Obsah (6)

§ 371§ 1§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3168 Tsiviilasi K. - R. R. hagi sihtasutus Tartu Ülikooli Kl

) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus vaatab läbi tsiviilkohtumenetluses tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (

§ 1). 5.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Riigikohus on

1. juuni 2021 määruses nr 3-21-30 p 28 muutnud senist praktikat ja asunud seisukohale, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud. Riigikohus täpsustas
2. novembri 2022 määruses nr 3-21-924 p-s 14, et kinnipeetavale väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlus tuleb lugeda avalik‑õiguslikuks ning sellise vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud kohtule hagiavalduse Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu seoses hageja vanglas viibimise ajal ravisoovituse andmisega hageja terviseseisundi osas vanglale (Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu). Seetõttu kuulub käesoleva kohtuasja läbivaatamine halduskohtu pädevusse.
3. Vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule esitatust nähtub, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud Tartu Ülikooli kliinikumile, aga mitte vanglale. Seega on kaebajal võimalik esitada kaebus vanglale ja seejärel kaebuse lahendusega mittenõustumisel halduskohtule.
4. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise hagi. Kohus jätab

§ 371lg 1 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Soovi korral tuleb K. - R. R. pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtusse, esitades eelnevalt kaebuse vanglale. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on adresseeritud just Tartu Halduskohtule. 2 2-24-3168

1. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jääb menetlusse võtmata ka hagiga seonduv menetlusabi taotlus. Vajadusel on K. - R. R. võimalik esitada halduskohtule uus menetlusabi taotlus.
2. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab

§ 168lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Kostjad ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik 3