KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus 22. oktoober 2018 1-17-10754 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk B.U (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses 2

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

1. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on B.U kaitsja määruskaebus perspektiivitu. Selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust maakohtu määrust tühistada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
4. Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses B.U ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist piisavalt põhistanud ega ole teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega. Maakohtu seisukoht, et B.U edasist õiguskuulekust ei saa järeldada tema käitumise põhjal vanglas, on veenev. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistust kannab ta koguni neljandat korda ning ta on kuriteo toime pannud katseajal. B.U kuritegelik minevik ja kuritegude sooritamine vaatamata püüetele teda karistustega mõjutada ei võimalda uskuda, et praegune vangistus on olnud varasematest mõjusam juba kaheksa kuud enne karistusaja lõppu. Selles, kas B.U üldse on motiveeritud oma senist eluviisi muutma, kahtles maakohus samuti põhjendatult. Kinnipeetava iseloomustusest selguvalt B.U oma elu senisel viisil küll jätkata ei soovi, kuid otseselt ta kuritegelikku käitumist ka ei kahetse ning leiab toimepandud kuritegudele õigustusi. Veatult on maakohus näinud ohumärgina sedagi, et kinnipeetaval puudus vabaduses töökoht. See asjaolu ei olnud aga peamine põhjus, miks kohus B.U ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ei pidanud. Arvestades süüdimõistetu kuritegelikku minevikku, ei ole elu- ja töökoha olemasolu garantii, mis lubaks järeldada, et kuritegusid ta enam toime ei pane.
5. Vangistusseaduse § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Vaatamata sellele, et B.U varasem elukäik annab alust prognoosida tema kuritegeliku käitumise 3

§ 390

lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus B.U kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
3. B.U kaitsja palub määrata OÜ-le Valge&Uiga Valga osakond määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kaks pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 187

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu B.U-lt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 4