Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 164

Tsiviilasi nr 2-23-18316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-6, 57-58, 72-73)

1. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 29.10.
2. a määrusega, mida parandati 30.10.
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11945 kinnitatud kompromiss, millega hageja kohustus tasuma kummalegi kostjale elatist 200 eurot kuus ehk mõlemale kokku 400 eurot kuus, alates novembrist
5. Kompromissi sõlmimise ajal oli hageja sissetulekuks netotöötasu üle 1000 euro kuus. xxxxxxxxxx. a sündis hagejale kolmas laps Lxxxx Gxxxxxxxxxxx. Hageja tööleping lõppes ja ta sai viimati töötasu 2023 septembris. Hageja igakuiseks töötasuks oli 725 eurot (bruto). 13.11.
6. a võeti hageja töötuna arvele. Hageja sissetulekuks on töötutoetus, mida hagejale laekus novembris 84,40 eurot ja detsembris 253,20 eurot. Antud juhul on muutunud elatise määramise aluseks olevad asjaolud, sündinud on hageja kolmas laps ja hageja sissetulek on võrreldes 29.10.
7. a kompromissi sõlmimise seisuga oluliselt vähenenud.
8. Hageja peab ülalpidamist andma ka Lxxxx Gxxxxxxxxxxxxx ja hageja sissetulekute vähesusest, ei saa hageja tasuda kostjatele elatist 200 eurot kuus, kuna Lxxxx Gxxxxxxxxxxx osutub sellisel juhul vähemkindlustatuks kui kostjad.
9. Hagejal on möödunud perioodidest elatise võlgnevus kostjate ees kasvanud 05.04.
10. a seisuga juba 12 155,76 euroni. Hageja püüab igati võlgnevust kustutada ja see on tema eesmärk, kuid hetkeolukorras on see väga raske. Isegi kui hageja sissetulek oleks 1000 eurot kuus, võtaks kohtutäitur kontolt niipalju ära, et hagejale jääb kontole ainult pool alampalka ehk 410 eurot.
11. Hageja palub vähendada elatise suurust alates hagi esitamisest s.o 29.12.
12. a ning määrata Axxxx Gxxxxxxxxxi elatiseks 135 eurot kuus ja Dxxxx Gxxxxxxxxxx elatiseks 135 eurot kuus. KOSTJATE VASTUS HAGILE (dtl 38-39, 68-70)
13. Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
14. Kostja leiavad, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja maksab juba niigi elatist alla seaduses sätestatud määra. Kostjad on teinud juba korra järeleandmise ning ei näe mitte ühtegi alust töövõimelise hageja taotluse alusel elatise vähendamiseks ligi kaks korda seaduses sätestatud summast väiksemaks. Hageja ei ole töövõimetu. Väidetav ajutine töötus ei ole asjaolu elatise vähendamiseks. Hageja on suuteline teenima üle 1000 eurost palka, millest ilmselgelt jagub raha 400 eurot vanemate laste ülalpidamiseks kui ka jääb järgi noorema lapse kui ka enda heaolu samaväärseks kindlustamiseks. KOHTU SEISUKOHT
15. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 2
16. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on AxxxxxGxxxxxxxxxx ja Dxxxx Gxxxxxxxxxx (kostjad) isa Axxxx Gxxxxxxxxxxx (hageja), seega on hageja ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
17. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
18. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostjad elavad eraldi. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohus kinnitanud 29.10.
19. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11945 (dtl 8-9), mida parandati 30.10.
20. a määrusega (dtl 11-12) hageja ja kostjate vahelise kompromissi, mille kohaselt tasub hageja laste Axxxx Gxxxxxxxxxx ja AxxxxxGxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks elatist alates novembrist 2019 igakuiselt 200 eurot kummalegi lapsele.
21. Hageja nõuab elatise vähendamist alates hagi esitamisest s.o 29.12.
22. a 135 euroni kuus ühele kostjale ning on tuginenud sissetulekute vähesusele ja kolmanda lapse sünnile.
23. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõigete 3-7 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
5. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
6. PKS § 102 lg 2 näeb ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Selleks, et elatist saaks vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).
8. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende 3 katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
9. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
10. Hageja on selgitanud, et sai viimati töötasu septembris 2023 ning on alates 13.11.
11. a võetud töötuna arvele. Kohtule esitatud sünnitõendist (dtl 25) nähtuvalt on hagejal lisaks kostjatele
12. aastal sündinud laps. Seega on hagejal kolm alaealist last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hageja on esitanud kohtule enda konto väljavõtte (dtl 102-104), millest nähtuvalt on tema sissetulekuks töötutoetus jaanuaris 210,80 eurot, veebruaris 315,90 eurot ja 245,70 eurot. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlused (dtl 76, 80) kostjate ees tekkinud elatise võlgnevuse tõttu ning võlg on enam kui 12 000 eurot.
13. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
16. Kohus nõustub kostjate seadusliku esindajaga, et ajutine töötus ei ole aluseks elatise vähendamisele. Hageja on töötuna arvel alates novembrist 2023 ning töötamise registri andmetel ei ole hageja hetke seisuga tööga hõivatud. Samas ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et ta ei ole võimeline sissetulekut teenima. Seega tuleb hagejal teha mõistlikke pingutusi sissetuleku hankimiseks.
17. Kuigi hetkel kehtiva kohtulahendi järgi tuleb hagejal tasuda kostjatele elatist seaduses ettenähtud elatise summast väiksemas määras, siis arvestades asjaolusid ja elatise tasumise eesmärki ning hageja majanduslikku olukorda, ning seda, et hagejale on sündinud kolmas laps, leiab kohus, et hageja ei ole võimeline kostjatele samas suurusjärgus elatist tasuma kahjustamata sealjuures enese toimetulekut. Samuti on hagejal kolmas laps, kes vajab ülalpidamist samas ulatuses, mis kostjad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elatise vähendamine on osaliselt põhjendatud.
18. Kohus leiab, et hageja on suuteline tasuma kummalegi kostjale elatist 160 eurot kuus (nagu ta on oma viimases kompromissettepanekus pakkunud) kahjustamata sealjuures enese tavapärast toimetulekut ja kattes sealjuures ära ka kolmanda lapse minimaalsed vajadused. Kohus leiab, et elatise vähendamine ei kahjusta kostjate toimetulekut sedavõrd, kuivõrd hageja on nagunii elatise võlgnevuses, mis tähendab seda, et tegelikkuses ei ole kostjad hagejalt kokkulepitud suuruses elatist igakuiselt saanud. Oluline on, et kostjad saaksid hagejalt ka tegelikult iga kuu rahalist tuge, mistõttu peab summa olema hagejale jõukohane. Vähemas summas elatis peaks ära katma kostjate minimaalsed vajadused, sest osa nende vajadustest saavad kaetud ka riikliku peretoetuse arvelt.
19. Hoolimata sellest, et kohus elatist vähendas, tuleb hagejal tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutada ühetaoliselt ning teha kõikvõimalikke pingutusi sissetulekute suurendamiseks. Kulutuste tegemisel tuleb hagejal arvestada oma sissetuleku suurusega ning, et sellest jaguks ka lastele eluks vajalike kulutuste katmiseks (sh eraldi elavatele lastele elatise maksmiseks).
20. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja elatise alates 29.12.
22. a 160 eurot kuus kummalegi kostjale kuni kostjate täisealiseks saamiseni. 4 Menetluskulud 28.

§ 164

lõige 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 29. Kohus jätab menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda, sest 05.10.2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-23-12926 kohaselt sai hageja riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5