Obsah (5)

§ 468§ 440§ 444§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17129

§ 468lg 1 p 1).

1. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud T. M. kanda.
3. Mõista T. M. OÜ LSV Holding kasuks välja menetluskulu 3849 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. OÜ LSV Holding esitas
5. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. M. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. M. Dwelling OÜ ja TMF Furgotec OÜ
6. septembril 2021 äriruumi üürilepingu, mille alusel TMF Furgotec OÜ kasutab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat üüripinda koos sellel asuva hoonega. Seoses lepingueseme võõrandamisega läks
7. oktoobril 2021 üürileping üle hagejale. Koos üürilepinguga läks üle ka üürilepingus sisalduv käendusleping. Üürilepingus leppisid osapooled kokku, et hageja annab üürnikule 200 000 eurot, et finantseerida juurdeehituse rajamist. Hageja andis üürnikult üle 200 000 eurot. Ehitustöid ei ole toimunud. Sellest tulenevalt taganes hageja üürilepingu p-st 2.3, millega lepiti kokku juurdeehituse rajamine ning nõudis üürnikule antud 200 000 euro tagastamist. Üürnik pole tänaseni tagastanud hagejale 200 000 eurot. Üürilepingu p-s 6.5 leppisid pooled kokku leppetrahvis summas 300 000, mida kohustub üürnik hagejale tasuma, kui ta juurdeehitust tähtaegselt ei ehita. Üürnik ei tagastanud tähtaegselt 200 000 eurot ehk sissenõutavaks muutus ka leppetrahvi nõue. Üürnik on jätnud tasumata ka üürimaksed alates
8. märtsist
9. Üürniku üürivõla suurus on 57 775 eurot. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles
10. novembril 2023 ning nõudis üürnikult 583 975 euro tasumist. Üürilepingu kohaselt on kostja, üürniku juhatuse liige, üürniku vastu üürilepingust tulenevate nõuete suhtes käendaja, rahalise vastutuse ülempiiriga 250 000 eurot Vastavalt lepingu p-le 9.6 kohustub käendaja täitma kõik käendatavad üürniku kohustused alates 20 päeva möödumisest alates vastava teate kättesaamisest. Hageja nõudis üürilepingu ülesütlemisavalduses kostjalt 250 000 euro tasumist hiljemalt
11. novembril
12. Võlgnevust ei ole tasutud. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist. Kuna kostja rahalise vastutuse maksimumsummast ei piisa kõigi lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, siis nõudis hageja üürilepingu ülesütlemisavalduses, et käendaja tasuks võlgnevused järgnevas järjekorras: üürniku viivisevõlgnevused, seejärel leppetrahv, seejärel lepingu p-i 2.3 alusel üle antud summade tagastamist ja seejärel üüri tasumist. 2/4 Üürilepingus on lepitud kokku, et juhul kui üürnik ei maksa üürilepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt, kohustub üürnik maksma viivist 0,05% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Juurdeehituse finantseerimiseks antud 200 000 euro tagastamise nõue muutus sissenõutavaks
13. veebruaril
14. Sellest päevast alates hakkas kogunema sellelt nõudelt viivis. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks viiviseks 28 100 eurot. Üürnik ei ole tagastanud hagejale 200 000 eurot, millest tulenevalt muutus sissenõutavaks leppetrahv summas 300 000 eurot. Selle nõude täitmisega viivitamise eest alates ülesütlemise avalduse esitamisest on sissenõutavaks muutunud viivis summas 2700 eurot. Hagiavalduse esitamisega on sissenõutava viivise summa 30 800 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus summas 250 000 eurot.
15. Kostja
16. jaanuari 2024 ja
17. jaanuari 2023 vastuste kohaselt vaidleb kostja hagiavaldusele vastu. Kostja soovib, et esmalt viidaks läbi menetlus OÜ LSV Holding avalduses TMF Furgotec pankroti väljakuulutamiseks.
19. märtsi 2024 eelistungil arutas kohus pooltega kompromissi väljavaateid, kuid pooled kompromissini ei nõustunud. Hageja jäi hagiavalduses kirjaldatud asjaolude ja esitatud nõuete juurde. Kostja võttis hagi aluseks olevad asjaolud omaks. Kostja tunnistas võlgnevust ning võttis hagiavalduse õigeks. KOHTU SEISUKOHT
20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis kohtuistungil hagiavalduse õigeks. Kohus on

§ 440lg 1 järgi hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohus rahuldab seega hageja nõuded. 5.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

6. Menetluskulud jätab kohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Toimiku materjalide alusel on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 2940 eurot ja õigusabikulu 1009 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 2940 eurot ning see on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja töö detailsest nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 3,7 tundi ning tasu selle eest oli 609 eurot, mis teeb keskmiseks tunnitasu suuruseks 165 eurot; istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kulus hageja lepingulisel esindajal kokku 2 tundi ning tasu selle eest oli 400 eurot, mis teeb keskmiseks tunnitasu suuruseks 200 eurot.

§ 175

lg 1 I lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (advokaaditasu). Käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult ega asjaolude poolest tavapärasest keerulisem. Pigem oli tegemist lihtsa vaidlusega, kus asjaolude ja tõendite maht oli minimaalne – hageja nõudis võla tasumist ning kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistung kestis 51 minutit ning selle kestel võttis kostja hagi õigeks. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti selle koostamiseks vajalikku tõendite kogumist, peab kohus hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 3,7 tundi põhjendatuks (summaliselt 609 eurot). Menetluse edasist käiku 3/4 arvestades – kostja vastuväiteid ei esitanud ning kohtuistung kestis 51 minutit - peab kohus ülemääraseks hageja lepingulise esindaja poolt istungi ettevalmistamise ajakulu. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kokku 1,5 tundi (summaliselt 300 eurot). Eeltoodust lähtudes on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 909 euro ulatuses (609+300). Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3849 eurot (2940+909). 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel kuulub käesolev otsus viivitamata täitmisele.

Pooltel on võimalus ka pärast otsuse tegemist leppida omavahel kokku otsuse täitmise korras ja tähtajas, st hagejal on õigus (mitte kohustus) anda kostjale võla vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4