) sätestatud alustel ning vastavalt seaduses toodud kriteeriumitele, mille kohaselt on toetuse suurus ühes kuus 150 eurot. Vastavalt
lõikele 21 on üliõpilasel õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa, välja arvatud õppimiseks antud tähtajaline elamisluba, või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; 3) tema
alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamine toimub vastavalt
§-s 51 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse (TuM) § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata TuMS S4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed. 2
p 4 kohaselt on vajaduspõhine õppetoetus üliõpilasele samas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulude katmiseks. Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda kaks korda õppeaastas kuni viieks kuuks (septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini) ning toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust (
Kaebaja esitas toetustaotluse
lg-s 21 sätestatud tingimused.
lg 21 p 3 sätestab vajaduspõhise õppetoetuse saamise ühe eeldusena asjaolu, et üliõpilase sama seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus. 11.
lg 1 sätestab, et üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta TuMS § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, TuMS § 13 lg-s 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed.
lg-s 2 on sätestatud, keda loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks. Kuna kaebaja ei ole veel 24-aastane, on vaidlusaluse otsuse tegemisel eelviidatud lõike punktide 1 ja 2 alusel kaebaja perekonnaliikmeteks loetud tema isa ja ema ning kaks alaealist poolvenda. Kaebaja täisealist venda ei ole perekonnaliikmete hulka arvatud. Kaebaja ei ole tema perekonnaliikmete selliselt määratlemisele vastu vaielnud ning kohtu hinnangul on kaebaja perekonnaliikmete arv toetuse määramisel õigesti kindlaks tehtud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks abielus, registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja. Seega tuli tema vanemad ja alaealised poolvennad lugeda toetuse määramisel perekonnaliikmete hulka. 12. Vastavalt
a veebruaris (õppekuudeks veebruar kuni juuni 2024) vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võtta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale (s.o 2023/2024) eelnenud kalendriaasta ehk
lg 4 sätestab, et üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse sama paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga. Jagades summa 27 714,44 eurot kaheteistkümnega ning seejärel kaebaja ja tema perekonnaliikmete arvuga (s.o viis), on ümardades tulemuseks 461,91 eurot. Sellise tulemuseni on vaidlusaluses otsuses jõudnud ka vastustaja1. Seega oli kaebaja keskmine sissetulek 2022. aastal 461,91 eurot. 15.
lg 2 sätestab, et üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase sama seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast 1) kuni 25 protsenti või 2) 26 kuni 50 protsenti või 3) 51 kuni 100 protsenti.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.