmed ja tõendid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus haldusasjas 3-23-2633, punkt 23).
- Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus kaebajale tagastamisele
§ 121lg 2 p 1.
13. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 3
(3)