← Eesti

3-24-325/8

Obsah (4)§ 5§ 51§ 2§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-325 X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 1. v

) sätestatud alustel ning vastavalt seaduses toodud kriteeriumitele, mille kohaselt on toetuse suurus ühes kuus 150 eurot. Vastavalt

§ 5

lõikele 21 on üliõpilasel õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa, välja arvatud õppimiseks antud tähtajaline elamisluba, või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; 3) tema

§ 51

alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamine toimub vastavalt

§-s 51 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse (TuM) § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata TuMS S4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed. 2

(4)3-24-325 7.
  1. HTM lähtub otsuste tegemisel Maksu-ja Tolliameti andmetest, mis saadakse maksukohustuslaste registrist infopäringuna. Vastustaja leiab, et HTM-i
  2. veebruari
  3. a otsus nr 198370 on õiguspärane ja tuleb jätta tühistamata. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kaebaja leiab, et talle määrati HTM-i
  5. veebruari
  6. a otsusega õppekuudeks veebruar kuni juuni 2024 vajaduspõhine õppetoetus ebaõiges määras. Otsuse kohaselt on õppetoetuse suuruseks 150 eurot kuus, kuid kaebaja hinnangul peaks see olema 270 eurot kuus. 9.

§ 2

p 4 kohaselt on vajaduspõhine õppetoetus üliõpilasele samas seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulude katmiseks. Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda kaks korda õppeaastas kuni viieks kuuks (septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini) ning toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust (

§ 5lg 72).

Kaebaja esitas toetustaotluse

  1. veebruaril 2024, taotledes vajaduspõhist õppetoetust õppekuudeks veebruar kuni juuni
  3. Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui täidetud on

§ 5

lg-s 21 sätestatud tingimused.

§ 5

lg 21 p 3 sätestab vajaduspõhise õppetoetuse saamise ühe eeldusena asjaolu, et üliõpilase sama seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus. 11.

§ 51

lg 1 sätestab, et üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta TuMS § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, TuMS § 13 lg-s 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed.

§ 51

lg-s 2 on sätestatud, keda loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks. Kuna kaebaja ei ole veel 24-aastane, on vaidlusaluse otsuse tegemisel eelviidatud lõike punktide 1 ja 2 alusel kaebaja perekonnaliikmeteks loetud tema isa ja ema ning kaks alaealist poolvenda. Kaebaja täisealist venda ei ole perekonnaliikmete hulka arvatud. Kaebaja ei ole tema perekonnaliikmete selliselt määratlemisele vastu vaielnud ning kohtu hinnangul on kaebaja perekonnaliikmete arv toetuse määramisel õigesti kindlaks tehtud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks abielus, registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja. Seega tuli tema vanemad ja alaealised poolvennad lugeda toetuse määramisel perekonnaliikmete hulka. 12. Vastavalt

§ 51lg-le 1 tuli 2024.

a veebruaris (õppekuudeks veebruar kuni juuni 2024) vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võtta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale (s.o 2023/2024) eelnenud kalendriaasta ehk

  1. aasta sissetulekud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-14-329, p 14). Kaebusest nähtub, et kaebaja tugineb ebaõigele eeldusele, et tema taotluse lahendamisel tuli keskmise sissetulekuna arvestada
  4. a sissetulekuid. Eelnev ei ole aga õige, mistõttu ei oma tähtsust ka asjaolu, kui suur oli kaebaja ja tema perekonnaliikmete sissetulek aastal 2023 (s.o kas see oli 19 688,51 eurot või mitte). Kohus märgib siinkohal, et veebruarikuu alguses õppetoetuse taotlust esitades ei ole ka veel teada, milliseks on kujunenud isikute eelmise aasta sissetulekud, sest eelmise aasta tulude deklareerimine siis alles algab (vt TuMS § 44 lg 1). 3

(4)3-24-325
  1. Vastustaja on kaebaja keskmise sissetuleku arvutamisel lähtunud Maksu- ja Tolliametilt infopäringu teel saadud andmetest, mille kohaselt oli
  2. aastal pereliikmete aastasissetulekute summa (sh kaebaja enda sissetulek) 27 714,44 eurot. Nimetatud andmetest nähtub, et aastasissetulekute summana on läinud arvesse kaebaja ema sissetulek (26 135,18 eurot) ja kaebaja enda sissetulek (1579,26 eurot) (dtl 34). Kohus märkis käesolevas asjas
  3. märtsi
  4. a määruses, et kaebaja poolt kohtule edastatud dokumendid ei tõenda, et kaebaja ja tema ema sissetulekud oleksid
  5. a olnud vastustaja poolt märgitust väiksemad. Kaebaja edastatud maksuandmete tõendid ema ja tema enda kohta puudutavad vaid
  6. a mõnda kuud. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kohtule tõendid, mis lükkavad ümber vastustaja väite, mille kohaselt olid kaebaja ja tema ema tulud
  7. a kokku 27 714,44 eurot. Kaebaja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. 14.

§ 51

lg 4 sätestab, et üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse sama paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga. Jagades summa 27 714,44 eurot kaheteistkümnega ning seejärel kaebaja ja tema perekonnaliikmete arvuga (s.o viis), on ümardades tulemuseks 461,91 eurot. Sellise tulemuseni on vaidlusaluses otsuses jõudnud ka vastustaja1. Seega oli kaebaja keskmine sissetulek 2022. aastal 461,91 eurot. 15.

§ 12

lg 2 sätestab, et üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase sama seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast 1) kuni 25 protsenti või 2) 26 kuni 50 protsenti või 3) 51 kuni 100 protsenti.

  1. a riigieelarve seaduse § 2 lg 1 punkti 4 kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuusissetuleku korral vahemikus 378,20 kuni 756,38 eurot 150 eurot õppekuus.
  2. Eeltoodust nähtub, et kuna kaebaja keskmine sissetulek
  3. aastal oli 461,91 eurot, on vastustaja õiguspäraselt määranud talle õppekuudeks veebruar kuni juuni 2024 vajaduspõhise õppetoetuse suuruses 150 eurot ning HTM-i
  4. veebruari
  5. a otsuse nr 198370 tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus HTM-i otsust ei tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks teha toetustaotluse osas uus otsus (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamine oli praegusel juhul riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada. Menetlusosaliste võimalikud kulud, kui need on tekkinud, jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 Vaidlusaluses otsuses on keskmise sissetuleku suuruseks märgitud 461,90 eurot. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.