Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud 06.09.2023, korrigeeritult 08.09.2023, esitatud hagis soovis hageja jagada kostjate ühisvara selle müümisega avalikul enampakkumisel. Lisaks soovis hageja hagi tagamise abinõuna sisse kanda eelmärked nõuete tagamiseks ja märkused õigusvaidluse kohta kostjate kinnisasjadele registriosade nr xxxx, xxxx ja xxxx. Kostja J Ni suhtes on algatatud kolm täitemenetlust, kus hageja on sissenõudjaks: Pärnu Maakohtu 11.10.2022 otsus kohtuasjas 2-22-131821 (põhinõue 2255,85 eurot + kõrvalnõuded 265,55 eurot + täiendavalt lisanduv viivis põhinõudelt 0,065% päevas alates 12.10.2022 + menetluskulu 109,54 eurot); Pärnu Maakohtu 11.10.2022 otsus kohtuasjas 2-22-131820 (põhinõue 1061,49 eurot + kõrvalnõuded 97,76 eurot + täiendavalt lisanduv viivis põhinõudelt 0,0326% päevas alates 12.10.2022 + menetluskulu 85 eurot); Pärnu Maakohtu 11.10.2022 otsus kohtuasjas 2-22-131819 (põhinõue 2233,54 eurot + kõrvalnõuded 151,33 eurot + täiendavalt lisanduv viivis põhinõudelt 0,0326% päevas alates 12.10.2022 + menetluskulu 98,45 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise seisuga 23.08.2022 on J. Ni poolt rahalised kohustused kogusummas 6358,51 eurot (põhivõlgnevus 5550,88 urot + kõrvalnõuded 514,64 eurot + menetluskulu 292,99 eurot), millele lisandub edasiulatuv viivis, endiselt täitmata hoolimata asjaolust, et kohtuotsuste tegemisest on möödunud pikk aeg ja algatatud on täitemenetlus. Kostja A Ni suhtes on algatatud täitemenetlus, kus hageja on sissenõudjaks: --Täitmisel on Viru Maakohtu 06.10.2022. a. otsus tsiviilasjas nr 2-22-12386, jõustunud 08.11.2022 (põhinõue 12838,23 eurot + intressid 1394,86 eurot + lepingu haldustasu 12,50 eurot + viivised 887,60 eurot + sissenõudekulu 30 eurot + viivis põhinõudelt 24,50% aastas alates 24.08.2022 + menetluskulud 1170 eurot + viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras). Hagiavalduse esitamise seisuga 23.08.2022 on hoolimata täitemenetlusest Kostja A. N poolt rahalised kohustused kogusummas 16333,19 eurot (võlgnevus 15163,19 eurot + menetluskulud kogusummas 1170 eurot), millele lisandub edasiulatuv viivis, endiselt täitmata hoolimata asjaolust, et kohtuotsuse jõustumisest on möödunud pikk aeg ja algatatud on täitemenetlus. Kostjad ei ole teinud ühtegi makset kohtulahendist tuleneva kohustuse katteks. Kohtutäituri poolt esitatud täitemenetluses andmete alusel ei ole, arvestades võlgnike kohustusi ning varalist seisu, sissenõudja nõude rahuldamine eeldatavasti võlgnike lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Kostja I ja kostja II on alates: 21.08.2018 kinnistu aadressiga Xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, mitteeluruumi üldpind on 15,60 m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte); 21.03.2019 kinnistu aadressiga xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, eluruumi üldpind on 61,40 m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte); 13.01.2020 kinnistu aadressiga xxxx (katastrinumber xxxx, registriosa nr xxxx, mitteeluruumi üldpind on 15,70m2) ühisomanikud (lisa 4 - kinnistusraamatu väljavõte). TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul. Kostjad ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks eelnimetatud kinnisasjale. Kuna kostjad ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja nendel puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada on järgmiseks seaduses sätestatud sammuks võlanõude täitmisel ühisvara jagamine ja sissenõude pööramine selle tulemile. Hageja taotleb lõpetada kostjate ühisomand kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha jagada J N ja A N vahel võrdsetes osades. II Kostjate vastus Kostjad hagile kirjalikke vastuseid ei esitanud, kuid võtsid hagi õigeks asjas peetud 17.01.2024 ja 29.04.2024 istungil. III Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulates pooled suulises menetluses, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostjate poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Menetluskulud Vastavalt
173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning
173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
lg 2 kohaselt märgib kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja esindaja kulu 420 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest ning kuulub kostjatel väljamõistmisele. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse astmega ja peetud kohtuistungite arvuga ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 910 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
lg 4 sätestatud korras.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.