xxx, isikukood xxx, xxx, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2021 – 29.04.2021 V E sünd. xxx, isikukood xxx, xxx kodanik, xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1; §311; §312 §314; §315; §318 lg.
lg.1, 2, maakohus Kannatanu 1 OTSUSTAS: Mõista S M süüdistustes Karistusseadustiku §121 lg.1; §188 lg.1; §184 lg.1; §22 lg.3 §188 lg.
Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.
lg.1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt S ME (isikukood xxx, elukoht xxx arvelduskonto nr.XXX) kasuks kaitsjatasu summas 6600 (kuus tuhat kuussada) eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.
lg.1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V Sadekov Advokaadibüroo OÜ (asukoht Vesivärava 50 – 310 Tallinn, arvelduskonto nr.XXX) kasuks S MELE osutatud õigusabi eest 4898 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 ja §181 lg.1 alusel jätta ekspertiisitasud kokku summas 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot Eesti Vabariigi kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §5 lg.1 p.2 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt S ME (isikukood xxx, elukoht xxx arvelduskonto nr.XXX) kasuks tema kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 59 (viiskümmend üheksa) eurot 16 senti. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid salvestistega – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõend – narkootiline aine, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis – Karistusseadustiku §83 lg.4 alusel konfiskeerida ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §7 lg.3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Asitõendid – gaasiballoon, muld koos nelja taime juurega ja üheksateist DNA puuteproovi – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Asitõend – matšeete – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada S MELE. Asitõendid – metallist torud, lambid ja telk – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada J KLE (sünd.XXX, elukoht XXX). Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule. on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu 2 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused S M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS §188 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S M pani perioodil 2021 algusest kuni 28.04.2021 xxx vasakpoolsemas majaosas üles fooliumiga vooderdatud telgi ventilatsiooni ja lampidega, samuti samas hoones soojenduslambi ja kastmissüsteemi, kuhu külvas mullaga anumatesse kanepiseemned, millest kasvatas vähemalt neli kanepitaime. Sündmuskoha 28.04.2021 vaatluse käigus avastas politsei neli mullamättaga kanepitaime. Vastavalt ekspertiisiaktile nr.21E-AN0661 sisaldavad neli kanepitaime peale kuivatamist tetrahüdrokannabinooli järgmiselt: roheline kuivanud taim massiga 197,3 g sisaldab 3,6% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 270,3 g sisaldab 3,0% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 217,0 g sisaldab 4,7% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 4,83 g sisaldab 2,8% tetrahüdrokannabinooli (THC). Kanep (välja arvatud Euroopa Liidu põllumajandustaimesortide sordikataloogi kuuluvad sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%), samuti selle töödeldud tooted (näiteks marihuaana) ja tetrahüdrokannabinool on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 lisa 1 alusel I nimekirja (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi tekstis NPALS) §3 lg.3 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega pani S M toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, see on KarS §188 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka KarS §184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S M käitles 2021 algusest kuni 29.04.2021 xxx ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. S M pani üles fooliumiga vooderdatud telgi ventilatsiooni ja lampidega, samuti samas hoones soojenduslambi ja kastmissüsteemi, kuhu külvas mullaga anumatesse kanepiseemned, millest kasvatas teadmata arv kanepitaimi. Seejärel lõikas ta kanepitaimed maha ja kuivatas hoones, kuni need 29.04.2021 politsei poolt ära võeti. Vastavalt ekspertiisiaktile nr.21E-AN0661 sisaldavad mahalõigatud kanepitaimed peale kuivatamist tetrahüdrokannabinooli järgmiselt: kollased kuivanud taimelehed massiga 33,96 g sisaldavad 1,5% tetrahüdrokannabinooli (THC), kaks kollakasrohelist kuivanud taime massiga 16,07 g sisaldavad 0,85% tetrahüdrokannabinooli (THC), rohekaskollane kuivanud taim massiga 4,32 g sisaldab 1,4% tetrahüdrokannabinooli (THC), kokku kaal 54,35 grammi. Narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja 5 - 10 g kanepitaime, mis sisaldab >0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC). Seega piisab mahalõigatud kanepilehtedest ja 3 kanepitaimedest kogumassiga 54,32 g narkootilise joobe tekitamiseks umbes 54 - 108 inimesele. NPALS §3 lg.1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS §2 lg.3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS §31 lg.3 järgi käsitletakse suure kogusena narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani S M toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, see on KarS §184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S M lõi 28.04.2021 kell 12:30 xxx asuva maja juures vähemalt kaheksa korda V Eit matšeetetaolise noaga vastu käsi ja jalgu, samuti lõi selle sama esemega ühe korra vastu V Ei peopesa, seejuures jätkas löömist ka siis, kui kannatanu oli kukkunud. S M tekitas V Eile füüsilist valu ja tervisekahjuna lõikehaava vasakus peopesas, lahtise randme- ja käehaava, sõrmede lahtise haava ilma küüntevigastusteta. Seega pani S M toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 24.03.2023 kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör Paul Pikma uue süüdistuse, millele oli lisatud ka järgnev alternatiivne süüdistus KarS §22 lg.3 - §188 lg.
S §22 lg.3 - §188 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. S M osutas alates kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajast kuni 28.04.2021 xxx vasakpoolsemas majaosas teadlikult ainelist kaasabi oma vennale J Kle - olles teadlik ja lubades kasutada temale kuuluvaid ruume tema venna J K poolt narkootilise aine kanepi kasvatamisega seoses, nimelt J K pani üles fooliumiga vooderdatud telgi ventilatsiooni ja lampidega, samuti samas hoones soojenduslambi ja kastmissüsteemi, kuhu külvas mullaga anumatesse kanepiseemned, millest kasvatas vähemalt neli kanepitaime. 28.04.2021 avastas politsei sündmuskoha vaatluse käigus neli mullamättaga kanepitaime. Vastavalt ekspertiisiaktile nr.21E-AN0661 sisaldavad neli kanepitaimepeale kuivatamist tetrahüdrokannabinooli järgmiselt: roheline kuivanud taim massiga 197,3 g sisaldab 3,6% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 270,3 g sisaldab 3,0% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 217,0 g sisaldab 4,7% tetrahüdrokannabinooli (THC), roheline kuivanud taim massiga 4,83 g sisaldab 2,8% tetrahüdrokannabinooli (THC). Kanep (välja arvatud Euroopa Liidu põllumajandustaimesortide sordikataloogi kuuluvad sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%, samuti selle töödeldud tooted (näiteks marihuaana) ja tetrahüdrokannabinool on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 lisa 1 alusel I nimekirja (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 4 meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad). NPALS §3 lg.3 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega pani S M tahtlikult vähemalt kaudse tahtlusega toime ainelise kaasaaitamise kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele, see on KarS §22 lg.3 - §188 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S Mt süüdistatakse ka KarS §22 lg.3 - §184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. S M osutas alates kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 28.04.2021 xxx teadlikult ainelist kaasabi oma vennale J Kle - olles teadlik ja lubades kasutada temale kuuluvaid ruume, kus J K käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet kanep suures koguses. J K pani üles fooliumiga vooderdatud telgi ventilatsiooni ja lampidega, samuti samas hoones soojenduslambi ja kastmissüsteemi, kuhu külvas mullaga anumatesse kanepiseemned, millest kasvatas teadmata arv kanepitaimi. Seejärel lõikas kanepitaimed maha ja kuivatas hoones, kuni need 29.04.2022 politsei poolt ära võeti. Vastavalt ekspertiisiaktile nr.21E-AN0661 sisaldavad mahalõigatud kanepitaimed peale kuivatamist tetrahüdrokannabinooli järgmiselt: kollased kuivanud taimelehed massiga 33,96 g, mis sisaldavad 1,5% tetrahüdrokannabinooli (THC), kaks kollakasrohelist kuivanud taime massiga 16,07 g, mis sisaldavad 0,85% tetrahüdrokannabinooli (THC), rohekaskollane kuivanud taim massiga 4,32 g, mis sisaldab 1,4% tetrahüdrokannabinooli (THC), kokku kaal 54,35 grammi. Narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja 5 - 10 g kanepitaime, mis sisaldab >0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC). Seega piisab mahalõigatud kanepilehtedest ja kanepitaimedest kogumassiga 54,32 g narkootilise joobe tekitamiseks umbes 54 - 108 inimesele. NPALS §3 lg.1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS §2 lg.3 kohaselt on käitlemine — narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS §3-1 lg.3 järgi käsitletakse suure kogusena narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani S M toime tahtlikult vähemalt kaudse tahtlusega ainelise kaasaaitamise narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele, see on KarS §22 lg.3 - §184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav S M end talle inkrimineeritavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud. 5 Süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et märtsis – aprillis 2021 kuulus talle pool maja kahe korteriga xxx. Temapoolses osas oli üks tuba tema poolt antud kasutamiseks vennale, see oli lukus ja süüdistatav seal sees ei käinud. Kanepi kasvatamise ja käitlemisega ei olnud süüdistataval midagi pistmist. Elektriarvesti näitudest nähtub, et süüdistatav kasutas omapoolses majaosas elektrit 2021 jaanuaris kuupäevadel 4 – 10 ja aprillis kuupäevadel 18 – 29. Veebruaris ja märtsis oli elektri tarbimine nullis. 28.04.2021 rääkis süüdistatav väljas telefoniga, kui kuulis ratastoolis naiselt ebatsensuurseid väljendeid, küsis, kas need käivad tema kohta ja selgitas, et ta rääkis telefoniga, mitte selle naisterahvaga. Sellepeale naisterahvas sõimas veel hullemini ja lubas, et tema mees tapab ta ära. Süüdistatav ei võtnud neid ähvardusi tõsiselt ja läks koju. Samal ajal nägi ta A Sit ja viipas ta enda poole, et arutada jalgratta remondiga seonduvat. Nad sisenesid majja, läksid tuppa ja rääkisid jalgrattast. Siis kuulsid nad kisa ja lööke ukse peale. Süüdistatav läks kontrollima ja koridoris nägi, kuidas suurt kasvu meesterahvas sisenes majja koos gaasiballooniga. Süüdistatav võttis seinalt matšeete ja karjus, et mees läheks välja. Seejärel lõi mees teda jalaga kõhtu ja süüdistatav meest lapiti matšeetega õla pihta. See toimus koridoris. Seejärel tõukas süüdistatav mehe välja ja eemale ka verandast. Algul mees ei tahtnud lahkuda ja ründas veel, kui sai aru, et jagu ei saa, hakkas ära jooksma, libises ja kukkus, gaasiballoon kukkus maha. Matšeete on väga ohtlik ese ja süüdistatav soovis sellega meest ainult ehmatada. Mingeid verejälgi sellelt eksperdid ei leidnud. Koht, kuhu mees kukkus, on prügimägi, seal on naelad ja klaasitükid. Sellel perioodil oli süüdistataval haigushoog, mis käib lainetena. Sõnadest, mida politsei hüüdis, ta aru ei saanud, kuid vahepeal suutis ise helistada Häirekeskusesse. Kaitsja vandeadvokaat V Sadekov palus maakohtu istungil süüdistatav kõikides kuritegudes õigeks mõista. Kaitsja rõhutas korduvalt, et kohtueelne menetlus on läbi viidud väga ebakvaliteetselt. Kannatanu V Ei ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 28.04.2021 kella 12 paiku oli ta vanemate korteris xxx. Kannatanu ema tuli koju ja ütles, et tal oli väljas mingi konflikt meesterahvaga, kes solvas teda ja see meesterahvas oli vist autotöökoja seltskonnast. Kannatanu läks autotöökotta ja selle juhataja ütles, et see mees elab üle tee. Seejärel läks ta selle maja juurde, seal ei olnud aeda ümber, ta läks ukseni ja koputas. Uks avati ja siis tuldi talle kohe kallale, mehel oli käes nuga ja kannatanu hakkas ära jooksma. Territooriumi piiri peal oli libe, kannatanu kukkus, süüdistatav sai ta kätte ja jätkas löökide andmist. Süüdistatav lõi selle suure noaga, kuhu juhtus, kannatanu püüdis ennast kätega kaitsta. Kannatanu kinnitas, et majja ta sisse ei läinud. Kannatanu sai lõikehaava vasaku käe peopesasse. Kui see tegevus lõppes, läks kannatanu koju. Kannatanu möönis, et tal võis olla jope taskus gaasiballoon, mis seal maha kukkus. Kannatanul oli seljas isa jope ja see gaasiballoon võis seal taskus olla. Kui kannatanu koju jõudis, helistas ema Häirekeskusesse ja kannatanul õmmeldi kätt. Ema sai toimunud info kannatanu käest, ise vanemad juhtunut ei näinud. Tunnistaja A Si ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav elab autotöökoja juures, maja ümber on roheline võrkaed. 28.04.2021 kohtus tunnistaja süüdistatavaga ja sisenes ka majja, et vaadata üle jalgratas, mille remondiks oli vaja tellida varuosi. Jalgratas oli toas. Kui nad remondi üle arutasid, olid kahekesi, mingit telki ega taimi tunnistaja toas ei näinud. Seejärel kuulsid nad väljas karjumist ja siis hakati ukse peale taguma, seejärel oli kuulda, et keegi siseneb majja. Süüdistatav läks koridori ja 6 kui tunnistaja vaatas sinna, siis rüseles süüdistatav ühe mehega koridoris. Kui süüdistatav läks koridori, võttis ta seina pealt kaasa matšeete. Seejärel liikus ka tunnistaja süüdistatavale järele, kes rüseles mehega välisukse juures põrandal ja mõlemad veeresid välja verandale. Tunnistaja kinnitas, et võõras mees oli alguses kindlasti korteri koridoris sees. Tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav lõi võõrast meest ühe korra matšeetega ja tabas selga. Mingeid vigastusi tunnistaja kellelgi ei näinud. Kui võõras mees ära jooksis, hoidis ta paremat kätt imelikult ja raputas seda. Verd nägi tunnistaja bussipeatuses, aga kust see pärines, ta ei tea. Seejärel jooksis tunnistaja autotöökotta ja mida süüdistatav edasi tegi, ta ei tea. Tunnistaja kinnitas, et nägi võõra mehe käes ka gaasiballooni, see vedeles hiljem väljas maas. Tunnistaja A M ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on süüdistatava abikaasa. Süüdistatav elab ja töötab xxx, kuid kui on Eestis, siis elavad nad koos alaealiste lastega xxx. Süüdistataval oli varem pool maja xxx, kuhu ta mõnikord käis. Süüdistataval on xxx, sellel ajal on tal vaja rahulikku aega ja üksi olla, siis sõidab xxx. Seal oli neil pool maja kahe korteriga, teine pool kuulus süüdistatava vennale. Süüdistatava majapooles ei olnud sees vett ega kanalisatsiooni, samuti puudus küte, elekter oli kahes majapooles eraldi ja nemad süüdistatavaga maksid ainult oma poole eest. Tunnistaja kinnitas, et Elektrilevi kodulehelt on näha, missugusel perioodil oli sellel aadressil elektrit tarbitud. Tunnistaja käis seal kohapeal tavaliselt suvepuhkuse ajal, mingeid taimi ta seal näinud ei ole. Tunnistaja on käinud ka süüdistatava vennapoolses majaosas, seal on vesi, kanalisatsioon ja elekter sees ning tehti remonti. Süüdistatav suhtleb vennaga harva, kus vend elab, tunnistaja ei tea. Tunnistaja seletas, et haigushood tekivad süüdistataval teatud ajavahemike järel iseenesest, kestavad umbes 5 nädalat, sel ajal teeb süüdistatav läbimõtlematuid tegusid, räägib kõrgendatud toonil, väljendab asjade üle pahameelt. Füüsilise vägivalla kasutamist sellel ajal ei ole tunnistaja näinud. Maja ümber oli aed, sisse sai sõita nii xxx kui xxx tänava poolt, xxx tänava pool on väravad, xxx tänavalt sai sisse sõita lahtikäiva aia kaudu. Ühemõtteliselt oli aru saada, et rohelisest metallist võrk piirab territooriumi. Maja peal välisukse lähedal oli ka silt Eravaldus, mida oli näha xxx tänava poolt. Tunnistaja J K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kuigi süüdistatav on tema vend, suhtlevad nad harva, perioodil jaanuar – mai 2021 suhtlesid nad 1 – 2 korda ainult, füüsiliselt said kokku ainult ühel korral kevadel. Süüdistatav käis vahel oma eluaset xxx kontrollimas, pidevalt seal keegi ei elanud, tunnistaja käis kohapeal regulaarselt, nii kontrollimas kui kütmas. Tunnistaja poolel olid elekter ja sissepääs eraldi, kuid ta käis majas mõlemal poolel, kuna tal oli ka süüdistatava majapoole võti. Süüdistatava majas ei olnud kütet. Tunnistaja seletas, et ta puuris läbi seina augu ja vedas elektrijuhtme süüdistatava majapoolele ühte tuppa, mis oli tema käsutuses ja kuhu ta pani püsti telgi ning kasvatas seal kanepit. Süüdistataval ei olnud selle toa ja kanepi kasvatamisega mingit puutumust, ta ei teadnud sellest midagi. xxx maja ümber on rohelisest metallvõrgust aed, xxx tänava poolt on sisenemiseks tavaline värav, xxx tänava poolt sai aeda eest ära tõsta. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav käis xxx väga harva. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja salvestisi, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. 7 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Süüdistused KarS §188 lg.
lg.1 järgi Kokkuvõtlikult süüdistatakse S Mt selles, et ta pani 2021 algusest (kuni 28.04.2021) xxx üles vooderdatud telgi koos ventilatsiooni, soojenduslambi ja kastmissüsteemiga ning külvas ja kasvatas vähemalt 4 kanepitaime. Seejärel lõikas ta need taimed maha ja kuivatas ära. KarS §188 lg.1 näeb ette vastutuse unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest ning KarS §184 lg.1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Järgnevalt toob maakohus välja need asjaolud, mille osas puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus. Kõigepealt puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistatavale kuulus pool maja kahe korteriga aadressil xxx ja teine pool sellest majast kuulub tema vennale J Kle. Samuti puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et sündmuskoha vaatluse käigus avastati xxx 3 ca 1000 mm pikkust rohelist taime (Sündmuskoha 28.04.2021 vaatlusprotokoll). Läbiotsimise käigus leiti xxx väikeses toas musta värvi lukuga fooliumist sisuga telk, milles oli 2 lampi ja ventilatsioonitoru ots ja mille kõrval maas oli pikendusjuhe. Samuti leiti 5 rohelist värvi kanepikahtlase taime lehte, 2 kuivanud kanepikahtlast taime, 2 kanepikahtlase taime osa ning 1 kuivanud kanepikahtlane taim (29.04.2021 Läbiotsimisprotokoll). Küll on aga tulenevalt ringkonnaprokuröri poolt maakohtu istungil esitatud uuest süüdistusest käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, kas KarS §188 lg.
lg.1 sätestatud kuriteod pani toime süüdistatav ise või pani ta toime nendele kuritegudele ainelise kaasaaitamise. Järgnevalt käsitleb maakohus ringkonnaprokuröri ja kaitsja poolt nende kuritegude osas esitatud tõendeid. Sündmuskoha vaatlusprotokollile ja Läbiotsimisprotokollile maakohus juba viitas. Asitõendi 05.05.2021 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi xxx teostatud läbiotsimise käigus äravõetud kanepikahtlasi taimi ja taimeosasid. Asitõendi 04.10.2021 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi xxx teostatud läbiotsimise käigus äravõetud telki, telgi raami ja lampe koos ventilaatoriosaga. EKEI 20.07.2021 ekspertiisiakti nr.21EAN0661 kohaselt olid ekspertiisiks esitatud kanepitaimed ja kanepilehed. EKEI 28.07.2021 ekspertiisiakti nr.21E-LÕX0131 kohaselt tekitab eelmises ekspertiisiaktis fikseeritud 743,78 g kanepitaimi narkootilise joobe umbes 744 – 1488 inimesele. 8 Maakohus möönab, et nimetatud kirjalikud tõendid osundavad tõepoolest asjaolule, et läbiotsimise käigus leiti xxx taimi ja et need taimed osutusid kanepitaimedeks, kuid nagu maakohus juba eespool viitas, ei ole selles osas ka vaidlust. Nimetatud kuritegude episoodides on üle kuulatud tunnistaja J K, kelle ütluste kohaselt paigaldas xxx telgi koos vajamineva elektri ja valgustusega ning potid kanepitaimedega just tema ja tema kasvatas seal neid taimi meditsiinilisel eesmärgil. Tunnistaja kinnitas ka, et süüdistataval ei olnud sellega mingit pistmist ja tema selles ei osalenud. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et temal telgi ja lampidega mingit puutumust ei ole ja J K sellekohasest tegevusest ta midagi ei teadnud. Ringkonnaprokurör ei viidanud kohtukõnes ühelegi sellisele dokumentaalsele või isikulisele tõendile, mille põhjal saaks kahtlusteta järeldada, et kanepitaimi kasvatas ja neid hilisemalt käitles justnimelt süüdistatav. Siinkohal nõustub maakohus kaitsja seisukohaga, et igasugused konkreetsed tõendid selle kohta puuduvad. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada kaitsja poolt kohtukõnes viidatule selles osas, et mingisugust süüdistatava bioloogilist materjali kanepitaimede kasvatamiseks paigaldatud varustusest ei leitud ning selles osas, et süüdistatavale kuuluvas majapooles toimus elektri tarbimine 2021 jaanuarist aprillini vaid teatud üksikutel päevadel, vett ja kütet selles majapooles ei olnud. Maakohus leiab, et vajadusel oli kõiki neid asjaolusid võimalik kontrollida ja välja selgitada kohtueelse menetluse raames. Seda aga tehtud ei ole. Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüstavate tõendite puudumise tõttu tuleb S M süüdistustes KarS §188 lg.
Alternatiivne süüdistus – aineline kaasaaitamine kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele ja käitlemisele Süüdistuse kohaselt osutas süüdistatav teadlikult ainelist kaasabi oma vennale J Kle sellega, et oli teadlik ja lubas kasutada temale kuuluvaid ruume tema vennal J Kl seoses narkootilise aine kanepi kasvatamise ja käitlemisega. Vastavalt KarS §22 lg.3 on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikult õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. See tähendab, et kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ja/või soodustamine. Kaasaaitaja on kuriteost osavõtja, kuna ta ei valitse tegu, vaid üksnes toetab seda. Kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta, see tähendab, et kaasaaitaja süü tuvastamise ja tema vastutusele võtmise eelduseks on põhitegu ehk täideviija tahtlik õigusvastane tegu. Kui täideviija teos on süüteokoosseisu tunnused olemas, saab asuda tuvastama kaasaaitamisteo tunnuseid. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte 9 üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (vt. ka Riigikohtu 23.02.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-6-11 ja 30.06.2016 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-54-16). Seega on kaasaaitaja kuriteost osavõtja, kuna ta ei valitse tegu, vaid üksnes toetab seda. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta. See tähendab, et kaasaaitaja süü tuvastamise ja tema vastutusele võtmise eelduseks on põhitegu ehk täideviija tahtlik õigusvastane tegu. Kui täideviija teos on süüteokoosseisu tunnused olemas, alles siis saab asuda tuvastama kaasaaitamisteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Kaasaaitamisteo subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema kahekordne tahtlus. Kõigepealt peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja järgnevalt peab tal ka vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Eeltoodust alusel tuleb S Me tegevuses J Kle kaasaaitamise kuriteokoosseisu kindlakstegemiseks kõigepealt tuvastada, kas J K pani toime kuriteod KarS §188 lg.
Selliseid tõendeid maakohtule esitatud ei ole. Vastupidi, kriminaalasja kohtulikul arutamisel selgus, et J K võimalikku seadusevastast tegevust ei ole kohtueelses menetluses üldse kontrollitud, seega ei ole ka tuvastatud, kas J K pani toime kuriteod, millele kaasaaitamises süüdistatakse S Mt. Kohtukõnes on ringkonnaprokurör selles osas piirdunud vaid järgnevaga: (tsitaadi algus) Teise versiooni kohaselt S M oli teadlik, et talle kuuluvates ruumides xxx, kui tema seal viibis, tema valduses olid kanepitaimed. Prokurör ei pea usutavaks, et M ei saaks aru, et tegu on kanepiga. Kanepilehe kuju on samavõrd ikooniline ja äratuntav üldsusele, nagu tammepuu- või vahtrapuu leht (tsitaadi lõpp). Kuigi käesoleval juhul ei ole kindlaks tehtud täideviimistegu, peab maakohus vajalikuks hinnata ka kaasaaitamisteo subjektiivset külge. Maakohus on seisukohal, et süüdistus on S Me kaasaaitamistegu puudutavas osas ainult üldsõnaline, konkretiseerimata ja tõendamata. Nagu maakohus juba eelpool viitas, ei ole kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus esitatud tõendeid selle kohta, et S M teadis J K ebaseaduslikust tegevusest. Isiku süüdimõistmiseks kohtu poolt kaasaaitamisteos ei piisa käesoleva kohtuotsuse eelmises lõigus viidatud ringkonnaprokuröri kolmest lausest. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, millega ja mil viisil on tuvastatud S Me tahtlus kuritegudele kaasaaitamiseks. Ainult asjaolu, et ta andis vennale kasutamiseks ühe toa ühest temale kuuluvast korterist, selleks alust ei anna. Maakohus möönab, et Riigikohtu lahenditest tulenevalt on kaasaaitamine võimalik ka juhul, kui põhikuriteo toimepanija ei ole tuvastatud, kuid see ongi eelduseks. Käesoleval juhul on maakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud J K kindlalt ja ühemõtteliselt arusaadavalt kinnitanud, et narkootilist ainet kanepit kasvatas ja käitles justnimelt tema. Seega oli põhikuriteo toimepanijat võimalik vajadusel tuvastada juba kohtueelse menetluse käigus. 10 Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüstavate tõendite puudumise tõttu tuleb S M süüdistustes KarS §22 lg.3 - §188 lg.
S §121 lg.1 järgi Kõigepealt märgib maakohus, et ei kaugülekuulamine ei olnud seaduslik. nõustu kaitsja väitega, et kannatanu Vastavalt KrMS §69 lg.1 võib menetleja korraldada kaugülekuulamise, kui isiku vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks, vastavalt sama sätte lg.2 p.1 tähendab kaugülekuulamine ülekuulamist tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused otseülekandena vahetult näha ja kuulda ning talle saab küsimusi esitada. Käesolevas kriminaalasjas elab kannatanu xxx ning seetõttu oli ringkonnaprokurör korraldanud tema ülekuulamise videosilla kaudu. KrMS §69 lg.4 sätestatud nõuded olid kohtuistungil täidetud. Maakohus ei nõustu kaitsjaga selles osas, et kannatanu kaugülekuulamise korraldamiseks pidi maakohus esitama vastavasisulise taotluse xxx kohasele õiguskaitseasutusele ning sellist ülekuulamist ei oleks tohtinud korraldada ringkonnaprokurör. Riikidevahelist kaugülekuulamist ei korraldata Viru Maakohtus väga sageli ja seetõttu on õiguskaitseorganite omavaheline koostöö muuhulgas kaugülekuulamise tehnilise läbiviimise osas vajalik (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2018 lahend kohtuasjas nr.1-16-11336). Ringkonnaprokurör teavitas kohut kaugülekuulamise vajadusest ning kohtuistungi alguseks oli kõik vajalik kahe asutuse koostöös korraldatud. Kokkuvõtlikult süüdistatakse S Mt selles, et ta lõi väljaspool xxx asuvat territooriumi vähemalt 8 korda V Eile matšeetega vastu käsi, jalgu ja kere piirkonda ning 1 korral vastu V Ei peopesa, millega pani toime kannatanule tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Järgnevalt toob maakohus siinkohal kriminaalasjas vaidlus puudub. välja asjaolud, mille osas käesolevas Kõigepealt puudub vaidlus selle üle, kus ja missugune vigastus kannatanul oli. Maakohtule esitatud meditsiinidokumentidest (SA Ida-Viru Keskhaigla 21.12.2021 tõend ja 28.04.2021 patsiendikaart nr.21-051796) nähtub, et kannatanu pöördus 28.04.2021 kell 13.24 lõikehaavaga vasaku peopesa piirkonnas, ilma küün(t)evigastuseta. Samuti puudub vaidlus tulenevalt uuest süüdistusest selle üle, et kannatanu kukkus lahkumisel väljaspool süüdistatavale kuuluvat kinnistut. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 28.04.2021 kell 12.30 viibis kannatanu süüdistatavale kuuluval kinnistul. Küll on aga käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, kas süüdistatav pani süüdistusaktis nimetatud ajal ja kohas toime KarS §121 lg.1 järgi sätestatud kuriteo. 11 KarS §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas S M põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist. Kannatanu ja süüdistatava ütlused, mida maakohus refereeris käesolevas kohtuotsuses eespool, on reas asjaoludes vastuolus. Esmalt konflikti algus. Kannatanu ütluste kohaselt tuli tema ema koju ja ütles, et üks meesterahvas solvas teda. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et tema rääkis telefoniga, kui ratastoolis naisterahvas möödus ja kuulis seda kõnet ning hakkas hoopis teda ebatsensuursete väljenditega sõimama. Maakohtu istungil ei olnud nimetatud vastuolu võimalik kõrvaldada, kuna kannatanu ema ülekuulamist ringkonnaprokurör kahetsusväärselt ei taotlenud. Ringkonnaprokurör viitas küll audiosalvestisele, mida maakohus kohtuistungil kuulas ja kus kannatanu ema helistas Häirekeskusesse, kuid maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et kõik, mida kannatanu ema telefonikõnes ütles, oli talle teatavaks saanud kannatanu käest ning ise ta mitte midagi toimunust ei näinud. Järgnevalt kannatanu saabumine süüdistatavale kuuluvale kinnistule. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta süüdistatava maja juurde, koputas uksele ja kui süüdistatav selle avas, hakkas kohe teda ründama, mistõttu jooksis kannatanu ära, kuid libises ja kukkus, süüdistatav jõudis talle järele ja lõi korduvalt matšeetega. Samuti kinnitas kannatanu, et süüdistatavale kuuluva maja ümber puudub aed ja ta läks lihtsalt tänavalt ukse juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt oli talle kuuluva majaosa välisuks kinni, kuid mitte lukustatud ning ta kuulis, kuidas keegi karjus väljas ja hetk hiljem sisenes tema korteri koridori, mille peale haaras ta seinalt matšeete ning läks vaatama. Esimesed füüsilised kokkupõrked kannatanuga olidki korteri koridoris, seejärel läksid nad välja ning kannatanu kukkus ära joostes väljaspool tema kinnistut asuvasse prügi täis kraavi. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on vastuolus, pöördub maakohus teiste selle episoodi kohta ringkonnaprokuröri poolt esitatud tõendite poole. Antud juhul ei ole tegemist sõna – sõna – vastu olukorraga, kuna kogu toimunu ajal ja juures oli tunnistaja A S. Nimetatud tunnistaja viibis süüdistatava korteris juba enne seda, kui sinna tuli kannatanu. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks ringkonnaprokuröri seisukoht, et selle tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga. Tegemist oli süüdistajapoolse tunnistajaga, kelle kutsus kohtuistungile ütlusi andma samuti ringkonnaprokurör. Seega tuleb maakohtul nimetatud tunnistaja ütlusi kui tõendit hinnata. Tunnistaja A Si ütluste kohaselt olid nad süüdistatavaga koos viimase korteris ja arutasid jalgratta parandamise teemal, kui kuulsid väljast karjumist ja siis hakati ukse peale taguma, seejärel oli kuulda, et keegi siseneb majja. Süüdistatav läks koridori ja kui tunnistaja vaatas sinna, siis rüseles süüdistatav ühe mehega koridoris, pärast mida läksid nad välja verandale. Tunnistaja kinnitas, et võõras mees oli alguses kindlasti korteri koridoris sees. Maakohtule jääb mõistmatuks ringkonnaprokuröri poolt kohtukõnes öeldu, et nende tunnistaja ütluste põhjal ei saa ringkonnaprokurör aru, kas ta nägi isikuid välisuksest seespool esikus või välisuksest väljaspool katusega 12 alal. Maakohus on seisukohal, et kui ringkonnaprokurörile jääb kohtuistungil tema enda tunnistaja poolt öeldu arusaamatuks, siis oli tal igal juhul võimalik see arusaamatus samal kohtuistungil kõrvaldada. Kuna ringkonnaprokurör viitas sellisele arusaamatusele alles kohtukõnes, lähtub maakohus tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt oli võõras mees alguses kindlasti korteri koridoris sees. Süüdistuse kohaselt kukkus kannatanu väljaspool süüdistatavale kuuluvat territooriumi, seejärel jooksis süüdistatav lamava kannatanu juurde ja lõi vähemalt kaheksa korda kannatanule matšeetega vastu käsi, jalgu ja keha ning ühel korral vastu peopesa. Süüdistuses nimetatud matšeetet on kirjeldatud ja fotografeeritud Sündmuskoha 28.04.2021 vaatlusprotokollis ja Asitõendi 05.05.2021 vaatlusprotokollis. Tegemist on matšeetega, mille kogupikkus oli ca 555 mm, terapikkus ca 400 mm, tera laius kõige laiemast kohast ca 75 mm ning matšeete tera kõige laiemal kohal on kaarja kujuga käepideme poole avanev teritatud servadega hammas. Maakohtule esitatud fotode järgi on tuvastatav, et matšeete on teritatud vähemalt tervelt ühelt küljelt ja otsast kuni hambani teiselt küljelt. Maakohus ei pea kuidagi eluliselt usutavaks, et lüües kannatanut eelnimetatud esemega vähemalt üheksa korda, oli tulemuseks ainult haav peopesas. Ka ei ole maakohtu arvates võimalik seostada haava tekitamist kannatanu peopesas justnimelt matšeete löögiga. Eelviidatud Sündmuskoha 28.04.2021 vaatlusprotokolli kohaselt oli matšeete tera määrdunud pinnasetaolise mulla ja liivaga, tera testiti verekahtlase aine kindlakstegemiseks verekiirtestiga, verekahtlast ainet ei tuvastatud. Ka Asitõendi 05.05.2021 vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et matšeetet uuriti langevas külgvalguses erinevate nurkade all, verekahtlast määrdumist ei tuvastatud, verekahtlase aine olemasolu selgitamiseks kasutati kiirtesti, verekahtlase aine olemasolu proovis ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, et lahkumisel kukkus kannatanu tema kinnistu aia taga asuvasse prügi täis kraavi, kus võis oma peopessa saada lahtise haava. Kuna süüdistatava kaitsja on alates kaitseakti esitamisest viidanud sellele, et süüdistatava tegevus ei ületanud hädakaitse piire, annab maakohus järgnevalt hinnangu sellele. Vastavalt KarS §28 lg.1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire ning vastavalt sama sätte lg.2 ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse üheks eelduseks on vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Hädakaitseseisund on olemas juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks, mida hinnatakse objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi. Seega ei eelda hädakaitseseisund veel 13 mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub või on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski. Hädakaitseseisundi peab kindlaks tegema sellise informatsiooni põhjal, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (vt. ka Riigikohtu 17.03.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-9563). Nagu maakohus juba kohtuotsuses eelpool märkis, on antud juhul tuvastatud asjaolu, et kannatanu sisenes süüdistatava kinnistule saabudes koheselt ka korteri koridori, eelnevalt karjudes ja tagudes välisuksele. Tunnistaja A Si ütluste kohaselt liikus süüdistatav korteri koridori peale seda, kui oli kuulda, et kannatanu oli sinna juba sisenenud. Matšeete rippus seinal toaukse kõrval ja süüdistatav haaras koridori minnes selle kaasa. Maakohus peab kaitsja väiteid hädakaitse olemasolu kohta süüdistatava käitumises tähelepanu väärivateks. Kannatanu oli süüdistatava jaoks täiesti võõras täisealine meesterahvas, kes sisenes süüdistatava eluruumi süüdistatava jaoks ootamatult, enne temaga suhtlemata. Kuna kannatanu oli juba sisenenud süüdistatava korterisse, oli süüdistataval kannatanu sellise käitumise põhjal tõsiselt põhjust karta ründe jätkumist ja/või intensiivistumist. Süüdistatava jaoks oli ka kõrvaltvaataja seisukohalt olemas reaalne oht tema õigushüvede täiendavaks kahjustamiseks, mistõttu ta ei pidanud jääma ootama seda, kas ja millisel viisil võib see oht realiseeruda. Maakohtu istungil oli tuvastatud, et kannatanu oli agressiivne ning süüdistatav ei kutsunud oma käitumisega tema rünnet kuidagi esile. Nii süüdistatav kui tunnistaja A S kinnitasid maakohtu istungil, et süüdistatav lõi kannatanule matšeetega ühel korral lapiti vastu selga. Rohkemad ja teraga tehtud löögid välistas maakohus juba eespool. Maakohus leiab, et süüdistatava selline käitumine kaitsetegevusena oli nõuetekohane ega ületanud hädakaitse piire. Kaitsetegevuse käigus on tavaolukorras lubatud kahjustada ründaja õigushüve, mis on suurem kaitstavast õigushüvest, ja tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat ähvardanud kahjust (vt. ka Riigikohtu 01.07.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-10214). Maakohus on seisukohal, et matšeete haaramine toaukse kõrvalt seinalt, sellega lapiti löömine vastu kannatanu selga ning kannatanu hilisem kukkumine erinevat prügi täis kraavi, mille käigus vigastas ta oma peopesa, olid sobivad ja säästvaimad vahendid enda kaitsmiseks. Maakohtu istungil tuvastatust nähtub, et matšeete haaramise nägemine ja sellega lapiti löögi saamine lõpetas ründe, kannatanu jooksis süüdistatava kinnistult ära, libises ja kukkus väljaspool seda. Seda, kas kannatanu ründe lõpetamiseks juba korteri koridoris oleks piisanud tema rääkimisest või lihtsalt välisuksest välja tõukamisest, ei ole enam võimalik tagantjärele kindlaks teha. Samuti ei ole võimalik enam kindlaks teha, kuidas oleks kannatanu käitunud juhul, kui süüdistatav ei oleks seinalt võtnud kätte matšeetet. Maakohus peab siinkohal oluliseks nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistaja A Si ütlusi selle kohta, et kõik toimus väga kiiresti. Seetõttu tuli süüdistataval ka enda kaitsmiseks reageerida väga kiiresti, jõudmata ilmselgelt läbi mõelda, mida ja kuidas teha. Sellistel asjaoludel ei ole käesoleval ajal võimalik väita, et süüdistataval oli võimalik valida kaitsevahendeid või kasutada valitud kaitsevahendit kannatanut vähem kahjustaval viisil. 14 Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et süüdistatava kaitsetegevus oli käesolevas kriminaalasjas kannatanut säästvaim ja ei ületanud objektiivselt hädakaitse piire. Maakohus mõistab süüdistatava süüdistuses KarS §121 lg.1 järgi õigeks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks käsitleda mõningaid ringkonnaprokuröri ja kaitsja poolt väljatoodud asjaolusid. Süüdistatava terviseseisund. Ringkonnaprokurör viitas repliigi korras, et kuna meditsiinilisi dokumente selle kohta ei ole, siis süüdistatava abikaasa ütlustest ei piisa. Maakohus nõustub, et enda terviseandmete mitteavalikustamine on igati süüdistatava õigus. Samas leiab maakohus, et isegi selliste andmete kriminaalasja materjalide juures olemise korral ei anna need alust süüdistatava süüdi tunnistamiseks. Süüdistataval oli igati õigus igal ajal viibida talle kuuluval kinnistul ning kas ta tegi seda haigushoo ajal või mitte, ei oma süüdistuse aspektist tähtsust. Elektriga varustatus süüdistatavale kuuluvas majaosas. Ringkonnaprokuröri viitas repliigi korras, et viited sellele ei ole asjakohased, kuna süüdistatava venna poolt kasutatavasse tuppa oli elekter veetud vennale kuuluva majaosa poolt. Maakohtule jääb ringkonnaprokuröri sellekohane repliik täiesti arusaamatuks, kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et elektri vedas pikendusjuhtme kaudu vennale kuuluvast majaosast enda poolele just süüdistatav. Verejälgede puudumine matšeetel. Ringkonnaprokurör viitas repliigi korras sellele, et kuriteo jälgi on võimalik peita ja varjata. Maakohtule jääb ka see ringkonnaprokuröri repliik täiesti arusaamatuks. Sündmuskoha 28.04.2021 vaatlusprotokolli kohaselt oli matšeete samal päeval kohapeal koheselt ära võetud, pakendatud ja suletud, süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud. Koheselt oli matšeetet testitud ka verekahtlase aine kindlakstegemiseks. Kuidas, mil viisil ja millal oli süüdistataval võimalik kuriteo jälgi peita, ringkonnaprokurör ei täpsustanud. Teadaolevalt ei ole tänapäeval vere võimalike jälgede tuvastamine keeruline, seda enam samal päeval. Gaasiballooni kasutamine kannatanu poolt süüdistatava korteri koridoris. Maakohus leiab, et tõendeid selle kasutamise kohta ei ole esitanud ükski menetlusosaline. Asjaolu, et gaasiballoon leiti hiljem süüdistatavale kuuluvalt territooriumilt ja kannatanu möönis, et see võis olla konflikti ajal tema seljas oleva jope taskus, ei anna alust süüdistatava süüditunnistamiseks. Verekahtlase aine tilkumisplekid erinevatest kohtadest väljaspool süüdistatavale kuuluvat kinnistut. Sündmuskoha 28.04.2021 vaatlusprotokolli kohaselt võeti kuus sellist puuteproovi. Tõendid selle kohta, kas ja kuidas on need kuidagi seostatavad kannatanu ja käesoleva kriminaalasjaga, asja materjalides puuduvad. Maakohtule esitatud meditsiinilistest dokumentidest nähtub, et kannatanul oli lahtine haav vasaku peopesa piirkonnas, tunnistaja A Si ütluste kohaselt maakohtu istungil hoidis kannatanu ära joostes imelikult paremat kätt. Seda vastuolu ei ole kõrvaldatud. Alkoholi tarvitamine süüdistatava poolt. Tunnistaja A S nägi süüdistatava juures lahtist õllepudelit, süüdistatav ise mainis, et tarvitas peale juhtumit kruusiga veini. Kuna süüdistatava alkoholijoobe ja selle suuruse kohta ei ole maakohtule tõendeid esitatud, ei pea maakohus vajalikuks sellel peatuda. 15 Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõendina lisatud CD-plaatide jätmist kriminaalasja materjalide juurde; narkootilise aine jätmist riiklikusse ekspertiisiasutusse ning muude esemete, s.t. kanepi kasvatamiseks kasutatud vahendite ja matšeete konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahenditena ning pipragaasi ballooni, mille tagastamist ei soovita, hävitamist. Kaitsja asitõendite osas seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga osaliselt ja nii tuleb asja materjalides asuvad CD- ja DVD-plaadid salvestistega jätta KrMS §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv narkootiline aine tuleb KarS §83 lg.4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS §7 lg.3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Asitõendina esitatud gaasiballoon ja muld koos 4 taime juurega tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud esemed, nende tagastamist ei ole keegi menetlusosalistest ka taotlenud. Seoses S Me õigeksmõistmisega tuleb KrMS §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel talle tagastada matšeete; metallist torud, lambid ja telk kuuluvad sama sätte alusel tagastamisele J Kle. 19 DNA-puuteproovi tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas olid tõenditena esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 20.07.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr.21E-AN0661 (maksumus 672 €) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.07.2021 arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr.21ELÕX0131 (maksumus 95 €). Eelnimetatud kohtueelses menetluses tekkinud ekspertiisikulud tuleb jätta KrMS §181 lg.1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasud. 16 Kohtueelses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat V Sadekov, kes esitas maakohtule taotluse hüvitada kaitsekuludena kokku 11 498,40 € (s.h. käibemaks). Maakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud olnud vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg mõistlik. Samuti on mõistliku suurusega ja põhjendatud kaitsja töötunni maksumus (150 €/h + km 20%) ning maksumus sõidule kulunud aja eest (50 €/h + km 20%) ja sõidukulude maksumus (0,3 €/km koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel käibemaksuga. kuulub kaitsekuludena Vastavalt KrMS §181 lg.1 kuulub väljamõistmisele Eesti Vabariigilt. hüvitamisele nimetatud kokku kaitsjatasu 11 498,40 € süüdistatava koos kasuks Vastavalt kaitsja selgitustele maakohtu istungil on süüdistatav käesolevaks ajaks kaitsjale tasunud 6600 €. Eeltoodu alusel tuleb Eesti Vabariigil süüdistatavale hüvitada 6600 € ning V Sadeov Advokaadibüroo OÜ-le 4898,40 €. Vastavalt kaitsja e-kirjale tuleb süüdistatava kasuks väljamõistetav summa kanda tema abikaasa A Me arvelduskontole. Kaitsja vandeadvokaat V Sadekov esitas 22.03.2023 maakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale S Mele tema kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju summas 59,16 €. Vastavalt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi tekstis SKHS) §5 lg.1 p.2 kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS §199 lg.1 p.1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et S M oli kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2021 kell 13.48 ja vabastatud 29.04.2021 kell 19.14. Seoses S Me õigeksmõistmisega kuulub kaitsja taotlus summas 59,16 € süüdistatava kasuks rahuldamisele. Nimetatud summa vastab SKHS §11 lg.4. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus oli läbi viidud kiirustades, ühekülgselt ning kõiki võimalikke tõendeid kontrollimata ja hindamata. Maakohus tunnustab igati siinkohal kaitsja tegevust süüdistatava õiguste kaitsmisel. Tunnustust on väärt ka ringkonnaprokuröri möönmine, et kohtueelne menetlus on läbi viidud ebakvaliteetselt, samas ei seostu selline möönmine kuidagi kriminaalasja kohtuliku menetlusega, kuna uue süüdistuse esitamine näitab vastupidiselt, et süüdistatava süüditunnistamine on igal juhul vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Marina KALAŠNIKOVA Siiri EERO 17 kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2024 lahendiga. 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.